Konspekt! (1)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas nende huvid seonduvad eh. maks. Arvutustega ?
  • Kus tehakse põhiline osa kuludest ?
  • Millisel tsükli etapil saab neid ette prognoosida ?
  • Mis määrab eh.mak üksikud töömahud või üldehitusprotsess ?
  • Milline on töö sisu ?
  • Kus töö toimub ?
  • Millal töö toimub ?
  • Kes hakkab töid tegema ?
  • Mida peab töövõtja projekti alusel tegema ja millises ajavahemikus ?
  • Kuidas tuleb töö läbi viia ?
  • Millisel viisil tellija vastutab esitatud info eest ?
  • Millised ettevalmistus ja järeltööde kuludest tuleb lülitada pakkumishinda ?
  • Millised hanked korraldab tellija ja millised kõrval kohustused tulenevad nendest töövõitjale ?
  • Millist sisu oma tähtsamates osades nõutakse töövõtulepingult ?
  • Kus töömahud on juba mõõdetud ?
  • Millised üldse on alternatiivid ?
  • Milline variant on parem ?
 
Säutsu twitteris
www.eaei-ttu. extra .hu

Lk 1. esimene pool
Sissejuhatus
Ehituseelarvestamisse –kulu ( kulutus )
-hind
-maksumus
Kulu- rahasumma , mis on juba kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest, mujale või teenuse pakkujale nt, ehitajale on lubatus ehitusplatsile tulnud ning eest tasumine.
Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuma küsib kauba või teenuse eest, kus juures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks.
Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks.
Keskmine hind=kulud+kasum
Ehituskuludselle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle täieliku valmimiseni. Ehituskulude standart EVS 665:1996 ehituskulud koosnevad kulutustest ehituse kavandamiseks ja elluviimiseks vajalikele kaupadele, teenustele, töödele ja maksudele. Nende kulude jaoks dokumendid - hinnangud .
-eelarvutused (projekti eelarve)
- eelarved
-täitmisarved
Hinnangud koost . Ehitusmahu üldiste parameetrite järgi nt. Ehituse maht, pindala näitajad.
Lk 1 teine pool
Eelarvutused koost projektdokumendile alusel, kuid on alles esialgne projekt.
Eelarved- (tööjooniste eelarved) - koost projektdokumentide alusel, mis on detailiseeritud projektide alusel.
Täitumisarved- arvutused, mida tehakse tegelike kulude arvestamisel.
Eelarvete arvutuseks võib olla tellija või tegija , nende kokkuleppel on hind ettevõtjale kulumi +kasumi summaks ja tellijale kuluks.
Igale eelarve tasemele saab fikseerida mingi täpsuse, mille juures neid arvutatakse nt.5% täpsus tööjooniste eelarves. Projekteerija ja ehitaja kulud lisatakse hinnangule %-des. Hinnangute täpsus 25% võrreldes tegelike kulutustega. Test korda saab ehituse maksumusi kui on olemas projektlahendus. Maksumuse aluseks koondnormid. Täpsus 15%, ise ei arvuta kolmas tase tellija võib arvutada ise pärast detailsete arvutuste tegemist ka ehitusfirmas. Täpsus 5%.
Täitmisarved- ehituse pass (kui arvutab tellija)
-täitearve (kui ehitaja arvutab)
-tellija
-ehitaja
-projekteerija-konsultant
Kuidas nende huvid seonduvad eh. maks. Arvutustega?
Kõik osapooled on huvitatud, et kulutusi oleks võimalikult korrektselt esitatud ja arvutatud.
Tellija või omanik soovides saada talle vajalikku ehitist peab eelnevalt teadma milliseks kujunevad tema kulutused soovitu kvaliteetseks ehitamiseks ja ka selles, et kontrollida
Lk. 2 esimene pool
tehtavate kulutuste põhjendatust.
Projekteerija- konsultant peab teadma tema poolt kavandatava ehitise maksumust, et tagada tellija rahuolu ja kui kavandatavat ehituse maksumus vastab kavandatud rahalistele vahenditele siis on tagatud, et seni kavandatud pole vaja mingi projekt, koostatud kavandi alusel hakatakse ehitama.
Ehitaja jaoks on oluline määrata usaldatav maksumus, et lepingu aluseks olev reaalne kat. Kõik ehituseks vajalikud kulutused, tööde kalenderplaani koostamisele. Kuigi erinevatel osapooltel on erinevad huvid, on vaja läbirääkimistel tagada, et arvutused oleks omavahel võrreldavad. Arvutuste aluseks peavad olema üheselt aktsept. Põhimõtted, terminid. Seega on vaja teatada . Standardiseerimine nt. ehitustöö mahtude arvutamiseks, eelarve vormid
Ehituse eelarvestamist vaadeldakse kulujuhtimisena:
-projekt. eri etappe teeniv kuluarvestus
-ehitusettevõtte pakkumisarvutused
-ehitusaegsed konstruktsioonid : -eh. toodangu sihtkalkulatsioon
-eh toodangu jälgimiskalkulatsioon
-järelarvutused
-andmebaaside ülalpidamine- süsteemide tervikuna , andmed ehitusmeetodite kohta, ehitushindade andmebaasid .
Investeerimistsükkel:
1)Identifitseerimine(mida üldse vaja on? Põhjendatavad majanduslikult)
2)Hindamine (üldised realiseerimisviisid)
3) Defineerimine ( ehit . projekteerimine )
4)Realiseerimine (ehitamine) - ehitis valmib
5)Ekspluatatsioon (käivitatakse Esialgne tegevus hoones)
Lk 2 teine pool
Investeerimistsükkel kulude jagunemise:
-püsikulud
-ABS
- intervall püsikulud
Ehituse elukaar parandamine - (renoveerimine)
-on investeerimistsükli kasutusel
Ehituskulude selgumine kande eri etappidel .


Kus tehakse põhiline osa kuludest ? Millisel tsükli etapil saab neid ette prognoosida?
Kulude kogunemine näitab tegelike ehituskulude moodustamist. Põhiline osa tegelikest tehakse ehitamise etapi. Ehitushanke investeerimiskulutusi mõjutavad kõige rohkem üldplaneerimise ja projekteerimise etapil, kus võetakse vastu objekti, suuruse jne. kohta, mis kõige rohkem mõjutavad maksumust.
Hanke kulud konkretiseeruvad ehituse ajal, kuid valmis projekti alusel ehituse korral ei saa kulusid enam oluliselt mõjutada.
Kulude jagunemise teooriast.
Kulud jagunevad:
1)püsikulud
2)muutuvad(varieeruvad)kulud
Püsikulud (muutumatud, fikseeritud kulud) osa kogukuludest , mis ei muutu tootmismahu või ehituskestuse muutumisel.
ABS püsikulud- kulud, mis ei sõltu sellest kas firma tegutseb nt. maksma peab ikkagi üüri, renti jne.
Intervall püsikulud-jäävad teat . võimsusvahemikul püsivateks, selle muutumisel, võivad järsult muutuda.
Lk 3 esimene pool
Püsikulude osa ühikmalesuuruses väheneb töömahu suurenemisel. Seega suurema tootmismahu juures on võimalik need kulud alla viia.


Muutuvad kulud-
-proportsionaalsed
-mitteproportsionaalsed
Proportsionaalsed kulud- tegemist on lineaarse sõltuvusega, töömahu kahekordistamine suurendab ka kulusid 2x nt. Ehituskulud. Kulud muutuvad proport ajale- ajast sõltuvad kulud nt. Ehitusplatsi ajutised ehitused .


Mitteproport kulud


Degres: kulud tõusevad vahe või rohkem kui toodangu maht nt. Korduval omandatud oskused, mis tõstuvad tööviljapakust.
Progr: ületat.optimaalne tootmisvõimsus või rakendat.tööd.
Üldistavalt vaadeldakse püsi- ja muutuvkulusid koos. Mõlema kululiigi kõveral liituvad nt. Inventaarsete kilpide püstitamine (muutuv- amortisatsioon , parandus) (püsi-paigaldamine, transport, montaaž)
Lk3 teine pool

Muutuvad kulud:
-proports kulud
-mitteproports kulud
- alusdokumendid
Maksumust mõjutuavad küsimused
Kõrged püsikulud määravad suund tootmismahtu, et püsikulude osa ühikmaksumuse alla viia. Väikeste mahtude korral on soodsam valida variant väiksed püsi- ja suured muutuvkulud.
Mis määrab eh.mak üksikud töömahud või üldehitusprotsess?
Traditsiooniline lähenemine- staadiumi korral, kus objekti projekteerimisel ollakse esialgsel tasandil seondub projekti maksumus funktsionaalsete aspektidega. Sõltuvus on ebakindel, eh hinnatakse nt. Koolidel ühe õpilase koondmaksumuse järgi.
Detailsema projekt astmel on maksumus rohkem seotud üksikute töömahtudega.
Alternatiivne lähenemine- teeb vahelt tradit hoonete ehitamisel ja ka inseneriehitusel. Maksumus on protsessi poolt ära määratud st. seadmed , meetodid määravad maksumuse. Tradits. hoonete maksumus töömahust, inseneriehituse maksumus on rohkem ära määratud protsessiga ( civil engineering )
Alusdokumendid- hea ehitus eelarve sõltub sisendandmete kvaliteedist. Parimad on sellised, mis tulenevad tegelikest kogumustest ehituseelsete platstingimuste muutmisest valmis ehitusobjektiks. Suurimaks tähistuseks koostades head eelarvet on raskused määratleda teostatavaid töid enne nende algust.
Maksumust mõjutatavad küsimused:
1)Milline on töö sisu?
2)Kus töö toimub?
3)Millal töö toimub?
4)Kes hakkab töid tegema?
Lk. 4 esimene pool
Eelarvestamise õnnestumiseks on tähtis, et alusdokumendid arendaksid ühemõttelise pildi maksumusest.
Eelarvestamise alusdokumendid


Alusdokumentides kirjeldatavad küsimused millele tuleb esmajärjekorras tähelepanu pöörata.
1)Mida peab töövõtja projekti alusel tegema ja millises ajavahemikus ?
2)Kuidas tuleb töö läbi viia?
3)Millisel viisil tellija vastutab esitatud info eest?
4)Millised on eritöid tegevate alltöövõtjate soovituste piirid võrreldes üldehitustöid tegema peatöövõtjatega?
5)Mida on vaja teada ehitusplatsi kohaliselt tingimustest ja töid raskendavatest asjaoludest (pinnas)
6)Milline infomatsioon on teada pinnasetingimuste kohta, mida tuleb täiendavalt välja selgitada?
7)Millised ettevalmistus ja järeltööde kuludest tuleb lülitada pakkumishinda?
8)Mida ettevõtja peab teadma, et ta ei kahjustaks tellija ja kolmandate isikute vara, mis paikne tööde piirkonnas?
9) Millised hanked korraldab tellija ja millised kõrval kohustused tulenevad nendest töövõitjale? (mõned üldehitusmaterjalid, mööbel ja sisustus ) Kõrvalkohustused nt. mahalaadimine, paigaldamine.
Lk 4. teine pool
10)Millist sisu oma tähtsamates osades nõutakse töövõtulepingult?
Eelarvutamise aluseks olevate dokumentide valmidusaste en. erinev eri projektide vahel. See võetakse arvesse pakkumishinnas algdokumentidest. Põhjustatud hinnana.
Hinnalisad= riskid +kasum+hindade kallinemine+käibemaks.
Alusdokumendid mõjutavad ka arvutusmeetodi valikut kui on kasutatud täpsed joonised, kasut eelarvestamist ehitustööde lõikes. Kui alusdokumendid on pealiskaudsed on aluseks konstruktiivelemendid.
Fikseeritakse ehitaja ja tellija vastutuse jagunemist puudutavad aspektid
1)Üldine info ehitusprojekti kohta (nimetus, kirjeldus, tellija, projekteerija, järelvalve, teised töövõtjad)
2)Töövõtu viis. Töövõtte suhte põhimõtted. Tööde eest tasumine.
3)töövõtupiirid(ulatus). Erinevate töövõttude ( all ja peatöövõtjad), tellija hangite omavahelised piirid
4)Alusdok. informatsioon. Nimekihi eri töövõttude pakkumisdok-st, nimetatakse ära kasutatavad töövõtudokumendid. Andmed tellija töömahtude loetelu kohta.
5)Töövõtu aeg . Alguskuupäev, koguehitus, vahetähtajad. Andmed viivistrahvide kohta. Kohustused ajagraafikute koostamise kohta.
Lk. 5 esimene pool
6)Töövõtja garantiid . Garantiperioodi määratlus ja vastutuse piirid
7)Tellija maksekohustus. Andmed maksmise seotuse kohta hinnaindeksiga. Lisatööde käsitlemise põhimõtted, maksegraafiku põhimõtted.
8) tellija muud kohustused. Load ja projektdokumentatsiooni.
9)Järelvalve küsimused. Ehitus- ja projekteerimisjärelvalve
10)Ehitusplatsi organisatsioon . Millised on erinevate osapoolte esindajad, millised koosolekud ja päevikud?
11)Tööjõud kasut. reguleerivad piirangud
12)Tööde vastuvõtmine. Ülevaatused ja katsetused
13)Erimeelsuste lahendamise kord
14)Hinnapakkumise info. Pakkumise vormi, info, alternatiivsete kohta (ehitaja ettepanekud) hinnapak. kehtivus. Lisainfo saamine võimalus.
Töövõtupiire määrav lisa
Ehitusplatsi üldised organiseerimispõhimõõted. Vastutuse ja tööpiirkondande jaotus eri töövõtjatele.
Üldised määratlused . Nimekiri katsetest, avade jätmise kohta konstruktsioonidesse.
Pakkumiskutse Ametlik üleskutse, ettepanek esitada projekti kohta hinnapakkumine . Kuupäev, kuidas esitada ja kuhu.
Tellija töömahtude loetelu . Töö nimetus, kirjeldus ning mõõtühikud, tuginedes kogumustele või eeskirjadele (Eestis veel pole)
Uurimisaruanded. Enamasti pinnaseuuringud, olemasolevad ehitised, puud. Rekonstrueeritava hoone kohta olemasoleval konstruktsioonid, seisund.
Lk 5. teine pool
Tööpakkumise määrav lisa:
-eh. pl üldised org. põhimõtted
-üld määratlused
-pakkumiskutse
-tellija töömahtude loetelu
-ehituse seletuskiri alg.dok tutvumise järjekord.
Ehituse seletuskiri ja joonised: proj. koostatud tehniline projektdokument, määratletakse töö lõpptulemused, kasutatavad materjalid, konstruktsioonid, kvaliteedinõuded. Töömeetodeid puudutavad nõuded ja määrused, mis määravad kvaliteedi. Eritöödel on eraldi seletuskirjad.
Joonised- üksikutel tootel põhineva eelarve koostamine eeldab, et projekt on kirjeldatakse ühemõtteliste tööde lõikes. Nõutakse põhiliste plaanide ja lõigete olemasolu ja seletuskirja. Eraldi lahendused nt. vundamenti kohta.
Eeskirja alusel koostatava eelarve korral arvutused kogemuste ja oletuste järgi.
Joonised:
1)arhitektuursed (generaalplaan 1:500, plaanid-lõiked)
2)konstruktiivsed(vundamendijoonised kaevetöödele, lõikamistöödele, lõiked vahelagedest)
3)eritööde joonised
Tutvumine alusdok määrab ära projekti valmidusastme, millest tulenevalt määratakse eelarvestamise organisatoor . ja ajaline planeerimine .
Algdok tutvumise järjekord:
1)Pakkumiskutse ja dokumentatsioon- määrab ära pakkumise tähtaja
2)Töövõtuprogramm- kirjut. välja olulised punktid, mis määravad ära ajutised või maksumuslikud tingimused
3)Joonised- võrreldakse jooniste loetelu joonistega . Esmalt arhitekti joonised. Seletuskiri (üldine kvaliteeditase erandlikud, rasked kallid tööd)
Lk. 6 esimene pool
Eelarvestamise etapid
Otsus arvutuste läbiviimiseks

Tegutsemisviiside määratlemise plokk
Algdokumentide tutvumine
arvutusmeetodi valik
arvutustöö organiseerimine

Eelarve koostamise plokk
mahuarvutus
hinnapäringud
projekt. vastuolude selgitamine
hindamine

Eelarve kontroll
Eesmärgiks määrata hanke kulud
ALGPÕHIMÕTTED
-peab olema kattev kõik töövõttu puudutavad kulud
-ei saa olla kordumisi
-hinnatakse päevahindades (hetkel kehtivad hinnad)
-haavab arvutatava terviku piiritlemist alusdok süvenemiste teel
EHITUSKULUDE LIIGISTUS
Enamus projektidest liiga suured, et neid tervikuna planeerida , juhtida, eelarvestada. Tuleb raotada osadeks jaotus tuleb läbi viia süstemaatiliselt, et kujundada tööde hierarhiline struktuur
1. Leida meetod, millega osa oleks identifitseeritud suhtes teiste osadega (number, kood)
2. ükski osa ei tohi puudu jääda (kontrollimine – kirjad)
Kodeerimine – ei tohi olla isoleeritud, peaks hõlmama kõiki firma tegemisi (varustamine jm)
Lk 6. teine pool
Kood – lühimeetod, mis kannab infot mingi objekti või elemendi kohta. Koodid on eriti olulised arvutustehnika kasutamisel .
Koodide funktsioonid – peab olema selliseks unikaalseks nimeks, mis identifitseeriks elementi, mille juurde ta kuulub
- kood ise või oma allkoodide abil organiseeritakse nii, et ta määratleb – kirjeldab elementi, kuhu ta kuulub
LOOGILISE KODEERIMISSÜSTEEMI EELISED:
-kergem otsida projekteerimisinfot (varasemad projektid)
-võimalus teha statistilist analüüsi
KAHTE LIIKI MAKSUMUSKOODE:
-standardsed koodid (andurvahetus projekti vahel)
-projektikohased koodid (karkassiks ühe konkreetse objekti puul). Projektikohased koodid tuletatakse stand. koodidest
Mikro- ja makroelemendid  mikro- ja makroeelarvutamine
Et luua eelarvele karkassi on soovitav välja töötada töödestruktuuri, kus on elemendid hüdraulilises struktuuris.
MAKROEL – vundamendid , katus, viimistlus jm u 10-15 nimetust
MIKROEL – vundamendi raketiste püstitamine jm
Kõigepealt jagatakse makroelementideks, selt edasi väiksemaks mikroelemendini välja. On koostatud tööelementide loeng, kus on kirjeldatud erinevate tööde sisu.
EHITUSKULUDE LIIGITAMISE EESMÄRGID.
Eri osapooltel eri eesmärgid liigendamisel.
Lk 7. esimene pool
Selleks, et saaks võrrelda erinevaid kulu- ja hinnagraafikuid omavahel, on vajalikud eeskirjad.
KLASSIFIKATSIOONISÜSTEEMID PEAKSID SOBIMA:
-investeeringutele vajaliku hinnangu andmiseks.
- konstrukt . elementide järgi jaotatud hinnanormatiivide koostamiseks .
-ühikhinnetel põhinevate eelarvete ja pakkumiste koostamiseks
-tegelike kulude arvustamiseks ja võrdlusandmestikku kogumiseks
-tellija ja töövõitja vaheliste arvelduste korraldamiseks.
-ehituskulude ja eh. hinnaindeksi arvutamiseks.
-eh. korraldavate projektide koostamiseks
-eh. tööde operatiivjuhtimisplaanide koostamiseks.
Nende süst. ülesehitamisel on vaja arvestada:
1.liigitada eh. maksumus tema osade ja elementide kaupa
2.liigitada eh. rajamiseks vajalikud kulud nende kulude kandjale järgi  üksikutest ehitustöödeks jaotamine.
Jaotus kuluartikliteks – kulud jaot. tööjõu- ja materjali kulud, -masinateks jne.
KULUARTIKLID (KULULIIGID)
Eelarve dok. on tavaliselt sisse viidud oluline jaotus, et ehituskulud on nende tekkiseloomu järgi jaotatud kluartikliteks.
Kulupositsioon:
KE- kaus. elemendid
TL- töö liigid
TJ- tööjõud
Kuluartikleid peab olema vähemalt üks mingil kulupositsioonil nt. Lammutustöö, esineb ainult tööjõud.
Enamasti tähendab jaotus seda, et tuuakse välja rohkem
Lk 7. teine pool
kuluartikleid (2-6 tk)
KULUDE JAGAMISELE KULUARTIKLITEKS JÄRGIDA PÕHIMÕTTEID:
1. Eraldada kuluartiklid, millele soovitakse avastada erinevaid hinnalisandeid ( kasumid , riskid)
2. Eraldada tuleb kuluartiklid, mis saavad olema edaspidi eelarvestatud ja tegelike kulude omavahelise võrdlemise objektiks .
3. On vaja eraldi välja tuua kuluartiklid, mille alusel soovitakse eelarvet arve pakkumise ära andmist soovitakse kontrollida nende osakaalu järgi kogukuludes.
Praktikas on levinud, et eraldat. 2-6 kuluartiklit.
Süsteem, kus eristab:
1) tööjõud
2) ehitusmaterjalid
3) ehitusmasinad
Nii jaotatakse ehituskulusid Eestis (ELJ – ehituskulude Liigit. Juhend)
ELJ varasem versioon oli ELE, kus oli 4-ks jaotamine.
Samad punktid + alltöövõtt
5-ks jaotamine (järjekord on oluline):
1) tööjõud
2) materjalid
3) alltöövõtt
4) omad teenused
5) muu
See on Soome klassifikatsiooni süsteem → TALO -80
Omad teenused – kõik, sellised sisemised allüksused, kes firmale teenused osutuvad nt ehitusmasinate sisemine rent.
Lk 8. esimene pool
6-ks jaotus. Alltöövõttu on võimalik lahku jaotada, siis saadakse 6-ne jaotus.
KLASSIFIKATSIOONISÜSTEEMID
CS: Construction Specification Institut
CST: Masterformat (pikem variant)
Selle klassifikats. on 3-tasemeline hierarhia
1. Üldjaotused (divisjonid) 16 tk
1) (või 1000) Üldtingimused
2) Ehitusplatsi tööd
3) Betoonitööd
4)Müüritööd
……
15) Santehnilised tööd
16) Elekter
2. I astme alljaotus ( sektsioonid ) nt 3100 – bet. raketisetöö
3. II astme alljaotused nt 3155 – talade raketised
Täiendatakse neljanda koodipositsiooniga –konkreetsed kulukirjed (tööd ja konstruktiivsed elemendid) nt 3155 0020 – konkreetsed mõõtmed sellel ajal vm.
Kui see jaotus on veel ebapiisav, rakendat. WBS.
SMM – Standard Method of Measurement s.o. tuntuim rahvusvaheline klassifikatsioon . Eriti inglise ja prantsuse keelt kõnelevates
Eriehituses eraldi väljaanne CESMM3 (Civil Engineering)
See pakub välja teat. süst. Kulupositsioonide rakendamiseks.
Omaette ehitusvaldkonda tuuakse välja Civil Engineering (nt sillad , maanteed klassifikatsioon)
SMM on nii kulude klassi, süsteem kui ka mõõtmisjuhend.
Lk 8. teine pool
Alates SMM7 mõõtmisjuhised klassif. tabeli osaks. See süsteem on aluseks tellija töömahtude loetelule BQ koostamiseks.
Hierarhiline struktuuri ülesehitus (24 jaotusest)
1 tase D Pinnasetöö (sellised on 24tk)
2 tase D3 Vaiatööd
3 tase D3O Kohtvaiad (u 300 tk) (D35 – kaeviku tagasitäide)
300 pooled on üldehitustööd
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Konspekt #1 Konspekt #2 Konspekt #3 Konspekt #4 Konspekt #5 Konspekt #6 Konspekt #7 Konspekt #8 Konspekt #9 Konspekt #10 Konspekt #11 Konspekt #12 Konspekt #13 Konspekt #14 Konspekt #15 Konspekt #16 Konspekt #17 Konspekt #18 Konspekt #19 Konspekt #20 Konspekt #21 Konspekt #22 Konspekt #23 Konspekt #24 Konspekt #25 Konspekt #26 Konspekt #27 Konspekt #28 Konspekt #29 Konspekt #30 Konspekt #31 Konspekt #32 Konspekt #33 Konspekt #34 Konspekt #35 Konspekt #36 Konspekt #37 Konspekt #38 Konspekt #39 Konspekt #40 Konspekt #41 Konspekt #42 Konspekt #43 Konspekt #44
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 290 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor badanto Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

from: http://www.eaei-ttu.extra.hu

Mõisted

eaei, ehituseelarvestamisse, ehituskulud, eelarved, täitumisarved, täitmisarved, projekteerija, abs püsikulud, tootmismahu juures, muutuvad kulud, traditsiooniline lähenemine, sõltuvus, alternatiivne lähenemine, alusdokumendid, eelarvestamise õnnestumiseks, eritöödel, algpõhimõtted, kodeerimine, mikro, mikroel, ülesehitamisel, alltöövõttu, smm, smm, 300 pooled, osa sektsioonidest, konstruktsioon, talo, talo, talo, jaotus põhimõtteks, hankekulud 3, talo, talo, tähtedega a, koodidega 0, piiriks, talo, alltöövõtukulud, omad teenused, muud kulud, talo, kulud jaotatakse, talo, hankeosa, panused, f12, talo, f21, kuluartiklileid, ligilähedase, erinevates riikides, märksa raskem, üldine reegel, reeglis, spetsiaal, parameetriline, kombineeritud, ühetegurilisus, mitmetegurilisus, ligilähedased ühetegurilised, algdokumentide tõlgendamine, eritlemine, mõõtmismeetod, prognoosimeetod, põhiosade meetod, tooltoodud, pinnakaeve, süvakaeve, nt talo, taldmike vahe, remondi, korraldus projektis, konstruktsioonide ühikhinded, massid, roomik, tellisvälisseinad, keerukatel, normides, mahtude määramisest, viimistlustööd, viimistluseks, krohvimismahuks, krohvitellingud, fassaadidel, põranda värvimispind, snip, ehitussüvend, välisseinad, 330, siseseinad 340, laed 350, katused 360, digitaalmõõdistuslaud, dokumentatsiooniga, panushinnad, alusena, päevahind, klassifikaator, platsi tunni, korrektne, ajanormi kataloogis, regionaalne eripära, ktp, töömahukus, palgasummast, kõigepealt, eelarvestamiseks, palgamääramisel, brigaad, ajanorm, brigaadi tööjõudlus, mterjalid, tehniline kasutuskord, tootmislikud kasutuskorrad, ostuhinna juures, materjalide ülekulu, konstruktsiooni elemendid, aastakulud, lähtematerjaliks, talo 80, kogutööjõu kulu, kaudkulude klassifitseerimine, vii abitööd, kaudkulud, pakkumisetapi tööde, sellised lahedused, töödekestvus, lanedused, tulemihindamise meetod, muutuvad kulud, püsivad kulud, põhiliseks aluseks, omad teenused, omad teenused, tellijal, pakkumiskutse, võimalusel, kaud, usaldusväärsusega, tehniline risk, juhtimisrisk, lepingulised riskid, riskid, projekti valmistusaste, riskide fikseerimine, i etapp, kulude indeks, hinnaindeks, turg, väljund, väljund indeksid

Sisukord

  • Eh. seletuskirja nr
  • Kuluposit ja
  • Maksuandmed
  • laudraketisetööd
  • raketise lammutus
  • sarruse töö
  • betoneerimine
  • betooni järeltööd
  • Põhiaeg T1
  • Töömeetodi
  • Töövahetuse
  • Töökapi
  • Töömeetodi aeg T2
  • Töövahetuse aeg (efektiivne aeg) T3
  • Tööetapi aeg T4(koguaeg) = T3+TL3
  • Ajanormi saab veel esitada
  • Tööjõuhind
  • Tööjõu kogukalud
  • kr/h (2*70+1*55=195)
  • ,4h/m²
  • =273kr
  • Tööjõu hinda 195 kr min brigaadi töötunni kogusuuruseks brigaadi ajanorm
  • *70+1*55)/3 keskmine tariif
  • Kogu ajanorm 2,8
  • ,5kr/h
  • *70+1*55)/2 efektiivne
  • ,8h/m²
  • Kvalifitseeritud e. Tootliku
  • Kulupas
  • Taldm
  • Kogus
  • Summa
  • Glas. Plaadid
  • Plaatimissegu
  • Töötasu kõrgkvalit
  • >8000
  • Postis
  • Kulunorm/tööühik Ühik
  • Kr/p.ühik Kokku
  • pak.laud
  • jm/m²
  • jm/m²
  • kr/m²
  • Müügitulem
  • muutuvad kulud
  • Kokku
  • =tulem (kätte)
  • püsivad kulud
  • KASUM
  • Projekti eelarvelised arvutused
  • Hinnapakkumised
  • Hinnapakkumismudelid
  • Võrdlevad eelarvelised arvutused

Teemad

  • Sissejuhatus
  • Ehituseelarvestamisse
  • Hind
  • Maksumus
  • Ehituskulud
  • hinnangud
  • eelarvutused (projekti eelarve)
  • eelarved
  • täitmisarved
  • Lk 1 teine pool
  • Eelarved
  • Täitumisarved
  • Täitmisarved
  • Lk. 2 esimene pool
  • Ehituse eelarvestamist vaadeldakse kulujuhtimisena
  • Investeerimistsükkel
  • Lk 2 teine pool
  • Investeerimistsükkel kulude
  • Kulude jagunemise teooriast
  • Püsikulud
  • ABS püsikulud
  • Intervall püsikulud
  • Lk 3 esimene pool
  • Muutuvad kulud
  • Proportsionaalsed kulud
  • Mitteproport kulud
  • Degres
  • Progr
  • Lk3 teine pool
  • Muutuvad kulud
  • Traditsiooniline lähenemine
  • Alternatiivne lähenemine
  • Alusdokumendid
  • Maksumust mõjutatavad küsimused
  • Lk. 4 esimene pool
  • Eelarvestamise alusdokumendid
  • Alusdokumentides kirjeldatavad küsimused millele tuleb esmajärjekorras tähelepanu
  • pöörata
  • Lk 4. teine pool
  • Fikseeritakse ehitaja ja tellija vastutuse jagunemist puudutavad aspektid
  • Lk. 5 esimene pool
  • Töövõtupiire määrav lisa
  • Ehitusplatsi üldised organiseerimispõhimõõted
  • Üldised määratlused
  • Pakkumiskutse
  • Tellija töömahtude loetelu
  • Uurimisaruanded
  • Lk 5. teine pool
  • Tööpakkumise määrav lisa
  • Ehituse seletuskiri ja joonised
  • Joonised
  • Joonised
  • Algdok tutvumise järjekord
  • Lk. 6 esimene pool
  • Lk 6. teine pool
  • Lk 7. esimene pool
  • Lk 7. teine pool
  • Lk 8. esimene pool
  • Lk 8. teine pool
  • Lk 9. esimene pool
  • Lk. 9 teine pool
  • Lk 10. esimene pool
  • Lk 11 esimene pool
  • Kuluartiklid
  • Alltöövõtukulud
  • Muud kulud
  • Lk 11 teine pool
  • ELJ – ehituskulude liigitamise juhend toodud 10.09.98
  • Kulud jaotatakse
  • Tellija võib mõnda pakkumise kutse dokumentides järgmiste kuluartiklite väljatoomist
  • Ehitustööde liigitus (
  • Klassifikaatori alused
  • Lk 12. teine pool
  • Ruumiklassifikaator
  • Hankeklassifikaator
  • elemend
  • Lk 13. esimene pool
  • Panuseklassifikaator
  • Lk 13 teine pool
  • ELJ ET-3 märksõna register
  • Eraldat. süsteemi- ja tarkvara kulusid
  • Lk 14. esimene pool
  • Funktsionaalne ühiku meetod e. ühikmeetod
  • Pinnameetod
  • Lk 14 teine pool
  • Lk 15. esimene pool
  • Pinna – peerimeetri meetod
  • Ruumala meetod
  • Ligilähedaste mahtude meetod
  • Maksumusmudelid
  • Üldine lääne riikide jaotus
  • Lk 15. teine pool
  • Detailiseeritud meetod
  • Parameetriline
  • Ajalooline
  • Fikseeritud
  • Spetsiaal
  • Kombineeritud
  • Soome andmetel põhinev 4 jaotus
  • Objekti osade lõikes
  • Briti ehitustraditsioonid
  • Ligilähedaste puhu
  • Ühetegurilisus
  • Ligilähedased ühetegurilised
  • Mitmetegurilised ligilähedased
  • Lk 16 teine pool
  • Mitmetegurilised detaileelarved
  • Ressurssi ühikmaksumus
  • Lk 17 esimene pool
  • Töömahu arvutuse valdkonnad
  • Algdokumentide tõlgendamine
  • Lk. 17 teine pool
  • Töömahtude loetelu koostamise üldskeem
  • Eritlemine
  • Kirjeldamine
  • Töömahtude mõõtmise meetodid
  • Mõõtmismeetod
  • Prognoosimeetod
  • Põhiosade meetod
  • Mahuarvutuse protsessi etapid
  • Mahuarvutuse juhend
  • TALO-80 juhend
  • Lk 18 teine pool
  • Lk 19 esimene pool
  • Lk 19 teine pool
  • Mahtude mõõtmine
  • Lk 20 esimene pool
  • Mõõtmisreeglid raketisetööd
  • Lk 20 teine pool
  • Sarrusetööd
  • Betoonitööd
  • Kaeve sügavuse järgi
  • Lk 21 esimene pool
  • Lk 21 teine pool
  • Raketise tööde mõõdueeskirjade kohta
  • Lk 22 esimene pool
  • Täiendavad konstruktsioonid
  • Pinnakonstruktsioonid
  • Lk 22 teine pool
  • Lk 23 esimene pool
  • Mullatööd
  • Monoliitne ja raudbetooni
  • Lk 24 esimene pool
  • Lk 24 teine pool
  • Lk 25 esimene pool
  • Lk 25 teine pool
  • Töökäsiraamatutes ja andmebaasides antakse tööjõu ajanormid
  • Ajanormi saab veel esitada
  • Lk 32 (1. pool)
  • Leht 32 (2. pool)
  • regionaalne eripära
  • õppivuskõver
  • Tööjõupanuse hinnakomponent
  • Üldpõhimõte
  • Makstud tunnipalkadel põhinev meetod
  • Ühikmaksumuse meetod
  • Töömahukus
  • Lk 34 (2. pool)
  • efektiivne töö
  • Lk 35 (1. pool)
  • R.S. Heansi kataloog
  • Talorakennustöiden kustamustrito”
  • Lk 35 (2. pool)
  • Materjali panuste hindamine
  • Materjali liigitakse
  • Variant I
  • Näiteks
  • Materjali eelarveline hind
  • Veokulud koosnevad
  • EHITUSMASINAD (siseandmed
  • Hindamine
  • Ehitusmasinate saamise allikad
  • ALLTÖÖVÕTTUDE HINDAMINE
  • KAUDKULUD
  • Lk 38 (1. pool)
  • Kaudkulusid
  • Mõnikord jaotatakse
  • Lk. 39 (1. pool)
  • PAKKUMISARVUTUSED
  • Lk. 40 (1. pool)
  • On 2 põhilist pakkumise –hindamise meetodit
  • Lk. 40 (2. pool)
  • Lk. 41 (1. pool)
  • Pakkumise hindamise kulg
  • Lk 41. (2 pool)
  • Üldkulude koosseis
  • Lk. 42 (1. pool)
  • VÕITNUD PAKKUMISE HIND
  • Tegurid, millest sõltub pakkumise esitamine
  • Lk 42 (2. pool)
  • Eesmärgid tööle võtmisel
  • Firma tegevusmudelid pakkumiskutse saamiseks
  • Hinnapakkumine
  • Lk 43 (2. pool)
  • Eesmärgiks on
  • Võrdlevad arvutused ei ole eesmärk
  • leht 44 esimene pool
  • Arvutuse põhimõtted
  • Muudastustööde hindamine
  • Muudatuste töid hindamisi aluseks
  • Leht 44 teine pool
  • Leht 45 (esimene pool)
  • Leht 45 teine pool
  • Leht 46 esimene pool
  • Eskalatsiooni põhjused on
  • Lehekülg 46 teinepool
  • Riskide klassifikatsioon
  • Tehniline risk
  • Juhtimisrisk
  • Lepingulised riskid
  • Lk 47 (1. pool)
  • Lk 48 (1. pool)
  • Lk 48 (2. pool)
  • Pak. hinna kehtest
  • Lk 49 (1. pool)
  • Hinnaindeksid

Kommentaarid (1)

NATALJASP profiilipilt
NATALJASP: ei
16:53 16-08-2016


Sarnased materjalid

12
doc
Ehitusmaksumuse kordamisküsimuste vastused
91
doc
Eksami konspekt
85
pdf
Konspekt
125
pdf
Konspekt 2
103
doc
Inseneri eksami vastused 2009
122
pdf
Ehitus maksumusehindamine I kt konspekt
56
doc
Logistika konspekt
1072
pdf
Logistika õpik





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !