Konrad Mägi (4)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks otsustasin teha referaadi just Konrad Mägi kohta?

Lõik failist

Kool

KONRAD WILHELM MÄGI
Referaat
Nimi
Kool
klass

Linn aasta
Sisukord
SISSEJUHATUS 3
1. KONRAD MÄGI ELULUGU 4
2. LOOMING 6
4. KONRAD MÄE MEDAL 12
Laureaadid 12
KASUTATUD MATERJAL 14

SISSEJUHATUS

Miks otsustasin teha referaadi just Konrad Mägi kohta? Ma ei mõelnudki pikalt. Eks määravaks sai see, et tegu on minu kodumaa kunstnikuga. Oluliseks aspektiks oli loomulikult ka see, et Mägi on oma teostel kujutanud Saaremaad ja rannamaastikke.
Rääkides kunstnikutest, peaks teadma mida tähendab mõiste „ kunst “. Üldisemas tähenduses on kunst meisterlik oskus mistahes loomingulisel tegevusalal. Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike, mille iseloomulikem kujutamisvahend on värv. Maalikunst jaguneb omakorda mitmeks erinevaks alaliigiks, mis erinevad üksteisest tehnika, ainestiku, loomemeetodi, pinna ning funktsiooni poolest.
Lapsepõlves meeldis mulle väga joonistada. Viimastel aastatel on see tegevus unarusse jäänud, aga mõnikord kui igav hakkab, või kui mõni huvitav idee pähe lõõb, siis võtan pliiatsi kätte ja kannan mõtte paberile. Arvan, et joonistamine on üks huvitav ja hariv tegevus, kus inimene võib enda fantaasiatel vabalt lennata lasta.
Minu referaadi eesmärkideks olid:

Konrad Mägi eluloo uurimine,
loomingu ülevaade,
tuntumad teosed

1. KONRAD MÄGI ELULUGU

Konrad Wilhelm Mägi (1. november 1878 Hellenurme mõis, Tartumaa – 15. august 1925 Tartu) oli eesti maalikunstnik ja pedagoog .
Konrad Mägi sündis 1878. aastal Tartumaal mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 1888–1889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 1899–1902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala.
Joonis 1. Konrad Mägi
Jätkas kunstiõpinguid 1903–1905 Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, kus keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele.
Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma , täiendas end 1905-1906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga Ahvenamaal, kus huvitus maastikumaalis. Sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga.
Pariisi jõuti 1907. aastal septembris. Elama asuti eesti kunstnike kolooniasse Montparnasse’il. Mägi õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias ja Académie de la Grande Chaumière'is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume.
1908. aasta suve saabudes rändas K. Mägi koos A. Tassaga Norrasse, kuhu oli raha puuduse tõttu sunnitud jääma kaheks aastaks. Norra periood kujunes esimeseks tõsisemaks tööperioodiks K. Mäe loomingus. Tema selle aja maalides võib näha impressionistidelt, neoimpressionistidelt ja foovidelt saadud mõjutusi. Iseloomulikud on täppiva pintslitehnikaga lihtsad intiimsed motiivid, kus võib tabada tema hilisemale loomingule omast kirgast, seni põhjamaa loodusega harva seostatavat värvipaletti.
1910 . aastal esines ta ligi kahekümne Norra maastikuga Eestis, pannes nii aluse oma tuntusele kodumaal. Samal aastal õnnestus tal uuesti naasta Pariisi, kus seekord täiendas K. Mägi end Academie Russe’is.
1911. aasta suve veetis Mägi Normandias Dieppe'is. Naasis 1912 Saksamaa kaudu kodumaale , Tartusse. 1913 aastal töötas Mägi joonistusõpetajana Tartu linnakoolis, 1914 kutsehariduse Seltsi õhtukoolis. 1918. aastal võttis K. Mägi osa kunstiühingu "Pallas" asutamisest, ning aasta hiljem samanimelise kunstikooli loomisest. Temast sai esimene koolijuht ja hinnatud maaliõpetaja. Ühteaegu nii rahutu iseloomu kui ka halveneva tervise tõttu sõitis K. Mägi 1921. aastal Saksamaa kaudu Itaaliasse. Tagasiteel peatus kunstnik Obersdorfis. Konrad Mägi suri 1925. aastal Tartus.

2. LOOMING

Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast.
Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (1908; tušijoonistus).
Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega" (1908–1909). Erilistena tõusevad esile ornamentaalse vormiga "Soomaastik", "Norra maastik männiga" (1910), mis oma vormilt paigutuvad juugendstiili parimate näidete hulka eesti kunstis, ning sisult haakuvad ajastu romantilis -sümbolistlike taotlustega.
Mäe Saaremaa–ainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele: "Pühajärv" (1918–1920), "Otepää maastik" (1918–1920). Ekspressionismist mõjutatud on ka suured figuurikompositsioonid Pietà (1919), " Kolgata " (1921).
Itaalia-reisiga alanud uus loomejärk tõi rahunemise: "Varemed Capril" (1922–1923). Sattunud vaimustuse sealse looduse värviilust. Sündisid kaunid Rooma vaated, Capri maastikud , Veneetsia kanalite kujutised. Laiade nurgeliste pintslilöökidega maalitud töödes on K. Mäe uurijad näinud omapärast Cézanne’i laadi tõlgendust. Itaalias valmisid Mägi võluvaimad maalid.
Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali. Hilistes portreedes väljendub 1920. aastatel tõsinenud meeleolu: "Madonna" (1923–1924). Esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest.
K. Mäe viimane loomeperiood on seotud kodumaaga. Kunstikooli "Pallas" suvebaasis Saadjärvel maalis ta erakordselt helged, peaaegu läbipaistvad maastikuvaated. Tormiline elu oli murdnud kunstniku tervise. Ta suri 1925. aastal Tartus.

3. TEOSED
Joonis 2. Itaalia maastik, 1921– 1922. Õli, lõuend.
Joonis 3. Maastik kellatorniga, 1913 - 1914. Õli, lõuend.
Joonis 4. Rannamaastik, 1913-1914. Õli, papp .
Joonis 5. Alvine Käppa portree, 1919. Õli, lõuend.
Joonis 6. Saaremaa, 1913-1914. Õli, papp.
Joonis 7. Veneetsia, 1921– 1922.

4. KONRAD MÄE MEDAL

Konrad Mäe medal koos preemiarahaga antakse välja igal aastal Konrad Mäe sünnipäeval – 1. novembril – kunstiteose , teoste seeria või näitusekomplekti eest, mis on märgatavalt rikastanud eesti maalikunsti. Auhinda antakse välja aastast 1979 Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti Kultuurikapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapital.
Konrad Mäe medali on kujundanud Enn Johannes.

Laureaadid

1979 – Juhan Muks
1980 – Kristiina Kaasik
1981 – Luulik Kokamägi
1983 – Olga Terri
1984 – Arnold Akberg
1985 – Alfred Kongo
1986 – Linda Kits -Mägi
1987 – Toomas Vint
1988 – Johannes Uiga
1989 – Agu Pihela
1990 – Kersti Rattus
1991 – Peeter Mudist
1992 – Tiit Pääsuke
1993 – Valerti Vinogradov
1994 – Aili Vint
1995 – Olev Subbi
1996 – Sirje Runge
1997 – Jüri Arrak
1998 – Urmo Raus
1999 – Laurentsius & A.D.
2000 – Jaan Elken
2001 – Peeter Allik
2002 – Erki Kasemets
2003 – Alice Kask
2004 – Lembit Saarts
2005 – Jaan Toomik
2006 – Mari Roosvalt

KOKKUVÕTE
Referaadi koostamine Konrad Mägi kohta sujus ladusalt – materjali puudust ei tekkinud ning töö tuli lõppkokkuvõttes suhteliselt sisukas. Ei kahetse, et just selle kunstniku valisin.
Arvan, et suutsin sissejuhatuses esitatud eesmärgid täita. Referaadi käigus sain teada palju huvitavad fakte Konrad Mägi kohta. Internetist leitud materjalid lõid mulle küllaltki põhjaliku ülevaate K. Mägi elust, loomingust ja teostest.
K. Mägi elulugu lugedes , mõistsin, et tegemist oli ühe targa ja haritud mehega, kelle elu oli väga sündmusterohke ning kirju. Kõige selle saavutamiseks nägi ta kõvasti vaeva. Tarkust kogus ta mitmes erinevas koolis ja akadeemias. Oma suhteliselt lühikese elu jooksul jõudis K. Mägi külastada Soomet, Norrat, Itaaliat, Prantsusmaad ja veel teisigi riike.
Loomingu koha pealt võib K. Mägi pidada üheks huvitavaimaks kunstnikuks Eestis. Tema lemmikvärviks oli kaadiumpunane. K. Mägi teostest torkavad silma imeilusad maastikumaalid, eriti rannamaastikud. Ta oli osav looduse kujutaja ning pani alati maalidele ka taevast. K. Mägi oli ka osav portreemaalija.
Referaadi koostamine Konrad Mägi kohta oli huvitav.

KASUTATUD MATERJAL

Internetiallikad

Vikipeedia – http://et.wikipedia.org/wik i // Konrad_M%C3%A4gi 20.10.2006

Vikipeedia – http://et.wikipedia.org/org/wik i // Konrad_M%C3%A4e_medal
20.10.2006

Tartu kunstimuuseum – http://www.virtuaalmuuseum.ee // KONRADMGI/docDesc_pub 20.10.2006

Saaremaa Ühisgümnaasium – http://www.syg.edu.ee // ~ peil /galeriid/konrad/index.htm 20.10.2006
14

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

117 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

emomustonen Õppematerjali autor

Referaat

konrad mägi referaat

Sarnased õppematerjalid

docx

Konrad Mägi

Konrad Mäe elukäik ja kunstnik inimesena Konrad Mägi sündis 1878. aastal Hellenurme koolitares, mõisa abivalitseja perekonnas, maadeuurija A. Th. von Middendorffi mõisamaadel. Mäe sünni ajaks oli tema isa Andres loobunud külakooliõpetaja ametist tulusama mõisavalitseja oma kasuks mitmel pool Tartu kandis. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Tema kunstnikutee sai alguse 1899. aastal, mil mööblitööstuses puunikerdust õppiv noormees saadeti Tartusse Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustele, kust ta sai kunstialased algteadmised. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Ta jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi

Kunst

docx

KONRAD MÄGI

1. ELUKÄIK Konrad Mägi sündis Hellenurme mõisa abivalitseja perekonnas 1. novembril 1878 Tartumaal. Ta oli eesti tuntud maalikunstnik ning pedagoog. Tema kunstnikutee sai alguse 1899. aastal, mil mööblitööstuses puunikerdust õppiv noormees saadeti Tartusse joonistuskursustele. Mägi alustas õpinguid Uderna ministeeriumikoolis, seejärel suundus Tartu Pelbergi algkooli ja 1891. aastal juba linnakooli. Oma silmapaistvad kunstialased algteadmised omandas ta 1899–1902 aastatel Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Samaaegselt innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala harrastades. K. Mägi jätkas kunstiõpinguid vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi

Kunstiajalugu

odp

Konrad Mägi - elulugu

Konrad Wilhelm Mägi Eluloolisi fakte Eluloost üksikasjalikumalt Loomingu iseloomustus Pildid Eluloolisi fakte Konrad Mägi sündis 1.novembril 1878 Hellenurmes mõisavalitseja Andres Mäe peres viienda lapsena, ta oli maalikunstnik ning pedagoog 1903-1905 Õppis Peterburis Stieglitzi kunstööstuskoolis vabakuulajana Armandus Adamsoni puunikerdusklassis 1906 "Maalis Ahvenamaali" 1910-1912 Pariisis õppis eraakadeemiates. Esines Sõltumatute Salongi näitusel 1913-1914 Maalis Saaremaal Kihelkonnal ja Vilsandil 1914-1919 Elas Tartus, maalis Kesk- ja Lõuna-Eestis

Kunstiajalugu

doc

Konrad Mägi

Järva-Jaani Gümnaasium Kunstiõpetus Marten Vaas Konrad Vilhelm Mägi Referaat Järva-Jaani 2013 Sisukord · Üldine · Elu · Looming · Mõned tööd Üldine Konrad Vilhelm Mägi oli Eesti maalikunstnik ja pedagoog kes sündis 1. november 1878 Hellenurme mõisas ja suri 15. august 1925 Tartus. Tema kunstivooluks oli peamiselt ekspressionism ja tema kuulsamaks tööks said ,,Madonna". Konrad Vilhelm Mägi Elu Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander

Kunst

doc

Konrad Mägi

Sisukord Konrad Mägi lk. 3 Elulugu lk. 4 Looming lk. 5 Kasutatud kirjandus lk. 8 2 Konrad Vilhelm Mägi (1878 1925) 3 Elulugu Kondrad Mägi sündis 1. novembril 1878. aastal Tartumaa Hellenurme mõisas ja suri 15. augustil aastal 1925 Tartus. Ta sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Konrad Mägi õppis aastatel 1888-1889 Uderna ministeerimuikoolis, seejärel Tartu Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Kunstialased algteadmised sai ta aastatel 1899- 1902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Enne seda oli ta mööblitehases puunikerdust õppinud. Edasised õpingud toimusid aastatel 1903-1905 Peterburis parun Stieglitzi kunsttööstuskoolis vabakuulajana. Eesti soost kunstniku Amandus Adamsoni

Kunstiajalugu

odt

Konrad Mägi

KONRAD MÄGI 18781925 K. Mägi sündis 1878. aastal Tartumaal. Tema kunstnikutee sai alguse 1899. aastal, mil mööblitööstuses puunikerdust õppiv noormees saadeti Tartusse joonistuskursustele. 1903 asus ta Peterburi A. Stieglitzi kunsttööstuskooli, kus vabakuulajana jätkas eesti soost kunstniku Amandus Adamsoni juhendamisel õpinguid puunikerduse alal. Koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga lahkus K. Mägi üliõpilasrahutustest osavõtu pärast 1905. aasta kevadel koolist. K. Mäe sooviks oli õpingute jätkamine Pariisis. Tee sinna kulges läbi Soome. 1906. aasta suve veetis ta koos A. Tassa ja N. Triigiga Ahvenamaal, kust pärinevad tema esimesed maastikumaalid. Pariisi jõuti 1907. aastal septembris, kus asuti elama eesti kunstnike kolooniasse Montparnasse'il. 1908. aasta suve saabudes rändas K. Mägi koos A. Tassaga Norrasse, kuhu oli raha puuduse tõttu sunnitud jääma kaheks aastaks

Kunstiajalugu

doc

Konrad Mägi

KONRAD WILHELM MÄGI 1878 1925 Sündinud 1. november, 1878 Hellenurme mõis, Eesti Surnud 15. august, 1925 Tartu, Eesti Rahvus Eestlane Tegevusala Maal, joonistamine Kunstivool ekspressionism Tuntud teoseid Madonna (1923-1924) Elukäik Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele

Kunstiajalugu

doc

Referaat Konrad Mägi

KUNDA ÜHISGÜMNAASIUM KONRAD MÄGI Referaat Koostaja: Kristo Linnas Kunda 2011 Konrad Mäe elu Konrad Wilhelm Mägi on sündinud 1. november 1878. aastal Tartumaal Hellenurme mõisavalitseja pojana. Konrad oli perekonna noorimaid lapsi, kes kasvas koos õe ja nelja vanema vennaga. Pärast Konradi sündi asus ta isa, Andres Mägi, oma perega Uderna mõisa, kus ta pidas vaheldumisi aidamehe, abivalitseja ja valitseja ametit. Tema põhiliseks lapse - põlvekoduks sai Uderna mõis, mis andis talle esimesed ettekujutused ümbritsevast maailmast. Arvestades Konrad Mäe muljetejanu ja rahutut tegutsemisindu, mis hiljem eriti selgelt ilmsiks tuli, vastas tollane lapsepõlvemiljöö tema loomusele ja soodustas varajastest eluaastatest peale aktiivse isiksuse kujunemisel

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid