Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Konspekt - 9 klass (1. osa) (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Kokkuvõte (vastused küsimustele)

§1
Lk.9
Absolutistlikus monarhias kuulus kogu riigivõim ühele isikule, keda enamikes maades kutsuti kuningaks. Senises seisuslikus monarhias piirasid valitsejate võimu seisuste kogud – tänapäevase parlamendi eelkäiad. Praeguses Euroopa demokraatlikus riigikorras on parlamendid, presidendid ja kuningad. Erinevates maades erinevad kõrgeimad riigivõimuorganid.
Absoluutne valitsemisviis tugines hoopis väike aadlikele või linnakodanikele ja vastu sellisele valitsemisviisile olid muidugi aadlikud, kuna nad ei tahtnud teha igapäevast ametniku tööd.
Alaline armee sõdis palgasõjaväest paremini, kuna maksualune elanikkond pidi saatma eelkõige talupoegi sõjaväkke(mis kestis terve elu või invaliidistumiseni) igal aastal kindla arvu mehi. Sõjaväekohustuse laiendamisega maksuelanikkonnas hoidis riik kokku sõjalisi kulutusi.
Leedu Vürstiriigi alad on vähenenud ja Böömi kuningriiki enam ei eksisteeri – vähemalt selle nimega küll mitte. Osmani riik on jagatud nüüd mitmeteks erinevateks maadeks.
§2
Lk.14
Louis XIII valitses: Andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõdade alustamise ja rahu sõlmimise üle. Nimetas ametisse ministreid ja teisi riigiametnikke, aga ei tohtinud ise makse kehtestada. Louis XIV : tema nõuandjad ei tohtinud tema nõusolekuta mitte ühtegi seadust vastu võtta, oma seadusi võis ta igal ajal muuta või tühistada. Seadis ametisse intendandid kuninga korralduste täitmiseks, võis anda käsu vangistamiseks vajamata selleks otsust. Kuningate Louis XIII ja Louis XIV valitsemisaega võis nimetada absolutistlikuks, kuna and tegutsesid oma tahtmist mööda.
Louis XIV ajal suurendati sissetulekuid merkantilistliku majanduspoliitikaga. Kutsus Prantsusmaale välismaa poliitikuid ja õhutas neid asutama manufaktuure ning jagas neile soodsaid laene – nii muutus see juhtivaks luksus ja moekaupu tootvaks riigiks, kehtestas suured tollimaksud, mis sundisid inimesi kodumaiseid kaupu ostma, ehitati palju kanaleid ja maanteid.
Linnusel on ümber kaitsevall, et sinna sõjaajal inimesed varju läheksid. Lossides aga on kuninglikud pereliikmed ja nende nõuandjad ja igasugused kaunistused.
“Riik – see olen mina!” tähendab, et ilma temata poleks ei riiki ega ka riigis elavaid elanikke. Tema on kogu riigi jumal. “Pärast mind tulgu või veeuputus !” tähendas seda, et teda ei huvita, mis sellest riigist saab, peale tema troonilt kukkumist/loobumist.
§3
Lk.19
Demokraatlikus riigis peab olema parlamendi võim tasakaalustatud presidendi ülemkohtuga, kuna mässud ja segadused tekivad muidu
Puritaanlase hea külg oli töökus ja kokkuhoidlikus ning see, et ilmalikest lõbustustest hoiti eemale.
§4
Lk.24
Sellel sõjal polnud mitte mingit mõtet, kuna usulised ega maismaapiirid ei muutunud. Praktiliselt kõik jäi samaks ja sõditi mitte millegi pärast.
Prantsusmaa läks sõjas protestantide poole, kuna ta tahtis oma põlisvaenlasi Habsburge nõrgestada.
§5
Lk.29
Lihtrahvale meeldisid isehakanud, kuna eelkõige I Vale Dmitri oli tark, nutikas ja suhtles lihtrahvaga. Ning paljud jäid just teda sellepärast uskuma.
Kiriku uuendusetele oldi vastu, kuna usuti , et varasema kombetalituse väärakskuulutamine tähendas kogu varasema kirikuelu valeks tunnistamist ja kardeti igavese elu kaotamist.
Venemaa mahajäämine Euroopa riikidest väljendus usu uuenduste vaenulikkuses.
§6
Lk.34
Inglismaa takistas teiste riikide tugevnemist, kuna ta tahtis, et juhtroll jääks Inglismaa kätte. Sõdades oli Inglismaa nõrgema riigi poolt, et takistada teiste riikide võimenemist.
Pärilussõjaga läks juhtroll pikaks ajaks Inglismaa kätte, sõda andis tunnistust Prantsuse tugevast allakäigust.
Kuna Vene laevastik sai nüüd rahulikult minna. Soome lahest avamerele väljuda.
§7
Lk.39
“Ma mõtlen, järelikult olen olemas!” – ütlus kutsus kahtlema kõiges ning usaldama sealjuures ainust omaenese mõistust.
Deistid ei uskunud imedesse, kuna kõigel pidi seletus olema, imedel aga pole seaduspäraseid seletusi.
Kuna Prantslased sõitsid Inglismaale ainult oma uute ideedega.
Montesquieu arvamus riigikorrast: Konstitutsiooniline monarhia
Voltaire ’i arvamus riigikorrast: valgustatud absolutism . Rousseau arvamus riigikorrast: raha võim.
Seda, et kui harimatud tegutsevad, siis nad ei tea, mis nad tegema peavad ja midagi ei
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Konspekt - 9 klass-1-osa #1 Konspekt - 9 klass-1-osa #2 Konspekt - 9 klass-1-osa #3 Konspekt - 9 klass-1-osa #4 Konspekt - 9 klass-1-osa #5 Konspekt - 9 klass-1-osa #6 Konspekt - 9 klass-1-osa #7 Konspekt - 9 klass-1-osa #8 Konspekt - 9 klass-1-osa #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Katriin M Õppematerjali autor

Lisainfo

Seal on kokkuvõted igast peatükist.

absolutism , louis , charles , kodusõda , inglismaa , prantsusmaa , 17 sajand

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

30
pdf
Ajaloo konspekt 12-klass
68
pdf
VARAUUSAEG
19
pdf
Uusaeg
32
docx
10-kl ajaloo üleminekueksam
34
doc
Uusaeg
35
doc
11-klassi ajalooeksam
52
docx
Lääne-Euroopa Suurriigid
27
doc
UUSAEG





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun