Konservatism, sotsialismi ideoloogiad (0)

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Konspekt

avaldamiseks (Eesti Talupoegade Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon ­ TALO) 3) Ajutised edendamise ja vetogrupid - need grupid pole püsivad. Edendamisgrupid avaldavad tavaliselt valitsusele toetust. Vetogrupid kritiseerivad valitsust. Niisugused grupid tekivad olukorras, kus rahvas arvab olevat vajalik sekkuda valitsuse tegevusse (näiteks vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu).  Poliitilised ideoloogiad Poliitiline ideoloogia ­ annab hinnangu kehtivale ühiskonnakorrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonna käsitluse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähte alus ja on alati seotud võimuga. Suur Prantsuse revolutsiooni järel saab hakata rääkima vasak- ja parempoolsuse mõistest. Parem pool ­ jäigemad Vasak pool ­ liberaalsemad 1830-ndatel said alguse sotsialistlikud õpetused: konkurentsil ja vabal majandusel

Avalik haldus

17

doc

Ühiskonna valitsemine

Organisatsioon); c) ajutised edendamis- ja vetogrupid ­ need rühmad ei ole püsivad, edendamiserühmad avaldavad tavaliselt valitsusele toetust, vetorühmad kritiseerivad valitsust. Niisugused rühmad tekivad olukorras, kus rahva arvates on vaja sekkuda valitsuse tegevusse (vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu). Poliitilised ideoloogiad Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonnakorrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonnakäsituse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähtealus ning on alati seotud võimuga. Suure Prantsuse revolutsiooni järel saab hakata rääkima vasak- ja parempoolsuse mõistest. Parempoolsed on jäigemad, vasakpoolsed aga liberaalsemad. XIX sajandi alguses domineeris konservatiivne ja liberaalne suund. Konservatiivid esindasid

Ühiskond

17

docx

ÜHISKONNAÕPETUS KOOLIEKSAM

Sotsiaalne tõrjutus- inimene ei võta osa ühiskonna hüvedest, kultuurielust, ühiskonna valitsemisest. Selle põhjustab nt puue, töötus, elukoht jms c) Inimgruppide eristumise alused, multikultuurne ühiskond eristumise alused- varanduslik, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised Multikultuurne ühiskond- pole hästi arenenud, loodeti, et see rikastab. Hetkel on palju pingeid, ei püimuta. Tekivad erinevad linnaosad, mida vällditakse. 6. Poliitilised ideoloogiad a) Ideoloogiad üldiselt, pluralism Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonna korrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonnakäsitluse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähtealus ja on alati seotud võimuga. Poliitiline ideoloogia- mingi ideaal kuidas maksud ja asjad peaksid olema jaotatud Suure Prantsuse revolutsiooni järel saab hakata rääkima vasak- ja parempooluse mõistest. Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus

Ühiskond

23

pdf

Ühiskonna valitsemine

Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja

Ühiskonnaõpetus

19

doc

Riigi ja valitsemise põhialused

® Kultuuri- ja sümbolkapital Sotsiaalse kapitali tunnused ® Suhetega seotud ® Pingutuse, töö tulemus ® Sinna saab investeerida ® Sammu-vastusammu põhimõte (SK) ® Usalduse või usutavuse mõõde, koosluse (rühma) roll  ® Kasutamine tugevdab Erinevad lähenemised ® Sotsiaalne kapital üksikisiku mõttes ® Sotsiaalne kapital ühiskonna tasandil ® Sotsiaalne kapital positiivse nähtusena ® Negatiivne sotsiaalne kapital III Loeng Poliitilised ideoloogiad Poliitilised teadmised ® Kirjeldus ­ tõsiasja(de) esitus, näiteks: Eestis on 15 maakonda ® Seletus ­ miks nähtus esineb, näiteks: Eesti poliitiline kultuur on madal Nõukogude pärandi tõttu. Õiget seletust on raske anda ® Ettekirjutus ­ mida peaks tegema, näiteks: missugune peaks olema valitsuse osa tervishoius Ideoloogia mõiste n Ideoloogia kui sotsiaalse kogemuse alusraamistik, mis hoiab mingit ühiskonnarühma koos

Riik ja valitsemine

6

docx

Ühiskonnaõpetuse konspekt

Survegrupp ei käsitle poliitika kõiki valdkondi vaid ühte valdkonda või probleemi. Survegrupid on tavaliselt ametiliidud või mingid edendusgrupid. 6. Laiahaardepartei: Need tekkisid 1970ndatel. Laiahaardeparti eesmärgiks on et, inimesed hääletaksid oma partei poolt. Selleks et, rahvas hääletaks kindla partei poolt tuleb anda palju lubadusi. Partei liikmeskond ei ole arvukas aga ta on aktiivne rahva hulkade mõjutaja. Poliitilised ideoloogiad Poliitiline ideoloogia on hinnangu andmine kehtivale ühiskonna korrale ja oma väärus hinnangutest lähtuva ühiskonna käsitluse esitamine. Kõige olulisem on Karl Marxi teooria mis pani aluse klassivõitluse teooriale. Marxi teooria viis ellu Vladimir Ilich iljanov (Lenin)- kommunism pidi olema õiglane ühiskonna vorm. Tuntumad ideoloogiad: Liberalism kujunes välja 17ja 19 saj. Seda iseloomustab: · Inimene peab olema vaba ja tema huvid on alati esiplaanil.

Ühiskonnaõpetus

1

doc

Liberalism, konservatism, sotsialism

12aj Poliitilised ideoloogiad Liberalism, konservatism, sotsialism Liberalism Termin pärineb ladina keelest: liber ­ vaba ehk vabameelsus. On suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. 19. sajandi algul nimetas üks Hispaania seadusandliku kogu fraktsioon ennast liberaalideks. Prantsusmaal nimetas viigipartei end 1849. aastal ümber Liberaalseks Parteiks. Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides erinevalt tõlgendatud. Kui USA-s seondub liberalism põhiliselt

Ajalugu

15

doc

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks

Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriigi põhimudelid on: Sotsiaaldemokraatia ­ sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele hoolimata nende sissetulekust, seisusest ük-s v sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja. Et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani) Konservatism ­ riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia) Liberalism ­ riigi esmaül ei ole jagada kõigile heaoluteenuseid, vaid tagada suur tööhõive. Maksud on suhteliselt väikesed, palgad suhteliselt suured; iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta raha paigutab.

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)