pindu. Erifreespingid on ette nähtud vaid kindla tööoperatsiooni täitmiseks, nagu hammasratta hammaste, puuri spiraalsoonte, võlli nuutide vms. freesimiseks. Spindli asendi järgi eristatakse horisontaal ja vertikaalfreespinke. Freespingi alus on õõnsa kasti kujuline.Selles paikneb elektriline käivitus ja valgustussüsteem. Korpuses paiknevad elektrimootor, rihmülekanne ja kiiruskast. Korpuse esiküljel paiknevat kiilprofiiliga juhtpinda mööda liigub konsool, mille käigukruvi toetub alusel olevasse sambasse. Konsooli ülaosas kaldprofiiliga juhtpinnad ristkelgule, mida saab vastava käigukruvi abil korpuse suhtes nihutada. Ristkelgu juhtpindadel on võimalik korpusega paralleelselt liigutada ka freespingi töölauda . Töölaud on ette nähtud freesitava tooriku kinnitamiseks masinkruustangide või muude kinnitustarvikute abil. Töötlemisel saab toorikut nihutada kolmes suunas konsooli abil üles alla, ristkelgu
Alus 2. Kere külge on kinnitatud kõik pingi mehhanismid. 3. Ülatala (traavers) on paigutatud kere ülemises osas asuvatele juhtpindadele ja tema ülesandeks on toetada ripplaagri abil freestorni üht otsa. Ülatala väljaulatust on võimalik muuta, teda saab kinnitada mitmesugustele kaugustele. Jäikuse suurendamiseks kasutatakse tuge, mis seob ülatala konsooliga. 4. Konsool on karbikujuline valatud detail, millel on vertikaalsed ja horisontaalsed juhtpinnad. Püstjuhtpindadega toetub konsool kere vertikaalsetele juhtpindadele ja liigub piki neid. Horisontaalsetel juhtpindadel asub ristkelk. Konsool kinnitub juhtpindadele eriliste klambritega ja on ühtlasi baasdetailiks kõigile sõlmedele piki-, rist- ja püstettenihkeahelas. Konsool toetub jalale, milles asub
2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikam
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
Kõik kommentaarid