EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks - 1791.a
Kehtivad kiriklikud normid ja kirikuskäimise Kirikus käimine on vabatahtlik kohstus Väärtused, kombed, hoiakud on püsivad ja pühad Kõigil on oma arvamus ja hoiak Elukorraldust määravad tavad ja otsesed käsud Elukorraldust määravad riigi seadused Haridust ei tähtsustatud Haridus oluline Teaduse vastu puudub huvi Teaduse suhtes kõrged ootused Pikk 19. sajand (1789-1914). Prantsuse revolutsioon kui teetähis. Mõiste kodanlik tähendus muutus 18. saj, kui kodanlus muutus riigikodanikuks. Enne oli see olnud linnakodanik. Selline ühiskond sai hoo sisse Pr revolutsiooniga. Esimest korda arutles filosoofiliselt sellise ühiskonna üle Hegel. Uuem saksamaa ajalookirjutus, et kodanliku ühiskonna alged olid olemas 18. saj, mitte koos Napoleoniga. Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marksistlikus käsitluses on Prantsuse revolutsioon Suur ja Ülim
urbaniseerunud poliitilised jõud ja parempoolsed kui agraarsed ja maale suunatud poliitilise jõuga. Võime ju vasakpoolseteks tootmis- ja tööstus poliitiliseks jõuks ja parempoolseteks kaubandus- ja majanduslikuks poliitiliseks jõuks. o Võimalusi vasak ja parempoosuse skaala täitmiseks on palju. Seega tasub olla kriitiline eri kontekstides nendel peatumist. Liberalism- juba sündides aegunud? Traditsiooniline käsitlus: liberalism oli pead tõstva ja võimule pürgiva ‘kolmanda seisuse’ ideoloogia, Religiooni- ja aristokraatiavastasus: ajalukku jäänud võimuküsimused, millel puudus edasises poliitilises arengus päevakajalisus, Suutmatus monopoliseerida indiviidi vabaduse teemat, see läheb nö. ‘kontrolli alt välja Vabaduse- temaatika algusaegne ja hilisema tähenduse erinevus Liberalism o Liberalismi duaalsus:
kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatud; karistuseks vanglad ja rahatrahvid, kirikus käimine on vabatahtlik, õigus oma arvamusele ja hoiakutele, elukorraldust määrava riigiseadused, hariduse tähtsustamine, teadusele on kõrged ootused. Prantsuse revolutsioon kui teetähis. murranguline eurotsentrilise ajaloo käsitluse järgi Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marx’i jaoks tähtsaim ning suurm revolutsioon maailma ajaloos Revisjonistlik/kriitiline suhtumine Prantsuse revolutsiooni tähtsusse. Euroopa keskne lähenemine, Ameerika revolutsiooni tähtsus. „Vana kord“ (Ancien Régime) tähendus. eelmine režiim, tähistas Pr.poliitilist režiimi, absoutlistlikku monarhiat- despootia kaotamine ja konstitutsiooni/seaduste vajalikkus
AURUMASIN J.Watt AURIK R. Fulton VEDUR G. Stephenson BENSIINIMOOTOR C.Benz ELEKTRIKAARAHI - W. Siemens PATAREI A. Volta PIRN T. A. Edisson RÖNTGENITORU W. Röntgen ELEKTRIGENERAATOR M. Faraday ELEKTRILINE TELEGRAAF S. Morse 3. Seleta mõisted: INDUSTRIAALÜHISKOND tööstuse saavutustel tuginev ühiskond PROLETARIAAT palgatöölised 19. sajandil IMPERIALISM suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata KONSERVATISM maailmavaade, mis eitab kiireid muutusi ja toetab ühiskonnaklasside säilimist LIBERALISM spooldab kiireid muutusi ühiskonnas, toetab kapitalistlikku vabaturumajandust UTOPISM - ??? ROMANTISM vaimuelu põhisuund, idealiseeriti minevikku, tunti huvi ajaloo, muinsuste ja rahvaluule vastu RAHVUSLUS ideoloogia, kultuurivorm, sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele. MAJANDUSLIK LIBERALISM - majanduskoolkond, kes usub vaba konkurentsi võimesse paigutada ühiskonna
varasemalt olid aluseks antiikautorite tööd, siis nüüd hakati rõhutama rahvuslust. Tekkisid vene muusikud, inglise kunstinud, rantsuse kirjanikud etx. 3. primordialistid ehk essentsialistid (Geertz, D.Smith) etniline kogukond, mis on rahvuse aluseks, on alati olnud. Etniline identiteet ja eneseteadlikkus on isegi ilma omariikluseta kestnud selgelt ja just 19.saj said selle põhjal võimalikuks see, et tekkisid rahvused. Smithi põhiargument on, et kaasaegseid rahvusi ei saa mõista, viitamata varasematele etnilistele mälestustele. 19.saj puhkesid debattid srelleüle, kellel on enesemääramisõigus. Ka Hegel arutles selle küsimuse üle. Nimekiri koostati mitmete autorite poolt, aga sajandi keskpaigaks peeti 12 riiki enesemääramisõiguslasteks, hiljem lisati ka Itaalia. Sõnaõigust pole Ida Euroopa rahvastel. 1848.-1849.a revolutsioonid Mõnikord venitatakse neid veel 1851
ühiskond sai normiks 1870ndatel industriaalse rev lõpp. Inglismaal 1760-1830. Leopold von Ranke (1795-1886)kuulsaim 19. saj saksa ajaloolane. Moodsa ajaloo teaduse isa. Rõhutas, et ajalugu on ainult siis väärtuslik, kui see põhineb allikatel - Positivistlik kontspetsioon. Hans-Ulrich Wehler Deutsche Doppelrevolution. 1848. Dual revolution. Kaks revolutsiooni ühel ajal, mis viis saksamaa uude ajajärku. Ka inglismaal on kasutatud dopeltrevolutsiooni mõistet. Inglismaal toimus revolutsioon varem. Tööstuse areng toimus samm-sammult. Seega pole revolutsiooni termin vb mõneti õige. Toimusid ka kultuurilised ja ideoloogilised üleminekud natsionalism, sotsialism ja liberalism. Kõik said oma alguse uusajal. Kõige tähelepanuväärsem rahvuslik äramine, kus järsku euroopa rahvad tundsid end kultuuriliselt ühtsena. Ajaloolased rahvusromantilistest ideedest mõjutatud. Eestis Hurt ja Jakobson. Tsehhi
Masinate kasutuselevõtt, ka põllumajanduses, vabastas aga hulgaliselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes. Nemad muutusid palgatöölisteks, kes pidid enda ja oma perekonna elatamiseks oma tööjõudu müüma. Masintootmine suurendas oluliselt kaupade tootmist. Ühiskonnas pidi aga olema vajadus selliste kaupade ostmiseks. Nii hakkas turg tootmist üha enam mõjutama. Kui mingi kauba järele puudus nõudlus, osutus selle edasitootmine mõttetuks. Samal ajal kujunes tootjate vahel konkurents. See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Lisaks oli vaja piisavalt toorainet, millest kaupu valmistada Pilet 4 1. Valgustus sai alguse inglismaalt, levis enim aga Prantsusmaal. Prantsuse valgustus filosoofid on maailma kuulsad.Kõige enam mõju maailmale on avaldanud Montesquieu, kelle mõtted on tänapäeval kirjas iga demokraatliku riigi põhiseaduses. Prantsuse valgustajad
saj-l pooldatakse laiemalt põhiseaduslikku monarhiat. Oluliseks ideoloogiks on Montesquieu (1689 1755). Hiljem levib rahva suveräänsuse ideoloogia, mis on tänapäeva dem aluseks. Pooldatakse vabariiki. Selle ideoloogia tõlgendajaks on ka Rousseau (1712 1778). Absolutismi põhjendatakse uute argumentidega kui varem (jumalik võim, jne). Absolutismi põhiliseks argumendiks on ratsionaalsus. Kuna Pr absolutismi ei moderniseerita, siis tulemuseks on revolutsioon. Valgustatud absolutism levib eelkõige saksa maailmas ning Venemaal. Silmapaistvaid tulemusi saavut Preisimaal (Friedrich II Suur). Nendes riikides viiakse läbi mitmeid reforme. Sellega saavutatakse seda, et rev nendes riikides ei puhke. Mõistlikuks peeti seda, et kui valitseja valitseb valgustuse vaimus, siis on valitsemine ratsionaalne ja hea. Lähtekohaks oli valgustusfilosoofia põhimõtete järgimine. Valitseja oli riigi esimene teener. Valgustatud valitsejad olid suurte
kirik võitlemas rahaliste vahendite pärast. Seos ka maadeavastustega (võimu perifeersemaks muutumine), kulminatsioon 16-17.saj (17.saj valitsejate kõrghetk, vt barokk jne, tead ju küll). Poliitiline religioon kui alus L-Euroopas välja kujunevatele poliitilistele ideoloogiatele. Äri ja majandamisega tegelevad üksused, kes tunnevad ennast poliitikast kõrvalejäetutena. Prantsuse revolutsioon, valgustusfilosoofid, kelle kriitika suunatud kiriku vastu (Voltaire), samas mitte antimonarhistlik; ka Montesquie käsitlust võib tõlgendada kui ettepanekuid monarhia arendamiseks, mitte kukutamiseks. Liberalismi esilekerkimine kui põhi konkureerivate ideoloogiate sünni jaoks 19.sajandil. Ajastu poliitiliselt keskne idee. Ajastu lõpus lisanduv rahvuslus. Radikaliseerumine. Iseloomulik surve varasematele ühiskondlike normidele, soov neid
juulil 1776, mis kuulutas kõik 13 kolooniat iseseisvateks riikideks (ameerkilased tähistavad siiamaani 4, juulit iseseisvuspäevana). Kuid väljakuulutatud iseseisvuse eest tuli võidelda. Iseseisvussõda toimus Inglismaa ja ameeriklaste vahel 1776-1783. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud ja parema väljaõppega. Sõja võitsid ameeriklased, mille järel loodi Ameerika Ühendriigid. 7. PRANTSUSE REVOLUTSIOON (lk 76-84, 87) Millal ja miks toimus Prantsuse revolutsioon, millised olid olulisemad sündmused ja muuda- tused revolutsiooni ajal (ümberkorraldused, "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", vabariigi väljakuulutamine), mida tõi Prantsusmaale jakobiinide valitsemisaeg, milline sündmus lõpetas revolutsiooni, kuidas suhtusid Prantsuse revolutsiooni teised Euroopa riigid (miks nii?), revolutsiooni tähtsus ja tagajärjed (lk 87), Louis XVI ja Robespierre´i osa revolutsioonis. Prantsuse revolutsioon toimus 1789-1799
S veits kuulutati igavesti neutraalseks riigiks 3. Kuidas lahendati Saksamaa küsimus? Viini kongressi otsusega loodi Saka Liit , kuhu 1815 aastal kuulus 41 Saka riiki. Austria ja Preisimaa kuulusid Saksa Liitu üksnes nende aladega mis varasemalt olid olnud Püha Rooma riigi kooseisus. Liidu liikmesriikidel ei olnud ühtset välis-ja majanduspoliitikat , seega säilitas Viini kongress Saksamaa killustatuse. Liidu mõjukamaks liikmeks oli Austria. 8. Loetle : 1848-49 aasta revolutsioonid lisades igale selle 1)põhjuse ja 2)tulemuse! Revulutsioonid said alguse 1848 a jaanuaris Itaaliast 1848 a veebruaris puhkes Pransusmaal. Võimult kukutati juulimonarhia ja Pransusmaa kuulutati vabariigiks. 1848a veebruari lõpus ,kulmineerudes 18 märtsi väljaastumisega Preisimaaa pealinnas Berliinis 1848 a märtsi keskel Austria pealinnas Viinis ning võimult kukutati Metternich Mõnipäev hiljem vallandusid rahutused ka Ungaris. Revolutsioonide põhjused: Revolutsioonide põhjused:
Nõuti ka majanduslikke ja ühiskondlikke reforme. Itaallased soovisid vabaneda Austria ikkest, tsehhid, slovakid, ungarlased, horvaadid nõudsid rahvuslikku omavalitsust. Austria Habsburgide impeeriumis, sakslased olid hakanud unistama ühtsest Saksa rahvusriigist. 10) Mida tähendab väjend ,,rahvaste kevad"? Revolutsioonilised sündmused said alguse 1848. aasta jaanuaris Sitsiilias, kus astuti välja absolutistliku Bourbonide valitsuse vastu. Sitsiilias levis revolutsioon üle Itaalia ning ülestõusnuid saatiski esialgne edu. Paljudes riikides kuulutati välja konstitutsioon või lausa vabariik. Prantsusmaal sunniti veebruaris alanud revolutsiooniga kuningas troonist loobuma ning kuulutati välja Teine vabariik. Märtsis toimusid rahval kokkupõrked armeega paljudes Saksa riigikestes. Viinis puhkenud ülestõus sundis riigikantsler Metternichi tagasi astuma ja Inglismaale pagema. Saksa
UUSAEG Sissejuhatus: Uusaja saab jagada kaheks perioodiks: 1. Absolutismiajastu (1718 saj) 2. Industriaalühiskond (19 saj) Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige
Enam on pakutud järgnevaid sündmusi: 1. 1453.a. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, kus purunes Bütsantsi tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5. 1640.a. Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema põhiseaduslik monarhia. Uusaja algusele Prantsusmaal on iseloomulik aadlivõimu vähenemine ja keskvõimu tugevnemine, Inglismaal levis puritaanide maailmavaade ning käis võitlus parlamentarismi eest, Venemaal pandi alus Romanovite dünastiale, Rootsi sai
sulatamine, aga ka raudesemete, sealhulgas suurtükkide valmistamine.Algas raudteede rajamine, mis soodustas mettallurgia arengut ning pani aluse veduri- ja vaguniehitusele. Tööstusliku arengu käigus kujunes uus ettevõtjate klass kodanlus, keda huvitas maa ühendamine majanduslikel põhjustel. Preisi algatusel loodi 1834 aastal Saksa Tolliliit, kuhu kuulus 18 tähtsamat Saksa riiki, välja arvatud Austria. Tööstuse arenedes ja haritlaskonna kasvades levis liberalism, mis oli opositsiooniks valitsevale reaktsioonile. Mõju avaldas ka 1830.aastate alguse revolutsiooniline liikumine Prantsusmaal, Poolas ja teistes Europpa maades, samuti väljaastumised mitmes Saksa riigis. 1832 organiseerisid saksa liberaalid suure koosoleku Hambachi lossi varemete juures Pfalzis, kuhu kogunesid mitmesuguste rahvakihtide esindajad, oma saadikud läkitasid kõik vähegi suuremad linnad.Kokku tuli umbes 30 000 inimest. Põhinõudena esitati ühtse Saksa loomine.
19 saj Saksamaal suurtööstuse rajamine. Saksamaa poliitiline ühendamine ning edusammud terasetootmise tehnoloogia täiustamises ja orgaanilise keemia vallas. List väitis, et vabakaubanduse vilju naudib ainult Inglismaa, kes teistest riikidest varem alustas suurtööstuse loomisega ning saavutas majandusliku ülemvõimu maailmas. Pidas suurtööstust rahvuse rikkuse ja jõukuse allikaks, kõige tähtsamaks tootlikuks jõuks. 1848 revolutsioon pani Saksamaal aluse kiirele industrialiseerimisele. Tekkis ajalooline koolkond, et kindlustada Saksamaa majandusarengu kapitalistlik tee. Turge kaitsti S-B eest, kes ujutas üle turud oma tööstuskaupadega. Farmimajandus töölistele makstakse palka. Istanduses töötavad orjad. Ajalooline koolkond viljeles kapitalismi. Astuti sotsialistide vastu. Sotsialistid astusid kapitalistide vastu. Lääne-Euroopa üleminek kapitalismi toimus vastupidiselt ,,preisi teega".
Mõisteti, et tänu sellele saab tulevikus teenida uusi suuri kasumeid. Tööjõudu saadi maalt. Ühiskonna tehnoloogiline areng edendas põlluharimist ning seetõttu vabanes palju inimesi, kes leidsid rakendust vabrikutes. Talupoegadest said palgatöölised. Masintootmine suurendas kaupade tootmist, kuid kui nende asjade vastu nõudlus puudus, siis ei toodetud seda edasi. Turg muutus tähtsaks tootmist mõjutavaks teguriks. Turul tootjate vahel konkurents, mis sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid parandama oma toodete kvaliteetik ja hoida hinda ostajtele vastuvõetav. Murrang ka inimeste mõttelaadis, kuna kui varme tehti paljusid asju kodus (leib, kangas) siis nüüd sai seda kõike ka turult osta. Linnastumine Linnad muutusid peamisteks tööstus-ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi, rahvaarvu suurenemine. Linn oli ka oluline kultuurikeskkond, mis erines küllaltki varasemast maakultuurist
juulil 1776. aastal vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 inglise kolooniat iseseisvateks riikideks, põhjendades rahva õigust omaenda saatuse määramisele ja oma valitsuse loomisele. Ameerika iseseisvussõda toimus ameeriklaste ja inglaste vahel 1775-1783 aastal. Pärast vahelduva eduga toimunud sõjategevust piirasid ameeriklased inglaste väed sisse ning võitsid. 1783. Aastal kuulutati Versailles' rahuga endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. 7.PRANTSUSE REVOLUTSIOON Millal ja miks toimus Prantsuse revolutsioon, millised olid olulisemad sündmused ja muuda-tused revolutsiooni ajal (ümberkorraldused, "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", vabariigi väljakuulutamine), mida tõi Prantsusmaale jakobiinide valitsemisaeg, milline sündmus lõpetas revolutsiooni, kuidas suhtusid Prantsuse revolutsiooni teised Euroopa riigid (miks nii?), revolutsiooni tähtsus ja tagajärjed ,Louis XVI ja Robespierre´i osa revolutsioonis. Prantsusmaad valitseti 18
Viini kongress 1814-1815 NIMI ! 2011 Sisukord: 1. Algus 2. Osalejad 3. Elulugu 4. Restauratsioon 5. Legitiimsus 6. Restitutsioon 7. Euroopa jagamine 8. Nelikliit ja Püha Liit 9. Idaküsimus 10. Lõpuakt 10. Kokkuvõte Algus: Märtsi lõpul 1814 sisenesid Vene keiser Aleksander I ja Preisi kuningas Wilhelm III oma vägedega Pariisi . Napoleon I , kes oli sunnitud troonist loobuma , saadeti Elba saarele. Elba saarest sai tema eluaegne valdus. Kõikidel riikidel , kes Napoleoni vastu sõdisid, pidid oma probleemid lahendama. Need olid seotud omavaheliste vastuoludega uue korra loomisele ja rahu kindlustamisel Euroopas. Vahetu taust oli Napoleoni kaotus ja alistumine mais 1814, mis tegi lõpu 25 aastasele peaaegu katkematule sõjale. Septembris 1814 asus Viinis kokku sõja võitnud riikide kongress , milles aga osalesid ka võitjate juures emigratsioonis vii
Kuningas pidi järgima ja alluma seadustele ning ta valis ministreid, määras kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. Nõnda kehtestati esimese riigina Euroopas parlamentaalne monarhia, mis püsib tänaseni. 2. Millised sarnasused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kirikus ja riigivõimuvastastes protestides? Riigivõim oli sõltumatu kirikust. Ka Inglismaal on lühikest aega absolutism. Mõlemad on tugevad riigid. Mõlemas toimusid kuulsad revolutsioonid, mille tagajärjel võeti vastu ,,Bill of rights"(1689) Inglismaal ja "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon"(1789) Prantsusmaal. Mõlemad riigid olid tugeva majandusega suurriigid 3. Millised erinevused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kirikus ja riigivõimuvastastes protestides uusaja I poolel? Inglismaal oli parlamentaarne monarhia, Prantsusmaal aga absolutistlik valitsemiskord. Prantsusmaal oli katolik kirik, Inglismaal aga protsestantlik anglikaani kirik. 4
[email protected] Kinder, Hilgemann ,, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani", Avita. Tallinn, 2001+ soovituslik kirjandus ÕIS-ist Eksam 09.01 ja 16.01 , järeleksam 23.01 Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil Ideoloogiad on pol praktikas võrdlemisi uus nähtus. Tekkinud viimase 300 a jooksul. Pol ideloogiad tähistavad olulist murrangut arusaamises võimust.18.saj kujunes välja uus võimukäsitlus, mis hakkas kõrvaldama aristokraatia võimumonopoli , võimu hakkab saama töölisklass, mis on majtegevust juhtiv eliit. Tõsine vastane aristokraatiale, ei oma piisavat poliitilist võimu . Pinged erinevate ühkihtide vahel. Töölisklass tahab võimule lähemale pääseda, selleks vajab argumente, et oma võimu legtiimseks muuta, kujuneb välja olukord, kus pol võitluse ideeliseks aluseks ei ole enam dünastilised argumendid ( valitseja suguvõsade ja pärismusõiguslikkusele tuginevad argumendid, samuti mitte ka religioossed argumendid),
rahvusluse riigid). Oluline oli seal just see, et riigi rahvuslus oli just poliitiline rahvuslus. See mis sel ajal Lääne-Euroopa jaoks tundub iseenesest mõistetav ei ole seda Kesk- ja Ida-Euroopas. Riiklikud rahvused/poliitiline rahvuslus = Lääne-Euroopa rahvuslus = Moodne rahvuslik identiteet kujuneb (19.saj) kodanike poliitilise osalemise kaudu (hääleõigus jne). Kui Lääne-Euroopas paneb rahvas oma riigi juhtimise paika, siis Saksamaal teeb seda keiser. Kui Prantsusmaal mõjutab revolutsioon rahva osalemist riigi valitsemises, siis seal enam ei olegi sellist olukorda, et kodanik ei saaks riigi valitsemisesse sõna sekka öelda vms. Sama protsess toimub Belgias, Hollandis ja Põhjamaades. See on üheks põhjuseks miks neis riikides ei teki pärast I Maailmasõda demokraatia kaotamist/kadumist vms. Saksamaal on küll riigipäev, meeste valimisõigus jne, paraku siiski seal juhivad poliitilist tegevust ja riiki valitsejad. Valitsus allub valitsuskabinetile, mitte ei ole
Kõige rohkem kasu lõikas sellest sõjas Inglismaa, millest sai Euroopa juhtivaks riigiks. Otsese kasuna sai Inglismaa enda kätte Gibraltari. Seda eelkõige selleks, et kontrollida sisse-välja vedu. 8 9 06.03.08 XIX sajand pikk aastasada 1789-1914 Prantsuse revolutsioonist kuni Esimese maailmsõjani. Toimus palju muutusi. Suur Prantsuse Revolutsioon Põhjused: 1. Absolutismi vastasus 2. Majanduskriis, mida põhjustasid erinevad aspektid · 1788. aasta ikaldus nälg, leivahinna tõus · Prantsusmaa ei suutnud konkureerida odavate Inglismaa vabrikutekaupadega · Sõjad, mida oli peetud, olid kulukad eelarve oli miinustes (välispoliitika, kuninga õukonna ülalpidamine maksis palju) 3. Valgustusideede levik eeskujuks oli 4
EUROOPA Suur Prantsuse revolutsioon 18 saj lõpp. Oluline mõju 19. sajandile Põhjused, eeldused prantsuse revolutsioonile oli absolutismi aeg. Pratsusmaal suur raha kulutamine absolutismile ja Louis XIV ja XV kulutasid riigi riigi raha. Louis XVI oli suurtes raskustes , kuna merkantelism oli toonud neg tulemusi. Riigis oli suur inflatsioon ja lõputud sõjad, ülal tuli pidada ka kuninga õukonda (nõudis meeletult raha) Louis XVI-l oli ka kuulus abikaasa Marie Antoniette ( Maria Theresia tütar, ehk Austria printsess)
kogukond, mõis) piires ning ka tarbitakse selle institutsiooni siseselt. Selle süsteemi puhul paigutatakse ressursse ümber läbi otsese vahetuse või jagamise. Tootja varustab ennast ise kõige tarvilikuga. 6) Keskaja seisused 3-seisuseline mudel. 1) Vaimulikud (need kes palvetavad) 2) Sõjamehed ehk rüütlid (need kes sõdivad) 3) Talupojad (need kes töötavad) 4) Kodanlus ja töölisklass Vaimulike seisus – esimene seisus. Täiendas, koolitas end teiste arvelt. Vaimulike ordude kaudu oli ühiskondlik tõus võimalik- pärisorja lapsest võis saada paavst. Vaimulikkonnal kujunes oma hierarhia – paavst, kardinalid, piiskopid ja mungad. Aadliseisus- teine seisus. Aadel kujunes koos feodaalsuhetega sugukondlikust ülikkonnast. 10.-11- sajandil kujunes aadlike seas hierarhia – aadel jagunes nüüd kõrgaadliks ja alamaadliks. Kolmas seisus – need kes töötavad
rakendust, mida kasutatakse ka tänapäeval, s.o majandusvoogude diagramm ja rahvusliku sissetuleku arvepidamise); • füsiokraat Turgot tõi esmakordselt (enne Malthust ja Ricardot) välja kahaneva piirtoodangu seaduse. 17. Iseloomustage 17 sajandi teaduslikku / tööstuslikku revolutsiooni. Kuidas see muutis majandust ja selle korraldust ning milline oli mõju majandusmõttele? Teaduslik revolutsioon 1687. aastal täiendas Isaac Newton (1642-1727) Kepleri varasemaid seadusi planeetide liikumise kohta ja Galileo Galilei matemaatilisi seadusi kehade liikumisest, luues gravitatsiooniseadused („Kahe keha vaheline tõmbejõud sõltub võrdeliselt nende kahe keha massist ja pöördvõrdeliselt nendevahelise kauguse ruudust“). Teaduslik revolutsioon baseerus kolmel põhilisel aspektil: • teaduslikes uuringutes leidsid oma koha empiirilised uuringud ja nende alusel saadud tõestusmaterjal,
et raha ja relvad peagi otsa lõppesid. Valitsuses oli suur võim ministrite ja diplomaatide käes ning nüüd eelistasid paljud riigid sõdimise asemel pigem läbirääkimisi pidada. 1763. aastalsõlmitud Pariisi rahuga lepiti kokku, et Inglismaa saab endale senised Prantsuse valdused Kanadas ja Indias ning Hubertusburgi rahuga jäi rikas Sileesia provints endiselt Preisimaale. Prantsuse revolutsioon. 1789-99 Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud
1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele, Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud ning samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein-Gottorpist, kus nad toetasid nõudlusi Schleswigi osale, mis kuulus Taanile ja August II Tugev tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 24. märtsil 1698 sõlmiti Saksi kuurvürstiriigi ja Taani liit ning 1698 aasta augustis kohtusid Peeter I ning August II Tugev ning leppisid kokku Rootsi-vastases liidus. Liivimaa aadlik Johann Reinhold von Patkul lubas August II- le Liivimaa aadli abi Rootsi-vastases võitluses. 12. novembril 1699 ühines liiduga Taani kuningas Frederik IV, et tagasi võita Taani kaotatud mõju Läänemerel, Taani mobiliseeris
juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks, põhjendades rahva õigust omaenda saatuse määramisele ja oma valitsuse loomisele. Sellele järgnes iseseisvussõda ameeriklaste ja inglaste vahel. Pärast vahelduva eduka toimunud sõjategevust piirasid ameeriklased inglaste väed sisse ning võitsid. 1783. aastal kuulutati Versailles' rahuga endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. 7. PRANTSUSE REVOLUTSIOON Prantsusmaal valitsesid 18. saj lõpul ühiskondlikud, poliitilised, rahanduslikud ja majanduslikud kriisid, mille järel kutsuti kokku generaalstaadid (seisuste esinduskogu). Ent seal tekkisid samuti vastuolud. Ka rahvas muutus rahutuks ja 1789. aastal vallutati Bastille'i kindlus, millega algas revolutsioon. Kuningas oli sunnitud tegema ümberkorraldusi (näite ks kaotati seisuslikud eesõigused ning võrdsustati seisuste maksustamine, talupojad vabastati teotööst). 1798
juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks, põhjendades rahva õigust omaenda saatuse määramisele ja oma valitsuse loomisele. Sellele järgnes iseseisvussõda ameeriklaste ja inglaste vahel. Pärast vahelduva eduka toimunud sõjategevust piirasid ameeriklased inglaste väed sisse ning võitsid. 1783. aastal kuulutati Versailles' rahuga endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. 7. PRANTSUSE REVOLUTSIOON Prantsusmaal valitsesid 18. saj lõpul ühiskondlikud, poliitilised, rahanduslikud ja majanduslikud kriisid, mille järel kutsuti kokku generaalstaadid (seisuste esinduskogu). Ent seal tekkisid samuti vastuolud. Ka rahvas muutus rahutuks ja 1789. aastal vallutati Bastille'i kindlus, millega algas revolutsioon. Kuningas oli sunnitud tegema ümberkorraldusi (näite ks kaotati seisuslikud eesõigused ning võrdsustati seisuste maksustamine, talupojad vabastati teotööst). 1798
Selline ühiskond olevat ideaal, mille poole reaalses elus tuleb püüelda. Campanella räägib samuti ideaalsest võrdsusühiskonnast, kus pole eraomandit ega perekonda. Tuletab meelde kirikuriiki, mille eesotsas on paavst. Kesksel kohal on töökasvatys. Tööd peavad tegema kõik, vastavalt oma võimetele. Rõhutab ühiskondlikku tööd. Teema 9 Liberalistid Tekkis 17 saj lõpul 18 saj alguses majanduslik liberalism. Pidasid rikkuse allikaks inimese tööd. Põhjendasid: loodused on üsna vähe aineid, mis oma algses olekus rahuldaksid inimese vajadusi. Asusid teisi kritiseerima. Vabakaubanduslik ideoloogia sai domineerivaks 19 saj. Omandi mõiste üheks liberaalse ideoloogia nurgakiviks. Riigi roll: eraomandi kaitse, seaduslikkuse tagamine, riigikaitse. Rajajad: 1) 17 saj Judley North 2) 18 saj David Hume
poolt vaadates saali paremal tiival, uuendusmeelsed aga vasemal. XIX sajandi esimesel poolel domineeris Euroopa poliitilises elus kaks peamist suunda: · Alalhoidlik-konservatiivne, mida nimetati parempoolseks ja · Vabameelne-liberaalne, mida nimetati tollal vasakpoolseks. KONSERVATISM Konservatismi (lad conservare säilitama, alal hoidma) all mõeldakse vanameelsust või alalhoidlikkust. Websteri sõnastiku järgi on konservatism poliitiline meelelaad, mis püüab säilitada kehtestatut; see on traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev poliitiline filosoofia, mis rõhutab kehtivaid institutsioone ja eelistab järkjärgulist arengut järskudele muutustele. Üks tuntum konservatismi põhjendaja oli inglise-iiri filosoof Edmund Burke, kes avaldas 1790 teose ,,MõtiskIused Prantsuse revolutsioonist". Seal kritiseeris ta Prantsuse revolutsiooni sünnitatud XVIII sajandi valgustusfilosoofiat, mis püüdis ühiskonda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
