Konspekt "Lihaskontraktsiooni libisevate niitide teooria" kohta (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Molekulaarmootorid

heeliksi, kusjuures iga tropomüosiini dimeer interakteerub aktiini kuue järjestikuse monomeeriga. Troponiin T seostub tropomüosiinile "pea-saba" põhimõttel. Paksude filamentide struktuur: Müosiin - 2 rasket (230 kD), 4 kerget (2 paari erinevaid 20 kD ahelaid) ahelat. Raskete ahelate "peadel" on ATPaasi aktiivsus 2 ning lihaskontraktsioonid toimuvad hüdrolüüsi arvel. 4.) Sarkomeeri funktsioneerimise alused. Aktomüosiini kompleks. Libisevate filamentide mudel ja ATP roll aktomüosiini kompleksi töös. Närviimpulsid, jõudes lihasesse, kutsuvad esile aktsioonipotentsiaali, mis levib t- tuubulite võrgustiku kaudu üle kogu sarkolemmi membraani ja lihaskiu. Signaal läbib triaadi hargmikku ja indutseerib Ca2+ ioonide vabanemise sarkomeerist. Ca2+ ioonid seonduvad kiudude sidumissaitidega ja indutseerivad kontraktsiooni. Lõdvestumise korral pumbatakse Ca2+ tagasi sarkomeeri. Aktomüosiini kompleks: vt. slaid 27

Üldbioloogia

5

doc

Füsioloogia: Närvisüsteemi talitlus

torukest) membraanide kaudu sarkoplasmaatilise retiikulumi membraanidele, suurendades viimaste permeaablust Ca2+-ioonide suhtes. Järgneb kiire Ca2+-ioonide väljumine sarkoplasmaatilise retiikulumi terminaaltsisternidest sarkoplasmasse, kus nende konsentratsioon puhkeolukorraga võrreldes oluliselt suureneb. Edasi toimub aktiini ja müosiini ühinemist (aktomüosiini moodustamist) reguleerivate valkude tropomüosiini ja tropniini omavaheline reaktsioon, mis käivitab lihaskontraktsiooni Ca2+- ioonide vabanemist terminaaltsisternidest loetakse lihaskontraktsiooni lähtereaktsiooniks, kuna sarkoplasmasse difundeerunud Ca2+-ioonid aktiveerivad aktiinifilamendi, stimuleerivad müosiini ­ ATP-aasi ja võimaldavad aktomüosiini moodustamist. Lihaskontraktsiooni reguleeritakse Ca2+-ioonide kontraktsiooni muutuste kaudu sarkoplasmas. Lihaskontraktsiooni molekulaarmehhanism: Lihaskraku erutumisel sarkoplasmasse diffundeerunud Ca2+-ioonid seotakse

Füsioloogia

6

doc

1. iseseisev vahetöö

keemiline, elektriline) kui ka närviimpulsile. Viimane toimib neuromuskulaarse sünapsi kaudu. 44. Refleks on närvikoe vahendusel toimuv tahtest sõltumatu organismi vastus ärritusele. 45. Refleksikaar koosneb retsptorist, sensoorsest närvist, refleksikeskusest, motoorsest närvist ja efektorist. 46. Lihaskoe liigid on vöötlihaskude, silelihaskude ja südamelihaskude. 47. Vöötlihaskoe kõige väiksemaks talituslikuks üksuseks on sarkomeer 48. Lihaskontraktsiooni mehhanism on järgmine: Kontraktsioonimehhanism 1 Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa. Närvijätket mööda ajust tulnud signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile. Selle mõjul vabaneb Ca++ sarkoplasmaatilisest retiikulumist, seostub troponiiniga: tekkinud kompleks ,,lükkab" tropomüosiini kõrvale ja aktiveerib aktiini. Kontraktsioonimehhanism 2 AP toimel avanevad Ca-kanalid. Ca toimel ühineb müosiini pea aktiiniga. Müosiini

Füsioloogia

34

doc

KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA

KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Keha vedelikuruumid. Vett on vaja ainete liikumiseks ja omastamiseks. Looma kehamassist moodustab 60-70% vesi (noorloomadel rohkem). 1.1. Vedelikuruumide paiknemine, omavaheline seos. 1.2. Ekstratsellulaarsed vedelikud, intratsellulaarvedelik, transtsellulaarsed vedelikud: mõisted, osatähtsus organismi kogu vedelikuruumis. 1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed. Vedelikuruumid saab jaotada: * ekstratsellulaarvedelik – 1/3 veest asub väljaspool rakke ja mood. organismi sisekeskkonna. Koevedelik (15% kehamassist), vereplasma (5% kehamassist), lümf, seedesüsteemi ja kuseteede vedelik. * intratsellulaarvedelik – 2/3 veest asub rakkudes. Mood. 40% kehamassist. * transtsellulaarvedelik – õõnsustes nt sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, tserebrospinaalvedelik, peritoneaalvedelik, intraokulaarvedelik. Keha vedelikuruumide maht on s

Füsioloogia

8

doc

Funktsionaalse morfoloogia eksamiküsimused

Kordamisküsimused eksamiks. 1) Uurimistasandid morfoloogias ­ organism, organsüsteemid, organid, koed, rakud, rakuorganellid 2) Struktuuri ja funktsiooni seos ­ struktuur tagab funktsiooni ; funktsioon kujundab ja arendab funktsiooni, kutsudes selles esile ümberkorraldusi vastavalt funktsiooni eripärale 3) Kuidas struktuuri muutus kujundab funktsiooni (ja vastupidi)? eelmises 4) Erinevused prokarüootse ja eukarüootse raku vahel. - prokarüootsetel puudub rakutuum ja rakuorganellid nt bakterid, eukarüootsed teised elusorganismid 5) Rakuorganellid, nende ülesanded ­ Tuumake ­ ribosoomide süntees; mitokondrid ­ ATP süntees; Endoplasmaatiline retiikulum ­ membraanide süsteem rakus, osaleb näiteks valgusünteesis ja transpordis, rasvade ainevahetuses, steroidide sünteesis; Golgi kompleksraku "pakkimistsehh" ­ erinevate inklusioonide kogumine, pakkimine; Lüsosoomidlagundavad rakus

Funktsionaalne morfoloogia

18

docx

Luud, lihased, teooriate seletused

hakkavad liigutama ülekandeainet sisaldavat põiekest närviraku membraani suunas. Eksotsütoosil vabanevad ülekandeaine osakesed(n: atsetüülkoliin) sünapsipilusse, ühinevad lihasraku membraanil oleva kanali ehk integraalvalguga, mille toimel kanal avaneb ja positiivsed NA ioonid sisenevad lihasrakku, mis on muutunud selle käigus vähem negatiivseks, ehk lihasraku membraan on depolariseerunud ja toimuda saab kontraktsioon Selgita libisevate filamentide teooriat (kontraktiilsed valgud, regulatoorsed valgud, sarkomeer, ioonid, energi vajadus) ja tee joonis (10p) Libisevate filamentide teooria- Lühenemise ajal liiguvad aktiinifilamendid mööda jämedaid müosiinifilamente ja lükkuvad sügavale jämedate filamentide kimpu, kuni jõuavad lõpuks sakromeeri keskpaika. Filamendid ise ei lühene! Müosiinipea on seondunud aktiinimolekuliga. ATP-st saadud energia abil vabaneb müosiinipea aktiinifilamendist.

Inimese füsioloogia

17

docx

Anatoomia ja füsioloogia II KT

lihasrakku → lihasrakk depolariseerub (membraanipotentsiaal muutub vähem negatiivseks) → AP hakkab levima mööda sarkolemmi 31) T-torukesed -moodustuvad sarkolemmi torujatest sissesopistustest -funktsioon - võimaldab elektriliste impulsside juhtimist lihasraku sisemusse ja seeläbi SR-le, mille tulemusel vabaneb suur kogus Ca 32) Lihaskontraksioonil olulised valgud Aktiin, müosiin, troponiin, tropomüosiin 33) Libisevate filamentide mudel -Lihasrakk kontrakteerub, kui peeneid filamente tõmmatakse müosiini peade poolt ja filamendid libisevad üksteise suhtes -Libisemine saab toimuda vaid siis, kui müosiini seostumis-saidid aktiinil on avatud -Sarkomeeri kontraktsioonil liiguvad Z jooned üksteisele lähemale ja I bänd muutub väiksemaks, A bänd samade mõõtmetega 34) Lihaskontraktsiooni kirjeldus 35) ATP olulisus lihaskontraktsioonil ja ATP allikad ATP on energiaallikas, tuleb glükolüüsist

Inimese anatoomia ja füsioloogia

30

doc

Rakubioloogia II eksamiks kordamine

Tuumas paikneb DNA, mis on muust raku sisaldusest tuumamembraaniga eraldatud. Rakud on ruumalalt ~1000 korda suuremad kui prokarüootsed rakud. Lisaks tuumale ka teised organellid ­ mitokondrid, kloroplastid, lüsosoomid, endoplasmaatiline võrgustik (ER), Golgi kompleks jt. Eukarüootsetes rakkudes esinevad ka mittemembraansed võrkjad moodustised, nn tsütoskelett. Tsütoskelett annab rakule vormi ja osaleb organellide ja rakkude liikumises. Info selle kohta, milliseid valgu molekule rakk on suuteline sünteesima, paikneb DNA koostises ja info liigub valgu sünteesil ribosoomidesse mRNA vahendusel. (DNAmRNAvalk). DNA hulk haploidses rakus on 107 ­ 1011 bp. Suurem osa DNA-st mittekodeeriv(inimesel 98,5%). Eukarüootse raku DNA (genoom) on jagunenud erinevate kromosoomide vahel, mis on tuumas nähtavad ainult mitoosi ajal. 2. Rakutuum. Valgusmikroskoobis on ta kõige paremini nähtav raku osa.

Rakubioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)