Võistlus piiratud ressursside pärast iseloomustab nii inimeste kui ka firmade igapäeva. Turumajanduse tingimustes väljendub majanduslik “võistlus” turukonkurents , mis tekitab tarbijale valiku ja võimaldab pakkuda turule rohkem vajalikke hüviseid. Kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik olla n-ö võitja rollis, on mitme osalise üheaegne kasu täiesti võimalik. Turustruktuur - Hinnakujundajad ja turu mõjuvõim - Täiskonkurents - Mittetäielik konkurents - Monopolistlik konkurents - Oligopol - Monopol Loomulikud monopolid Autoriõigus ja kaubamärk kui monopolid - Monopson Firmad püüavad hoida oma kulud kontrolli all (st piisavalt madalad), et saavutada võimalikult suur kasum kehtivate turuhindade tingimustes. Kasum on ettevõtluse peamine eesmärk. Ent ettevõtted konkureerivad üksteisega mitte ainult hinnatasemes, vaid ka näiteks oma toodete omadusi reklaamides
Koostaja: Oskar Liiber Klass: 12b Juhendaja: Liisa Vals Kärdla 2014 Sisukord Turustruktuur........................................................................................................................................1 Täiskonkurents.................................................................................................................................1 Mittetäielik konkurents....................................................................................................................3 Konkurentsipoliitika.............................................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.................................................................
Kuidas ettevõtted konkureerivad XI peatükk · Kuidas turumajanduses töötavad konkurents ja koostöö käsikäes? · Miks mõned ettevõtted on hinnakujundajad ja teised hinnavõtjad? · Kuidas mõjutavad erinevad turustruktuurid täiskonkurents, monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol ettevõtete omavahelist konkurentsi? · Kuidas on turundus seotud informatsiooni maksumuse ja vahetamisega? · Miks on turundus üks ärikonkurentsi meetod? Täiskonkurents Täiskonkurentsi puhul on müüjaid palju ja neist ükski ei suuda mõjutada turuhinda. Monopolistlik Monopolistlik konkurents iseloomustab turgu, kus on konkurents palju müüjaid, kelle tooted on küll sarnased, kuid
parimad firmad) - Raske otsustada, kuna valik on suur. -Firmad peavad pidevalt firmasse investeerima, et turul olla konkurentsivõimelised. 2. Konkurentsi erinevad liigid: *Täiskonkurents -> Turul on palju müüjaid ja neist ükski ei suuda mõjtada turuhinda. Tootjate tooted või teenused on samad. Müüjad ja ostjad teavad toodete ja nende hindade kohta kõike. Vaba juurdepääs turule.( Nende tingimustega ei saa ükski müüja mõjutada hinda, pigem nõustub selle hinnaga. Kui ettevõte küsiks kõrgemat hinda turuhinnast, siis tarbijad lähevad teiste müüjate juurde, kes pakuvad turul samasuguse kauba eest turuhinda. St. ettevõtted on hinnavõtjad, kuna nad lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota.) *Hinnakujundajad e. hinnamäärajad -> püüavad leida oma kaubale õiget hinda.
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine Mikro- ja makroökonoomika Konkurents ettevõtluses Referaat Õppejõud: Maret Güldenkoh Üliõpilane: Anna Koltsova Tallinn 2015 1 Sisukord Konkurentsi mõiste ja olemus.................................................................................3 Konkurendid............................................................................................................ 3
Tallinn 2015 KONKURENTS Konkurents on võitlus klientide pärast, mida peavad kõik samu vajadusi rahuldavad ettevõtted. Konkurents ettevõtete vahel muutub üha teravamaks ja seda põhjustavad eelkõige ettevõtete arvu suurenemine, tootehindade üleüldine alanemine ning tarbijate ja ettevõtjate targemaks muutumine. Konkurents majanduses on müüjate (tootjate) võitlus ostjate pärast. Konkurents on majandustegevuses osalejate püüdlemine sama eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Ettevõtte konkureerimise viisid sõltuvad turu struktuurist ehk turu ülesehitusest. Selleks, et välja töötada konkureerimise strateegia, on vaja turu kohta informatsiooni, mis sisaldab nõudlust, hinda, konkurente. Konkurentsi kasulikkus: 1. Madalamad hinnad- ettevõtjad võistlevad turul tarbijate pärast ning seetõttu peavad hoidma hinnad madalamad 2
kõikide soove ei ole võimalik rahuldada. 2. ettevõtted konkureerivad omavahel sellega, et ettevõtjad püüavad saavutada edumaad, tootes kaupu ja teenuseid, mida ostjad nende arvates ostavad. Selle tulemusena teenivad ettevõtjad vahetustehingus kasumit. 3. ka ostjad konkureerivad üksteisega ostes kaupu ja teenuseid. Konkureerivad nende müüjate pärast, kes müüvad oma kaupu odavamalt. 4. konkurents on müüjate võitlus ostjate pärast ja ostjate võitlus müüjate pärast. 5. konkurents on kasulik majandusele tervikuna: ¤ madalamad hinnad ettevõtjad võistlevad turul tarbjate raha pärast alandades müügihindu. ¤ rohkem töökohti konkurents motiveerib tootjaid oma kaupu ja teenuseid (valikut) suurendama, et võita rndale turust suuremat osa. ¤ kõrgemad palgad ettevõtjad võistlevad omavahel, et saada paremaid töölisi.
hinda. Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. Seega on kolm võimalust: saada kasumit (keskmised kulud on madalamad kui hind); saada nullkasumit (keskmised kulud võrduvad hinnaga); saada kahjumit (keskmised kulud ületavad hinda). MAJANDUSTEADUSE ALUSED 33 8. Konkurents 8.1. Turustruktuur ja hindade kujunemine Kõik me oleme puutunud kokku olukorraga, kus keegi teine on saanud endale midagi mida ihaldasime. Selleks võib olla istekoht bussis või esikoht saja meetri jooksus. Ka kõige igapäevasemates elusituatsioonides puutume me kokku konkurentsiga. Omavahel konkureerivad nii inimesed, kui ka ettevõtjad. Tänapäeval räägitakse, et ka riigid konkureerivad omavahel. Meie eesmärgiks on vastata
Mis on majandusteadus? I peatükk · Mis on majandusteadus? · Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? · Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised? · Millised on tootmisressursside neli liiki? · Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? · Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? · Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga?
teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega - Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest NÕUDLUS JA PAKKUMINE Turg - Tähistab mistahes institutsiooni, mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad - Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril Turu tunnusjooned: Igal turul on oma spetsiifiline struktuur, mis tähistab tutu kõige olulisemaid tunnusjooni: - Turul osalejate arv - Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus - Turule sisenemise võimalused - Turul osalejate konkuentsi vormid, võime mõjutada hinda Turu keskne tunnusjoon on hind! - Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele motiveerides
KORDAMINE MAJANDUSE EKSAMIKS I PEATÜKK: MIS ON MAJANDUSTEADUS? · Majandusteadus uurib seda, kuidas inimene endale valikuid tehes elatusvahendeid hangib. · Majandus on ühiskonna toimimise süsteem, mis tuleneb valikutest erinevate isikute vahel · Turg see eksisteerib igal pool, kus inimesed teevad omavahel vabatahtlikke vahetusi. Turul kohtuvad kaupu müüvad ja kaupu ostvad osapooled. · Turumajandus tekib siis, kui vabatahtlik vahetamine on tootmise põhiline eesmärk. Mõlemad pooled vahetusest saavad kasu. · Ressurss põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. · Tootmisressursid jagunevad: loodusvarad (ehk maa), inimressurss (ehk tööjõud),
0283 1. Hind, selle erinevad tähendused: tootja, tarbija, ühiskonna jaoks Laiemas käsitluses (majandusteoorias) on hind mehhanism kaupade ja teenuste jaotamiseks potentsiaalsete tarbijate vahel ning konkurentsi kindlustamiseks müüjate vahel avatud turumajanduses. Konkreetsemas lähenduses mõeldakse hinnast kui teatud kindlast rahasummast, mille peame ohverdama soovitud toote eest. K.M. Monroe: Hind on raha (või teenuste ja kaupade) kogus, mille ostja vahetab müüja poolt pakutavate kaupade ja teenuste vastu. Erinevad lähtenurgad hinna käsitlemiseks: · Hind tarbija seisukohalt · Hind tootja seisukohalt · Hind ühiskonna seisukohalt Hinna erinevad nimetused (hind, palk, õppemaks, honorar, teenustasu, rent, üür, altkäemaks jne). 2. Hinna roll majanduses: turgu korrastav ja arengut juhtiv Lühiajalised muutused: hinna "turgu korrastav funktsioon" Pikaajalised muutused: hinna "juhtiv" e. "ümberpaigutav funktsioon"
SEMINAR : TURUNDUSKESKKOND 1. MÕISTED. ● Demograafia - tegeleb ● Oligopolistlik konkurents - väike arv inimpopulatsiooni uurimisega. Uuritakse vastastikuses sõltuvuses olevaid tunnused nagu rahvaarv, koosseis, ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. rühmadevahelised proportsioonid, Kaup on väheste erisustega, uutele turule geograafiline paiknevus, sooline jaotus, tulijatele tehakse takistusi. Oluliseks sündide arv, vanuseline struktuur, tunnuseks on see, et iga ettevõte peab
töötajate puudumine, konfliktid töösuhetes, töötajate ebakompetentusus, ebaausus, ebalojaalsus, laiskus, lohakus, distsiplineerimatus. Poliitiline risk- muutumine seadusandluses Esmaspäev- 16. Sept. Konkurentsivormid. Konkurents- on kahe või enama inimese püüdlemine eesmärgi poole. Iseloomustamiseks vaadeldakse: · Müüjate arv turul · Kauba omapära · Uute tulijate võimalused turule sisenemiseks · Võime mõjutada hindu 1. Täielik konkurents. Müüjate arv turul suur, kaup on ühetaoline, uutele tulijatele takistusi ei tehta, hindu mõjutada ei saa. Selle puhul on välistatud suured kasumid ja kahjumid. Hind on sellisel juhul nii madal kui võimalik.(sest turg on stabiilne) 2. Monopol Ettevõtjaid üks, kaup ainulaadne,uutele tulijatele suured takistused, mõju hinnale suur. Turule minek: Juriidilised piirangud Valitsuse litsensid Patent-leiutise kaitsmise vorm
täiskonkurents Hinnakujundajad – püüavad leida oma kaubale õiget hinda, sest omavad turul piisavalt võimu, mõjutamaks keskmist hinda Täiskonkurents Palju müüjaid ja ostjaid Tooted samad (identsed) Täielik informatsioon Vaba juurdepääs turule Ettevõtted tegutsevad hinnavõtjana, kuna igaühe turuosa on nii väike, et turu mõjutamise võimalus puudub. Põllumajandus- ja väärtpaberiturud. Monopolistlik konkurents Sarnased tooted Palju müüjaid Teatud võimalus hinda mõjutada Garantiid ja abistamine Vaba juurdepääs turule Oma toote eristamine Klienditeenindus Prestiiž Oligopol Domineerivad üksikud suurfirmad (3-5) Kõrge turukontsentratsioon – nelja või enama suurima tootja % osatähtsus tootmisharu kogutoodangus Oma toote eristamine Turule sisenemine on raskendatud – suured kulutused
KONKURENTS JA KONKURENTSI VORMID Konkurents on majandussubjektide püüdlemine sama eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Konkurentsis toimetulekuks peab müüja leidma vastuse küsimusele, miks tarbija just tema kaupa või teenust peaks ostma. Ta peab välja selgitama, mida nad pakuvad, millised on nende hinnad, kuidas reklaamivad oma tooteid, milline on nende maine. Kirjeldatakse konkurentide tugevaid ja nõrku külgi. Seejärel võrreldakse konkurentidega ettevõtte ja toodete kõige olulisemaid omadusi. Nendeks omadusteks võivad olla hind, kvaliteet, asukoht, ettevõtte tuntus vms. Konkurentsieelis eristab ettevõtet konkurentidest
1.2. Turunduse ajalugu Turundusilminguid võib leida juba 19. sajandist. Esimene reklaamiasutus loodi Inglismaal 1800. aastal ja USAs 1840. aastal (tegevusvaldkonnaks oli seejuures kuulutuste, plakatite, vaateakende jms kujundamine). Turunduse tegelikuks sünniajaks loetakse 20. sajandi algust ja sünnikohaks USAd, kus ettevõtetes hakati looma vastavaid osakondi ning õppeasutustes viidi sisse turunduskursused. Turundustegevus muutus ettevõtete jaoks oluliseks siis, kui müüjakeskne turg hakkas asenduma ostjakeskse turuga. 1950ndad ja 1960ndad aastad olid masstoodangu ja massturunduse kõrgaeg. 1970ndatel aastatel oli võtmesõnaks turu segmentimine ning 1980ndatel aastatel laienes nišiturundus. 1.3. Turunduse juhtimisfilosoofiad Turunduse juhtimine (marketing management) sisaldab nende programmide analüüsi, planeerimist, rakendamist ja kontrolli, mis on suunatud sihttarbijatega kasulike
5. MAJAPIDAMISTEOORIA: TARBIMISEELARVE JA KASULIKKUS 31 6. ASENDUSEFEKT JA SISSETULEKUEFEKT 38 7. INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA 39 8. FIRMATEOORIA 40 9. KONKURENTS 56 10. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA OLIGOPOL 77 1. Sissejuhatus majandusteooriasse 1.1. Ressursside piiratus Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimise, palkade ja kapitalitulude, tööpuuduse
See sõltub suuresti elanike sissetulekutest, samuti ka omandiõigusest, kapitalist jne. Kokkuvõttes oleneb see hindadest. 3) kuidas tahetakse toodetud kaubad ja teenused ühiskonna liikmete vahel jaotada. Mida toota selle otsustab firma tulenevalt turust, kuid seda võib mõjutada ka valitsus. Käsumajanduses otsustab selle üle ainult valitsus. Turumajanduse olemus Turumajandus on see, kus ost ja müük lahendatakse turul, kus ostja ja müüja saavutavad omavahel kokkuleppe. Et nende vahel ei oleks isikut, kes ütleks, kellele müüa ja kellelt osta. Põhiliselt ei sekku turul toimuvasse ka riik. Turumajandus siis tähendab majandusviisi, kus ettevõtjate ja tarbijate suhted kujunevad vastavalt nõudmise ja pakkumise vahekorral. Ressursside jaotus toimub kodumajapidamiste ja ettevõtete otsuste põhjal. Neid otsuseid vahendab hind (hinnamehhanism) turult saadud signaalide kaudu. Selle
............................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon
Eestis soovitatakse miinimumhinda kasutada põllumajanduses, tagamaks põllumeestele sissetulekute osas suuremat kindlustunnet. KASUM = TULUD KULUD Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldaks nelja olulist tunnust: o Müüjate arv turul o Müüjata poolt pakutava kauba omapära o Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks o Müüjate võime mõjutada hinda Neli erinevat turutüüpi: 1. täielik konkurents 2. monopol 3. monopolistlik konkurents 4. oligopol Täielik konkurents: 1. firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike ning ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest 2. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda ei osteta 3. turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast 4
! Honogeensed on ühesuguste omadustega kaubad, mille puhul toimib konkurents ilma eriliste piiranguteta. Näiteks kütused, metallid jms maavarad/loodusvarad. Diferentseeritud on erinevate omadustega kaubad, mis on oma väga sarnase eesmärgiga konkurentidest millegi poolest siiski erinevad. Näiteks erinevad karastusjoogid, autod ja arvutid. Üldine eesmärk sama, teatud detailid erinevad ning seetõttu ka inimestel erinevad eelistused. Erinevad konkurentsitüübid: Täielik konkurents. Ettevõtted ei mõjuta ise turgu, vaid määravat tootele hinna, millega turg on nõus seda ostma. Mittetäielik konkurents. Tooted on piisavalt erinevad, et firmad saavad siiski ise mõjutada oma toodete hinnaplaneerimist. o Hüviste turg monopol, monopolistlik konkurents (mitmed ettevõtted erineva kaubaga, mis otse üksteisega ei konkureeri, kuid asenduskaubana konkureerivad üksteisena, näiteks erineva
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud reede, 27. november 2015, 10:41 Olek Valmis Lõpetatud reede, 27. november 2015, 11:07 Aega kulus 26 minutit 12 sekundit Punktid 13,2/14,0 Hinne 9,4, maksimaalne: 10,0 (94%) Küsimus 1 Täieliku konkurentsiga turul tegutseva ettevõtte kohta on teada, et tema Valmis toodangu maht on 5000 ühikut, tooteühiku hind on 1 €, firma püsikulud on 2000 €, muutuvkulud 2500 € ning piirkulu 1,25 €. Mida nende andmete Hinne 1,0 / 1,0 alusel saate ettevõttele soovitada: Vali üks: jätkata sama tootmismahuga vähendada tootmist Jah, sest MC>p. suurendada tootmist
Sellist olukorda nimetatakse tasakaaluseisundiks. (Majandusteoorias kasutatakse mõistet tasakaal erinevates tähendustes.) Nõudlus ja pakkumine võivad tasakaalustuda turu vahendusel. (Kuid on ka teisi reguleerimisvõimalusi, kuid neil siinkohal ei peatuta.) Mikroökonoomikas defineeritaksegi turgu tihti hüviste nõudluse ja pakkumise kohtumisena. See definitsioon ei ole vale, kuid on siiski liiga üldine. Täpsemalt on turg mehhanism (institutsioon), mis viib kindlal ajal ning kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kindla hinnaga müüa ja osta fikseeritud omaduste ning kvaliteediga kaupa. Seda institutsiooni ehk turgu iseloomustavad järgmised omadused: · ostjad ja müüjad teavad, kus nad saavad midagi nõuda ning pakkuda (koht); · ostjad ja müüjad teavad, millal nad saavad midagi nõuda ning pakkuda (aeg);
reguleerimise tugevnemine. Kaasaja majanduselu iseloomulikud tunnused: kaupade pakkumises suureneb teenuste osakaal suureneb väikeettevõtluse osakaal suureneb sissetulekute erinevus tarbija keskmine jõukus kasvab Turunduse mikrokeskkond: Firma Hankijad (tarnijad) Turundusvahendajad Organisatsioonid ja isikud, kes aitavad firma toodangut turule toimetada ja seal sealiseerida. Tarbijad = turg Konkurendid üldised - konkurents tarbija soovide tasemel lähedased - firmad, kes pakuvad peaaegu samu tooteid, kuid erinevatele tarbijatele kaudsed - firmad, kes pakuvad samadele tarbijatele erinevaid kaupu vahetud - firmad, kes pakuvad ühesugust kaupa sarnastele tarbijatele Huvigrupid SWOT-analüüs Oluline on: mitte jätta kasutamata keskkonna poolt pakutavaid võimalusi mitte jätta kahe silma vahele selle ähvardavaid ohtusid olla teadlik oma tugevatest külgedest
Kasutatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduslik võim koondub riigi kätte ja otsuseid teeb võimul olev ladvik. Kuuba, Põhja-Korea, Iraan. 3.Turumajandus on süsteem, kus ressursse jaotavad eraisikud. Eksisteerib eraomandus. Hinnad kujunevad konkurentsi tingimustes. Riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. 3 Nn. puhta turumajanduse korral on reguleerivaks jõuks turg. A. Smith majandusklassik nimetas seda "nähtamatuks käeks" e turu iseregulatsiooniks. Tegelikult ei eksisteeri turg täieliku konkurentsi tingimustes ja seetõttu vajab riigi sekkumist majandusregulatsiooni. Lihtsustatud turumajanduse mudel. Majanduses toimub pidev tulude ja kulude ringkäik. Luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Loodud rikkus on ringluses kord raha kord kaupade näol
ebaseaduslikuks. Patendid annavad omanikule aega, et oma leiutist mõnda aega ainuõiguslikult kasutada, kuid sama see julgustab teisi ettevõtjaid ja leiutajaid aega ja raha investeerima leiutamisprotsessi. Mõnel firmal on litsents, mis annab talle ainuõiguse teatud toote valmistamiseks (lennuliinide litsenseerimine). Kui firmal on kontroll mõne olulise ressursi üle, võib see teda kaitsta konkurentide eest (teemantivarud). Puhas monopol ei jää kestma, sest monopoli suur kasum motiveerib teisi firmasid looma toodetavale hüvisele lähedast asendustoodet ning samuti mõjutab puhta monopoli püsivust tehnoloogia pidev areng. Monopoli tulu- ja kulukõverad Monopoli nõudluskõver on ühtlasi tema keskmise tulu kõver. Monopoli piirtulu on hinnast väiksem. Et leida ühe täiendava tooteühiku müügist saadud piirtulu, tuleb rahasummast, mis monopol sai selle lisaühiku müügist, lahutama kaotatud
Turundusega tegelevad ka üksikisikud: poliitikud püüavad võita hääli, arstid patsiente, kultuuritegelased kuulsust. Turundus ei ole müümine. Turundustegevus saab alguse ammu enne seda, kui firmal on olemas toode, mida müüa. Ettevõtjad peavad turunduse abil hindama vajadusi, mõõtma nende ulatust ja otsustama, kas tootel on tulevikku. Turunduses valitsevad turuseosed: FIRMA TARBIJA Toode TURG Vajadus teenus soov Turu tingimustes vahetab firma toote või teenuse hüvituse vastu. Tavaliselt on hüvitus, mida tarbija toote või teenuse eest firmale vastu annab, rahaline ja seda nimetatakse hinnaks. Praktikas on aga turul firma ja tarbija vahel nii vahendajad, kes soodustavad toote või teenuse jõudmist tarbijani, kuid on ka turubarjäärid, mis takistavad protsessi. Turubarjäärid: 1
Turundusega tegelevad ka üksikisikud: poliitikud püüavad võita hääli, arstid patsiente, kultuuritegelased kuulsust. Turundus ei ole müümine. Turundustegevus saab alguse ammu enne seda, kui firmal on olemas toode, mida müüa. Ettevõtjad peavad turunduse abil hindama vajadusi, mõõtma nende ulatust ja otsustama, kas tootel on tulevikku. Turunduses valitsevad turuseosed: FIRMA TARBIJA Toode TURG Vajadus teenus soov Turu tingimustes vahetab firma toote või teenuse hüvituse vastu. Tavaliselt on hüvitus, mida tarbija toote või teenuse eest firmale vastu annab, rahaline ja seda nimetatakse hinnaks. Praktikas on aga turul firma ja tarbija vahel nii vahendajad, kes soodustavad toote või teenuse jõudmist tarbijani, kuid on ka turubarjäärid, mis takistavad protsessi. Turubarjäärid: 1
On olemas vähemalt kaks osalist Igal osalisel on midagi, mis on teise osalise jaoks väärtuslik Iga osaline saab suhelda ning väärtuse kohale toimetada. Iga osaline võib pakkumise vastu võtta või sellest keelduda. Iga osaline usub, et vahetatav kaup on teise osalise poolt soovitud või vähemasti vastuvõetav. Turundus peab tagama vahetuse häireteta toimimise. Samas tänases ühiskonnas on tarbijad ja turg nõudlikud. Edukas vahetus saab toimuda üksnes juhul, kui suudetakse ületada mitmesuguseid takistusi, mis kannavad koondnimetust ,,turulõhed". Turunduse funktsiooniks on turulõhede ületamine. Vahetus peab olema võimalikult mugav ja sujuv ning lõhed kõrvaldatud. Ruumilõhe: Tarbija ja tootja geograafiline eraldatus. Turundus peab tagama kauba pakkumise sobilikus. Ajalõhe: Kaupade tootmine ja tarbimine ei toimu samal ajal. (erandiks
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................1 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................................................2 2. TURG...............................................................................................................................................3 2.1. Turu liikide jagunemine:................................................................................................................3 2.2. Nõudmise peamised tegurid:.........................................................................................................4 3. KONKURENTSILIIGID......................................................
Turutüübid Täielik konkurents Monopolistlik Oligopol Monopol konkurents Firmade arv Väga palju palju vähe (üksikud suurfirmad) üks (suur ettevõte) Toodang Ühesugune (hüvise Erinev (tooted on Erinev ja ühesugune Unikaalne (sarnased homogeensus) väikeste asenduskaubad erinevustega) puuduvad)
Muu maailm - teiste riikidega toimuv kaubavahetus. Eksport-import. Turusektor kauba/teenusega otse turule Turuväline tulud saab riigieelarvest (koolid, politsei jne) Tulude-kulude ringkäik od Custom Hüv iste turg(v almistooted) Valitsus Maj apidamised Ettev õtted Tootmistegurite turg Tootmistegurid: - töö (tööjõud) - tootlusressurss e maa - kapital e seadmed - ettevõtlikkus (firma juht) Teaduslik meetod= positivistlik ja normatiivne analüüs Analüüsimisel ei kasutata erinevaid lähenemisi Positivistlik - selgitab maj toimimist - nähtuste omavahelised seosed - ei sisalda hinnanguid - tulemuseks maj. institutsioonide ja protsesside mudelid ja prognoosid - võimalik kontrollida vaatluse teel Normatiivne - siis hinnangut või kriteeriumi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
