või eesmärkide vastuolu; vaimset võitlust; heitlust. Oma raamatus ,,Organisatsiooniline käitumine" väidab Kotkas, et konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekkiv pinge ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Eestikeelses tähenduses võiks sõna ,,konflikt" kõrval kasutada ka sõna ,,tüli", ,,vastakuti minek" ja ,,teineteise mittemõistmine". Konflikti tunnuseks on see, et kontakti ühe osapoole tegutsemine takistab teist eesmärke saavutama. Konflikti tunneme ära sellest, et lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist, näiteks kõrgendatakse häält, süüdistatakse teisi, nägeletakse pisiasjade pärast, kasutatakse pilkeid ja solvanguid teisele kahju tekitamise eesmärgil või püütakse kolleege leeridesse jagada. Konfliktisituatsiooni iseloomustavad ka
tunnustusest, tüüpidest ja konflikti põhjustest. Samuti esitatakse erinevate autorite nägemused konfliktse olukorra lahendamisest. Teises töö osas analüüsitakse autorite seisukohti, tuuakse välja tugevused, nõrkused ja antakse omapoolne hinnang. Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 5 1. KONFLIKTI OLEMUS Lihtsalt ja mõistetavalt on defineerinud konflikti olemust Ruth Alas (2001:130) märkides, et ,,konflikti võib defineerida kui töötajate vahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. See on lahkheli, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne."
õiguste ja vajaduste suhtes. 3. Eesmärgikonfliktid Konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, mille vahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni. Eesmärgikonfliktide lahendamise tüüpilisemaks võtteks on läbirääkimine. 4. Vajaduste konfliktid Teadvustamine, et indiviididel on erinevad vajadused, aitab ära hoida halvustavat suhtumist inimesse, klienti. ( Randmann. L) 2. KONFLIKTI LAHENDAMINE Enne, kui asud konflikti lahendama, esita endale mõned küsimused ja mõtle: 1. Kas vastuolu kõrvaldamine on üldse võimalik? 2. Kui oluline selle konflikti sisu sulle on? 3. Kui oluline see suhe sulle on? 4. Kas olete konflikti astumiseks sobivas seisundis? 5. Kui tugev on partner ja kui kaua võib konflikt kesta? 6 2.1 Konflikti lahendamise viisid Kaks dimensiooni: keskendumine suhetele ja keskendumine isiklikele eesmärkidele. 1
Konflikti ei saa pidada ei halvaks sündmuseks ega heaks, kõik sõltub situatsioonist, kuna see võib viia nii positiivse kui ka negatiivse lahenduseni. Kui tekkib konflikti situatsioon, siis on väga tähtis oskus sellises olukorras käituda, kindlasti vale variant on sellest mitte välja teha ja ignoreerida. Eks paljud üritavad muidugi ignoreerida ja väldivad konflikte, kuid konfliktidega tuleb õppida toime tulema oma käitumisega. (Ibid) Konfliktidele peamine reageering ongi vältimine, pingelisi olukordi lihtsalt talutakse. Kuid iseenesest muidugi midagi ei lahene, vaidlus või arusaamatus võib maharahuneda ja tahaplaanile taanduda, kuid ta ei kao kuskile ja kunagi on ta uuesti aktuaalne. Ja sageli muutuvad konfliktid ignoreerimisel veel palju hullemaks. (Ibid) Veel üks variant on muidugi vastata konfliktile agressivse käitumisega, ehk rünnata kuid ka see tavaliselt kutsub välja vasturünnakut. (Ibid) Positiivse poole võib ka konflikti puhul välja tuua
a) paljudes situatsioonides võib konflikt olla hea, sest võib kaasa tuua positiivseid tulemusi. Enamus meist kardab konflikte kuna on näinud, et tõsised lahkarvamused kahjustavad suhteid. Tegelikult võib konfliktide edukas lahendamine muuta head suhted veelgi paremaks; b) konflikt iseenesest ei ole ei hea ega halb ning võib viia nii negatiivsete kui positiivsete tagajärgedeni. Siit tulenevalt on peamiseks, millele tähelepanu pöörata, konflikti lahendamine (mitte selle vältimine või allasurumine). Mõningatel juhtudel on isegi kasulik konflikti stimuleerida leidmaks uusi ja paremaid viise edasiminekuks. Konfliktide tunnused: · lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele, tõsisemate asjadega ei ole võimalik tegeleda · hääle kõrgendamine, üksteise süüdistamine, pisiasjade pärast nägelemine · teistele kahju tekitamiseks kasutatakse pilkeid ja solvanguid · püütakse kolleege leeridesse jagada · pealekaebamine, ässitamine, laim
KONFLIKTID JA NENDEGA TOIMETULEK Referaat Sissejuhatus Elus tekib inimestel vahel konflikte, kuid ei osata neid õigesti lahendada. Selleks on vaja teada konflikti lahendamise põhimõtteid. Inimesed peavad teadma, millal ja kuidas kuidagi käituda. Tavaliselt peetakse konflikti negatiivseks nähtuseks, mida iga hinna eest vältida üritatakse. Tegelikult aga võib konflikt viia uute paremate lahenduste juurde. Konflikti vältimine, enda tunnete pidev allasurumine- tavaliselt mingit lahendust kaasa ei too ja võib hoopiski põhjustada suuremaid vihapurskeid. Seetõttu tuleks meelespidada, et ka konfliktis on kaks poolt- hea ja halb. Kuna konfliktid on paratamatud, siis tuleks meil õppida nendega võimalikult hästi toime tulema. Mis on konflikt? Tänapäeva närvilises ja stressirohkes ühiskonnas kohtame kõikjal pidevalt erinevaid
KONFLIKT *Lahkheli, kokkupõrge, tüli - motiivide lahknevusest, sotsiaalsete normide, rolliootuste, eluliste vajaduste ning soovide vastuolulisusest tulenev lahkheli. *Konflikt tihendab harilikult grupisiseseid suhteid ja reguleerib gruppide suhtlemist. *Isikut ajendab konflikt tavaliselt olukorda muutma või sellega kohanema. KONFLIKTIDE PÕHITÕED · Ükski konflikt ei lahene iseenesest. · Iga lahendamata vana konflikt genereerib uusi konflikte. · Iga lahendamata vana konflikt kerkib üles uue konflikti taustal. KONFLIKTIDE TÜÜBID põhjuste järgi: Eesmärgikonfliktid Tunnetuslikud e. arvamuskonfliktid Tunnete e emotsioonidekonfliktid Konflikt On olukord, milles saavutatud seisund või tulemus osutub sobimatuks püstitatud eesmärgiga - EESMÄRGIKONFLIKT
· vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; · jäine viisakus; · boikott; · apaatia, üldine loidus, passiivsus töörühmas. 1.1 Konflikti liigid Konfliktide liigid on eristatavad üsna mitmel alusel: · Horisontaalsed konfliktid (sama tasandi vastuolud) vs vertikaalsed; · Avalikud konfliktid (varjamatud hõõrdumised, vastandumised ja kokkupõrked) vs varjatud konfliktid (kõrvalseisjate ja vahel isegi teise osapoole eest peidetud vimm, vaenutsemine, väljasüümiskatsed ja salasepitsused); · Diaadilised - kaht isikut puudutavad lahkhelid; · Rühmasisesed - väikerühma piires kujunenud konfliktikolded; · Rühmadevahelised - kahe või enama allüksuse vahelised tülid; · Episoodilised - aeg-ajalt teatud korrapärasusega korduvad tülid vs kroonilised kuid või aastaid vinduvad vaenusuhted; · Objektiivsed vs subjektiivsed
taustast ning kasvatusest, kuidas tüli laheneb. Oma töö otsustasin teha sellel teemal, kuna olles ise suhteliselt emotsionaalne inimene, satun aeg-ajalt konfliktsituatsioonidesse ning sageli on mul jäänud tunne, et vastased ei oska või ei taha suhelda probleemide lahendamiseks. Oma emotsionaalsuses vihastun ma kergesti kuid sama kiirelt ka kaob mu ärrituvus. Kui mina olen valmis oma probleeme või arusaamatusi lahendama suhtlemise teel siis sageli olen märganud, et teised inimesed pole nii altid seda vestlust ette võtma. Ei oska öelda, kas see on eestlasele kohane tagasihoidlikkus ning asjade ,,rahule jätmise" taktika või lihtsalt ei olda oma välja öeldavates sõnades nii kindel, igal juhul on sageli väga raske inimesega taas kontakti leida. Seepärast püüangi oma töös veidi konflikti olemust valgustada, et saada ise sellest edaspidisteks probleemide
näpunäiteid tulevikus rakendada. Konflikti tüüpide alt sain teada, et inimene on võimeline isegi iseendaga konflikti minema ja, et see põhineb kõigest inimese otsustamatuses. Konfliktide lahendamisest sain teada, et tuleb alustada sisetööst ning seejärel asetada ennast teise inimese olukorda. Nii võib saada konfliktist hea ülevaate ja seeläbi on lahendus ka kergem tulema. Mittesüüdistav suhtlemismudel avaldas mulle suurt muljet, kuna osades olukordades ei osanud leida lauset oma arvamuse avaldamiseks ilma, et sellest tekiks konflikt. Kindlasti proovin rakendada oma suhtluses antud lauset ning loodan, et antud info läbitöötamine lükkas mind sammukese võrra konfliktidest eemale. 10 KASUTATUD KIRJANDUS Kilkson, T. (2012). sekretar.ee. Kasutamise kuupäev: 10. 11 2012. a., allikas http://www.sekretar.ee/blog/2012/3/29/mis_on_konflikt_ja_millest_ta_tekib Lehtsaar, T. (2008)
käitumises põhjustab muutusi teise inimese käitumises. Psühhodünaamilised teooriad, mille kõige ilmekamaks näiteks on psühhoanalüüs, on seisukohal, et inimeste käitumine konfliktisituatsioonis on määratud ennekõike nende psühholoogilise loomuse ja mõtteviisiga. Sellise käsitluse puhul kasutatakse psühhoanalüüsi kategooriaid, nagu alateadvus, internaliseerimine, kaitsemehhanismid ja ego tugevus. Lahendamata siseprobleemid mõjutavad suhtlemiskonfliktide kujunemist kolmel tasandil. 1. Suhtumine välismaailma on ebaselge ja vastuoluline. 2. Lähisuhete eemalepeletamine tähendab seda, et lahendamata sisekonfliktiga inimestel on raske luua püsivaid lähisuhteid. 3. Maine ja usalduse kaotus tuleneb ebaselgetest ja vastuolulistest seisukohtadest. Psühhodünaamilise käsitluse puhul liigub konfliktidiagnostika üldiselt üksikisikule.
Lulofs ja Cahn kui suhtlemissituatsiooni, mida iseloomustab osapoolte sõltuvus üksteisest, erisuguste tulemuste lootus, suhete halvenemine ja soov tekkinud pinge kiiresti lahendada. Konflikti on võimalik määratleda kui suhet, teineteise suhtes ükskõiksete inimeste vahel konflikti ei teki. Näiteks Glasl määratleb sotsiaalset konflikti kui osapoolte suhet, milles vähemalt üks osapooltest tunnetab mõtete, arusaamade, tunnete ja soovide ühitamatust, mis viib teise osapoole mõjutamiseni. Seevatu Fink määratleb konflikti kui lahkheli, arusaamatust või huvide ühitamatust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Iga suhe võib areneda konfliktiks, kui üks osapooltest hakkab tunnetatud erinevuste tõttu teist osapoolt alla suruma. Eeltoodud määratluste põhjal võib välja tuua konflikti kolm põhilist tunnust: 1. konflikt puudutab suhteid 2. konflikt toimib osapoolte vahel 3. konfliktil on põhiküsimus
vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga. Konfliktide liigid on eristatavad üsna mitmel alusel: horisontaalsed konfliktid (sama tasandi vastuolud) vs vertikaalsed; * avalikud konfliktid (varjamatud hõõrdumised, vastandumised ja kokkupõrked) vs varjatud konfliktid (kõrvalseisjate ja vahel isegi teise osapoole eest peidetud vimm, vaenutsemine, väljasüümiskatsed ja salasepitsused); * diaadilised, s o kaht isikut puudutavad lahkhelid; * rühmasisesed, s o väikerühma piires kujunenud konfliktikolded; * rühmadevahelised, s o kahe või enama allüksuse vahelised tülid; * episoodilised, s o aeg-ajalt teatud korrapärasusega korduvad tülid vs kroonilised kuid või aastaid vinduvad vaenusuhted; * objektiivsed vs subjektiivsed
Konflikti on defineeritud kui võitlust; kokkupõrget; võistlust; vaimset võitlust; arvamuste ja eesmärkide vastuolu teravnemise piirjuhtumit; lahkheli, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema (Lacey 2002:25). Inimesed on erinevad ja niikaua kui eksisteerivad erinevused, tekivad ka konfliktid. Konflikt ei ole iseenesest hea ega halb, see on lihtsalt elu tõsiasi. Ilma vastandlike arvamusteta ei toimuks muutusi, arengut ega edasiliikumist. Konflikti puhul takistab ühe osapoole tegutsemine teisel osapoolel eesmärgi saavutamist. Eriarvamusi on võimalik väljendada nii positiivsel kui negatiivsel moel. Konflikti lahendamine ei tähenda selle vältimist ja allasurumist, vaid ärakasutamist, et ise kasu saada ja edasi liikuda. Konflikti lahendamise filosoofia põhineb usul, et enda eest vastutust võttes saadakse üheskoos asjaga hakkama (Lacey 2002:7-8, 26). Konflikt ei avaldu alati ilmselgelt avalikes lahkarvamustes, sõimamises või karjumises.
hiljem hakatakse rääkima üksteise ütlemistest ja käitumisest konflikti käigus. Konfliktiolukorras on iseloomulik sageli ka see, et pisiasjades avalduv põhiküsimus saab keskse tähenduse. Asjad, mis varem ei pälvinud asjaosaliste erilist tähelepanu, saavad korraga üliolulisteks ja hakkavad kogu suhet varjutama. Suhestumine tähendab seda, et osapooled olenevad teineteisest, on seotud ühise tegevuse kaudu. Sisuliselt tähendab see vastastikust sõltuvust, milles ühe osapoole tegutsemine mõjutab teist osapoolt ja ühe osapoole tegutsemine sõltub teisest osapoolest. Suhestumine võib väljenduda ühises tegevuses sõna otseses mõttes, kus osapooled püüdlevad ühiste vahendite abil koos ühiste eesmärkide poole. Paljude konfliktide puhul pole aga põhiküsimuseks mitte niivõrd vahendid kui eesmärgid. Osapooled on need, kelle vahel konflikt aset leiab: ülemus ja alluv, kaks töökaaslast, kaks naabrit, kaks töökollektiivi
Lõpuks, emotsioon võib viia käitumuslikule väljundile. Hoiaku käitumuslik komponent osutab tahtele käituda kindlal viisil kellegi või millegi suhtes. Jätkates näidet, “ma võiksin Jaani vältida oma tunnete tõttu tema suhtes”. Tööga seotud hoiakud Juhid on huvitatud töötajate tööga seotud hoiakutest. Kolm kõige levinumat nendest on: töörahulolu, tööle pühendumine ja organisatsioonilojaalsus. Töörahulolu (Job satisfication) on töötaja üldine hoiak oma töö suhtes. Kui inimesed räägivad töötajate hoiakutest, osutavad nad tavaliselt töörahulolule. Tööle pühendumine (Job involvement), on määr, milleni inimene samastub oma tööga, selles aktiivselt osaledes ja pidades oma töö tulemust tähtsaks oma eneseväärikusele. Organisatsioonilojaalsus (Organizational commitment) näitab töötaja lojaalsust, samastumist ja pühendumist organisatsioonile. Suhted organisatsiooni ja inimese vahel
reaktsioone tüliolukorrale on automaatsed, kuid mitte alati kasulikud. Tüli lahendamist soodustavaid automaatreaktsioone saab treenida, kuid enne peame igaüks enda oma teadvustama! Konfliktolukorras käituvad inimesed erinevalt. Enamasti on meie reaktsioonid teadvustamata, automaatsed. Konfliktid sisaldavad tegelikult positiivset energiat. Kui vastuolud tõusevad pinnale, on võimalik neid lahendada. Lahendamata tüli võib hõõguda pikka aega nagu tuli tuha all. Võime segi konflikti põhjuse unustada, kuid vastuolu teise osapoolega säilib ja suhe ei laabu. Kõik konfliktid, näiteks väärtuskonfliktid ei lahene. Kuid kui proovime neid lahendada, saavutame ikkagi hea ükesteise mõistmise! Et me suudaksime konfliktidega toime tulla, on selle jaoks olemas mitmeid viise: domineerimine, tasandamine, vältimine, probleemi lahendamine, kompromiss Kompromiss ei ole pikaajaline lahendus
..................................................4 2. KONFLIKTI TEKKEPÕHJUSED.............................................................................5 3. KUIDAS KONFLIKTIGA TOIME TULLA.............................................................6 3.1. Domineerimine/võitlus........................................................................................6 3.2. Tasandamine/kohandumine.................................................................................6 3.3. Vältimine.............................................................................................................7 3.4. Probleemilahendamine........................................................................................7 3.5. Kompromiss........................................................................................................7 KOKKUVÕTE...............................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKAD....
saagi olla ühesugused. On aga neid kes ei taha aru saada ja mõista teise inimese tundeid, tõekspidamisi või midagi muud ega tagane oma seisukohast vaid surub enda oma ikkagi peale siis ongi konflikt olemas. Muidugi on konfliktide tekke põhjuseid väga erinevaid. Inimesesisemuses võib tekkida ka motiivide konflikt siis peab inimene ise leidma sobivaima võimaluse/lahenduse sellest konfliktist jagu saamiseks. Kui tekib aga inimeste või ka gruppide vaheline konflikt siis peab seda koos lahendama. Kõige tõhusam viis selleks minuarust on algselt maha rahuneda, mitte üksteist edasi süüdistada. Mõlemad pooled peaksid kaaluma vastaspoole seisukohti ja asjad rahulikult läbi rääkima. Siis on lahendus nagu iseenesest tulemas. Igaljuhul arvan, et konflikti eest ei tohik põgeneda ja seda"õhku rippuma jätta" vaid ikka asjad selgeks rääkima. Nii on kõigil palju kergem edasi minna. KASUTATUD KIRJANDUS Katsan M. Suhtlemine ja konfliktid [WWW] URL- http://antslakk.edu
korraldades koosolekuid, kus osalevad kõik organisatsiooni töötajad. SHRM Foundationi uuring Employee Engagement and Commitment jõudis järeldusele, et töötajad, kes on oma ettevõttele pühendunud, pakuvad organisatsioonile tohutut konkurentsieelist, nagu näiteks kõrgem produktiivsus ja vähemate töötajate lahkumine. Watson Wyatti Communication ROI Study väidab, et firmad, kus kommunikatsioon toimib efektiivselt, suudavad värvata endale neli korda suurema tõenäosusega sobiva töötaja, kui need, kus kommunikatsioon toimib ebaefektiivselt. Töötajate häält tuleb kuulda võtta ning sellega peab arvestama ka otsuste tegemisel. Kui anda töötajatele lihtsalt võimalus oma mõtteid väljendada, kuid mitte tema mõtetega arvestada, siis on sellel negatiivsed tagajärjed. See vähendab koheselt töötaja motivatsiooni. SHRM’i küsitlus väidab, et 46% juhtidest võtab arvesse töötajate ideid ja mõtteid ning väga suur osa neist lõikab sellest kasu.
Järgmine strateegia on tasandamine/kohandumine. See on eelmise vastupidine strateegia. Harmoonia säilitamiseks võetakse maksimaalselt arvesse teise poole nõudmisi ja surutakse alla enda vajadused. Kuigi see võib tunduda allaandmisena, on see mõnes olukorras kõige otstarbekam. Nt juhul kui konflikt on tekkinud ebaolulistel põhjustel või kui tõepoolest on oluline heade suhete säilitamine. Kolmandaks strateegiaks on vältimine. Püütakse jääda neutraalseks ja sisuliselt ei arvestata ei enda ega teise poole vajadustega. Mõnikord on otstarbekas kasutada vältimist kui ajutist alternatiivi. Kui konflikt on väga kuum, siis võib ajutine vältimine anda osapooltele aega maha jahtumiseks. Samuti võib ta anda aega, et osapooled võiks koguda lisainfot konflikti efektiivseks lahendamiseks. Kahjuks on inimestel kalduvus liiga sageii ja kergelt otsustada vältimise kasuks. Neid olukordi, kus vältimine on
organisatsiooni toodangu ja teenused. Vastutab toodangu, sisseseade, kvaliteedi jm kontrolli eest. Haldusjuht ei ole otseselt seotud ühegi omaette, eri juhtimise valdkonnaga. Generalist, algteadmised kõigist juhtimisvaldkondadest, kuid pole eriväljaõpet üheski neist. Muud juhid. 8. Juhi rollid Rolliks nim käitumist, mida oodatakse isikult, kes on organisatsioonis teatud positsioonil. Roll kirjeldab seda, mida juht teeb ning üldistab asjaolu, et sarnastes ametites ja olukordades käituvad erinevad inimesed ühtemoodi. Rollikäsitluse keskseks seisukohaks on, et juhid ei ole igapäevaselt ametis mitte tavapäraselt liigitatud osategevuste, vaid rollide täitmisega. Eristatakse kolme suurt rollide gruppi, juhi töö on nende rollide kombinatsioon. Osad rolliga seotud ülesanded täidab juht ise, teised jaotab alluvatele. 1. SUHTLUSROLLID: · Esindaja- organisatsiooni esindamine väljaspool ja ametlike tähelepanuavaldustega töötajate suhtes.
mittepooldavalt. Normid on ühiskonna või mingi grupi reeglid, mis kujundavad ja suunavad selle liikmete käitumist. Normide hulka kuuluvad ametlikud seadused ja seisukohad, traditsioonideks kujunenud tavad ja grupisisesed tegevusreeglid. Normide tekkimine peegeldab ühiskonna või grupi võimu suhteid, taotlusi ja vahekorda teiste gruppidega. Võimustruktuurid ja -suhted tähendavad kollektiivi või grupi käsu- e alluvussuhteist moodustuvat tervikut. Käsutamisõigus tugineb eri olukordades erisugustele asjadele, mistõttu selle tähenduski on väga muutuv. Võimu aluseks võib olla formaalne positsioon või võimukasutaja isiklik autoriteet. Rolli all mõistame ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviisi, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. Grupidünaamika tähendab toimuvaid vastastikuse mõjutamise protsesse, mis üheskoos määravad grupi ja selle liikmete tegevuse. Grupiprotsessidel on alati kaks poolt: ühest küljest
kirjeldav võrgustik. Selle võrgustiku idee pärineb Blake'i-Moutoni liidrikäitumise võrkmudelist. Isiksuse individuaalne stiil konfliktsetes olukorades on määratletav nende toimimisviiside (vältimine, võitlus, tasandamine, kompromiss, probleemide lahendamine) omavaheliste proportsioonide abil. Konfliktidega toimetulekuks läheb vaja mitmekesiseid meetodeid, mistõttu igal toimimisviisil on teatud olukordades eelised: vältimine toimub, kui surutakse maha kõik võimalused eriarvamusteks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. Konflikti vältimine aitab teatud hetkel hoiduda probleeme tõestamast, lasta osalistel rahuneda, kuid ta võib olla ka pikaajalises perspektiivis frustratsiooniilmingute (pingeseisund, mille põhjustab eesmärgile jõudmist segav tegelik v kujuteldav takistus) põhjuseks; võitlus tähendab teise osapoole püüdlustele vastutöötamist
kõrgema astme vajadustele sotsiaalsete suhete, tunnustuse ja eneseteostuse järele. 9. Hertzbergi kahe teguri teooria. Hetsberg jõudis järeldusele, et motiveerivateks peetud faktorid ei andnud enamat kui kõrvaldasid rahulolematuse ning nimetas need hügeenifaktoriteks. Inimesi motiveerib motivatsioonifaktorid. Mille puudumine ei pruugi töötajaid veel rahulolematuks muuta, kuid olemas olu on motiveeriv. 10.Millised on võimalikud käitumised, kui töötaja tunneb ebaõiglust hüvitamisel? (S.Adamsi õigluse teooria.) Adamsi poolt arendatud teooria väidab, et töötajad tajuvad seda, mida nad saavad töösituatsioonist seoses sellega, mida nad selle jaoks antsid ja seejärel võrdlevad oma sisendit- väljundit teise sisendite- väljunditega. Sisend: jõupingutus, haridus tase, tööstaaz, töö raskus Väljund: töötasu, kasulikkus, töörõõm, paindlikkus, hüvised. Alahüvise tunnetamisel võib töötaja tootlikus langeda
kuulamata. Tekitatakse võimu blokaad kaitsmaks üht seisukohta teise vastu. Esialgsed grupi sihid ja eesmärgid kaovad tahaplaanile, sest sõdivate osapoolte eesmärgiks saab võit. 12 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 Võit-kaotus situatsioonides kaotab grupp tervikuna, sest tal ei õnnestu saavutada oma pikaajalisi sihte ja eesmärke. Kaotaja pool ei ole võitja osapoole otsuste täideviimiseks motiveeritud. Kaotajad põlgavad võitjaid ning võivad püüda otsust ümber lükata või ümber pöörata või selle täideviimist tõkestada. Sellises õhkkonnas kasvab oponeerivate poolte vastastikune usaldamatus, suhtlus muutub piiratuks ja ebatäpseks ning grupi ühtekuuluvus langeb. Grupiliikmete lahendamata emotsioonid mõjutavad tihti nende otsuseid ja tegevusi, näiteks keelduvad grupiliikmed sagedasti hääletamast hea idee poolt
tegema. „Sa ei peaks lahutama, mõtle, mis siis lastest saab“ d. ülekuulamine – suletud küsimused ehk küsimused, millele saab vastata väga lühidalt, sageli vaid jah või ei, on suhtlemises tihti tõkkeks. „Millal see juhtub“ e. nõu andmine – teise inimese probleemidele lahenduse andmine. „Kui mina oleks sinu asemel olnud, ütleksin talle kindlasti ära“ 3. Teise murede vältimine a. kõrvalepõikamine – muud juttu tehes teise probleemide juurest eemale triivimine. „Ära nüüd juurdle selle üle niimoodi, Sarah, räägime millestki muust“ b. loogiline argumenteerimine – püüd teist inimest veenda, lähtudes faktidest ja jättes arvesse võtmata asjasse segatud tunded. „Vaata faktidele näkku: kui sa uut autot poleks ostnud, oleks me saanud maja sissemaksu ära teha“
muutub konflikt aga avatuks. 4) Konflikti tagajärjed – Konfliktil võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Kuigi enamusele inimestest meeldiks hoiduda konfliktist, oleks siiski kasulikum hoida konflikt sündsuse piires ja püüda teda lahendada. 21. Suhtlemisel põhinev konfliktide lahendamine- Suhtlemisel põhineva konfliktidega toimetuleku puhul kasutavad inimesed erinevaid individuaalseid stiile. Igal toimimisviisil on teatud olukordades mõningaid eeliseid: Vältimine - – toimub siis, kui surutakse maha kõik võimalused eriarvamuseks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. Vältimine võib avalduda nt sellistes käitumistes nagu konflikti eitamine – “Kes kakleb. Ma pole üldse vihane.” Või näiteks selline, et ei tasu vana asja meelde tuletada. Me oleme sel teemal nii palju rääkinud Võitlus - tähendab teise osapoole püüdlustele vastutöötamist. Võitlev konfliktis osaleja tahab
(28%), Isiklikest oskustest osutusid valdavateks tunnusteks isiklik tõhusus (100%), saavutusvajadus (65%) ja enesekindlus (65%).(Marko Leisner 12.02.2008) Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused Leht 17/19 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Alas, R. Juhtimise alused. Teine trükk.Tallinn: Külim, 1998. 2. Alas, R. Strateegiline juhtimine. Tallinn: Külim, 1997. 3. Kidron,A. Ärijuhtimise psühholooogia. Kolmas, parandatud ja täiendatud väljaanne. Tallinn: Mondo 2002. 4. Kuidas kujundada oma karjääri. AEF. Eesti Keele Sihtasutus.Tallinn, 1998. 5. Vadi, M. Organisatsioonikäitumine. Kolmas trükk.Tartu: TÜ Kirjastus, 1997. 6. Üldpsühholoogia lugemik. II
satuvad vastuollu teise inimese omadustega; staatuse languse oht, soov säilitada "oma nägu", kaitsta oma väärikust; olukorra erinev tajumine: kui inimene on millegi tajumisel väga kindel, peaks see tema arvates olema niisama ilmne ka teistele; suhtlemise probleemid; erinevad seisukohad organisatsiooni või selle osade eesmärkidest, organisatsiooniliste muudatuste vajalikkusest ja nende teostamise viisidest jne. Isikutevahelise konflikti tõenäosus on suurem, kui ühe töötaja tegevus oleneb teise tegevusest. 3. Rühmadevahelised konfliktid on organisatsioonides tavaline nähtus. Iga rühm püüab õõnestada võistlevat rühma, et olla parem. Äärmuslikul juhul võib selline konflikt meenutada alaealiste jõukude vahelist sõda. Rühmade vaheliste konfliktide tekkepõhjused on: tegevuse kooskõlastamatus, erinevad seisukohad rühmade eesmärkidest; grupilojaalsus, oma rühma paremakspidamine; võistlus piiratud ressursside eest
motivatsioonifaktorid - võivad tekitada rahulolu. Motivatsioonifaktorid Herzbergi järgi on: saavutusvajaduse rahuldamine; vastutus töös; enesearengut võimaldav töö; tunnustus. Motivatsioonifaktorite abil saab tõsta rahulolu, hügieenifaktorite abil saab leevendada rahulolematust. Tööga rahulolu saab suurendada töötajate motivatsiooni suurendades. 10. Millised on võimalikud käitumised, kui töötaja tunneb ebaõiglust hüvitamisel ? (S. Adamsi õigluse teooria). Õigluse teooria J. Stacey Adamsi poolt arendatud õigluse teooria väidab, et töötajad tajuvad seda, mida nad saavad töösituatsioonist (väljundid) seoses sellega, mida nad selle jaoks andsid (sisendid) ja seejärel võrdlevad oma sisendit-väljundit teiste sisendi-väljundiga. Joonis. Õigluse teooria Sisenditeks on kõik tööalased panused: haridus, kvalifikatsioon, staaž, töökogemused,
Täielikult rahuldatud vajadused ei motiveeri inimesi pingutama. 9. Hertzbergi kahe teguri teooria. Inimese alalhoiu ja hooldamisega seotud tegurid: Palk Kindlustunne Töötingimused Kontrolli ulatus Inimestevahelised suhted Töökultuur Juhtimise kvaliteet Motiveerivad tegurid: Saavutusvajaduse rahuldamine Vastutuse usaldamine Enesearendamise võimalust pakkuv töö Huvipakkuv töö Tunnustus 10.Millised on võimalikud käitumised, kui töötaja tunneb ebaõiglust hüvitamisel? (S.Adamsi õigluse teooria.) Töö motivatsiooni aitavad tõsta kolm psühholoogilist näitajat: 1) Töötaja tunneb oma tööd olulise olevat 2) Töötaja tunneb vastutust oma töö tulemuste eest 3) Töötaja teab oma pingutuste tulemust · Tunnitöö korral a. Töötaja vähendab oma panus, jõupingutusi b. Alaneb töö kvaliteet c. Väheneb töö kvantiteet · Tükitöö korral d
motivatsioonifaktoritele. Tema teooria puudutab inimese suhet tulemusse, kuidas ta seda väärtustab. Teooria järgi on olemas nn hügieenifaktorid, mis toovad esile rahulolematust, kui need on inimese jaoks ebapiisavad või ebavõrdsed. Hügieenifaktoriteks loetakse tööga seotud väliseid tegureid – palk, suhted, töötingimused, töökultuur, kindlustunne, ettevõtte tööpoliitika. Kui nt töötaja palk ei ole nii suur, kui tema arvates olema peaks, tekitab see rahulolematust. Samas kui palk on hea, siis see ei ole veel motiveeriva mõjuga, kuigi viib viia teatud rahulolutasemele. Ta kirjeldab ka faktoreid, mis tema arvates tekitavad rahulolu ning väidetavalt suurendavad motivatsiooni. Need on sisemised motivatsiooni faktorid – seotud otseselt tööga – tunnustus, enesearendamise võimalus, huvipakkuv töö, saavutusvajaduse rahuldamine, suurem vastutus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
