iseloomu säilitamisest/muutmisest. • Tervitusega võivad kaasneda ka mitmesugused füüsilised kontaktid • Kätlemine, embamine, patsutamine, suudelmine Käed taskust välja • Ei sobi hea käitumisega kokku • Kui me üksteisega räägime või üksteist tervitame • Tutvust tehes • Vanal ajal nõuti, et mees oma parema käe ette näitaks • Kes kätt selja taga hoidis või seda mõnel muul kombel peitis, sellel polnud kindlasti häid kavatsusi • Paremast käest tuleb tervitamisel kinnas ära võtta • Naistel pole vaja tervitamisel kinnast käest võtta Käe andmine tervitamisel • Tähendab sõbralikkust • Sellega tahetakse tunda teise inimese kätt, selles peituvat elu ja soojust • Kui me kellelegi käe ulatame, olgu tervituseks või hüvastijätuks, siis vaatame talle seejuures silma • Teise inimese silmist saab enamasti aru, kas ta valetab või räägib tõtt • Kas tal on ausad kavatsused või plaanitseb ta midagi halba •
Põsesuudlus ja embamine, tervitamised. Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas tuntakse mitmeid väga erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustea lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist
Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Etikett kui suhtlemise raamistik Teaduslik artikkel õppeaines Suhtlemispsühholoogia Tartu 2012 Etiketil on suhtlemisel väga tähtis roll. Oluline on teada, kuidas käituda või mida öelda, et ei tekiks inimeste vahel valestimõistmist. Tervitamine ja hüvastijätt on elementaarsemad kehalised väljendusviisid suhtlemise alustamisel ja lõpetamisel. Seega järgnev artikkel keskendubki etiketi põhielementidele tervitamisele ja hüvastijätule - , mis moodustavad ühe osa suhtlemise raamistikus. Järgnev on kirjeldus sellest, millised on peamised üldlevinud tervitamisviisid ja kombed ja hüvastijätud, tuues välja ka mõningaid erinevusi eri kultuurides.
Essee probleemse situatsiooni kohta tutvumisel, tervitamisel. Tänapäeva inimesed on kõik väga erinevad. Inimeste haridustase ja kombed on kõik seinast seina. On olukordi kus inimesed käituvad valesti ja ei oska ennast õigest esitleda. Ka kõikjal maailmas on tervitamine väga erinev, näiteks Euroopas on kätlemine ja osades maades nagu Saksamaal on ka väga teretulnud suudlemine tuttavate vahel, samas aga Idamaades välditakse inimeste vahelist puudutust. On lausa kindlad reeglid kui pikk vahe peab inimeste vahel olema. Väga oluline on ennast esitleda viisakalt, et jätta hea esmamulje kuna see on inimeste tutvumisel kõige olulisem. Inimene võiks teda kes keda tutvustab ja kuidas sellel hetkel inimest tervitada.
põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade eriketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes teineteisel kätt. Euroopa lõunapoolsetel rahvastel oli kombeks naisi tervitada põsesuudlusega. Tänaval kohtudes tervitati noogutades ning paljastati pea. Peakate mängis tervitamisel eriti tähtsat rolli Louis XIV tervitamiskunstis, mil uhke kübar elegantse liigutusega ja sügavalt kummardades tervituseks ja austuse märgiks peast võeti. Suurima alandlikkuse tunnuseks aga peeti isanda kintsu embamist. Naised tervitasid reveranssi tehes, paremat jalga ette libistades, vasakut jalga taha libistades või paremat käe kinnast käest võttes sügavalt kummardades. Tänapäeval on tervitamisviisid suuresti lihtsustunud. Endistest aegadest on säilinud komme
Suhtumine teise väljendub mitmeti: sõnades, zestides, miimikas, millesse inimene paneb oma head või halvad tunded. Sõnad annavad edasi vaid 5% infost, hääl 45% infost, kehakeel aga 50% infost. EBAEETILINE kahjusaajaid rohkem ,kui kasusaajaid EETILINE kasusaajaid rohkem kui kahjusaajaid. Suuresti sõltub eetilisus isiku väärtushinnangutest, milledest ta juhindub mõtlemisel ja tegutsemisel. TERVITAMINE Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist.
positsioonilt madalam tervitab esimesena positsioonilt kõrgem ulatab esimesena käe võrdse positsiooni korral arvestatakse vanust ja sugu Isiklikus suhtluses lähtutakse vanusest ja soost: noorem tervitab vanemat esimesena mees tervitab esimesena naist vanem või naisterahvas ulatab esimesena käe Tervitamise ja tutvumise viis kuldreeglit euroopalikus suhtlemiskultuuris Tõuske püsti! Vaadake silma! Naeratage! Öelge oma nimi! Andke kätt! Tiitlid ja aunimetused tervitamisel Abielu = vabaabielu Euroopas pole enam kombeks nimetada naist mehe tiitli või ametinimetusega (proua kohtunik, proua professor on ise oma eriala/ameti esindajad) Erand: diplomaatiline suhtlemine (proua suursaadik, proua konsul) Tutvumisvisiidid diplomaatias asukohariiki hiljem saabunud diplomaat külastab varem saabunud diplomaati Tervitamine ja peakatted Kergitatakse kaabut või nokkmütsi Võetakse kinni kaabu pealt ja nokkmütsi nokast
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS TURISMI OSAKOND Ärieetika ja -etikett iseseisev töö Koostas: Liina Tera Juhendaja: Maris Tigas Tartu 2013 1 2 1.Vestluse etikett 1.1 Tutvustamine ja tervitamine · Tuleb püsti tõusta · Vaadake silma · Naeratage · Öelge oma nimi · Andke kätt · Esimensenatervitab ruumi siseneja · Esimesena tervitab positsioonilt madalam (noorem vanemat) · Käe ulatab esimesena positsioonilt kõrgem (vanem enne) · Võrdsel postitsiooni puhul lähtutakse vanusest ja soost. Esimesena tervitab noorem inimene vanemat, mees tervitab naist, käe ulatab esimesena vanem või naine. 1.2 Hääl, toon · Rahulik
neist kasutada, see sõltub inimesest ja olukorrast. Peanoogutust võib kasutada siis, kui ümberringi on müra ka teretus ei kostu, või tuleb korraga tervitada mitut inimest. Hästi mõjub noogutust saatev naeratus. Koolis on õpilasel viisakas teretada õpetajat kord päevas. Öeldes ,,Tere! ", peavad sõnad olema selged, et kaaslane saaks tere vastu võtta. Peab ka hoolega jälgima, mis hääletooniga inimest teretad, sest see vihjab sinu suhtumist sellesse inimesse. Kätlemist kasutatakse tervitamisel päris sageli. Oluline on teada, et käepigistus räägib inimese kohta mõndagi. Meeldiv on kindel käepigistus. Vähem meeldivad on nii-öelda loiud ja tangud käepigistused. Esimese puhul on tunne, nagu oleks sulle käe asemel ulatatud vatiga täidetud kinnas. Teise puhul jääb aga mulje, nagu oleks su käsi tangide vahele pigistatud. Kuldreegel on, et käed peavad kätlemisel olema kuivad ja puhtad, ning kinnastatud kätt pole viisakas tervitamiseks ulatada. Samuti
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ETIKETT Õppematerjal Miljan Kalmus [email protected] MÕISTED ETIKETT on mudel, näidis, eeskuju, kuidas midagi teha - kuidas tervitada, esitleda, kirjutada kirju, rõivastuda, olla hea pererahvas külalistele. Etikett kehtestab reeglid, mis on inimese teenistuses ja muudavad tema elu kergemaks, mitte vastupidi. Termin etikett tuleb ladinakeelsest väljendist est hic questio, mis tõlkes tähendab siin on küsimus. Ladinakeelsest väljendist on tuletatud prantsuskeelne sõna etiquette, mis tähendab sedelit või pealkirja. 15.sajandil Burgundia hertsogi Philippe Hea (1396-1467) nõudel koostati ja vormistati sedelitel õukonnas järgitav alluvusjärjekord ning tseremooniad: kes millal ja kuidas võisid riigipea poole pöörduda, temaga suhelda ja teda teenindada.
Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ....................................................................
panete. Parimad on sajaprotsendised villased ja villasegud ning siid. Pluusid: pluusi värv on ka väga oluline tegur. Valige toonid mis rõhutavad teie kostüümi Sukad: Hea reegel- jääge ihukarva värvi sukkade juurde Kingad: klassikalised libikud on tavaliselt kõige paremad. Ja kontsad ei tohiks olla kõrgemad kui 5 kuni 7,5 cm. Ehted: valige alati ehted mis teie riietust täiendavad Bürooetikett Külaliste etikett: Teatage oma vastuvõtuametnikule külaliste saabumise aeg. Paluge et külalised registreeriksid ennast ja kannaksid nimesilti Kui võimalik, tervitage oma külalist isiklikult vastuvõtutoas Kui keegi teine juhatab külalise teie kabinetti, tulge laua tagant välja ja tervitage külalist käesurumisega. Pärast lahket tervitamist ütelge või osutage külalistele, kuhu ta võib istuda.
. Psühholoogiateaduskond ..... Suhtlemistavad Aasias Referaat ... Õppeaine: Suhtlemistreening Õppejõud: .................. Tallinn 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .........................................................................................................3-4 2. Tervitamine · Keel ja põhisõnavara .................................................................................5 · Kuidas tutvustada....................................................................................5-6 · Füüsilised tervitusviisid .............................................................................6 3. Madala kontekstuaalsusega otsesed või kõrge kontekstuaalsusega kaudsed suhtlejad?..............................
2. KULTUURIHOIAKUD Usk ei domineeri igapäevases elus nii tugevalt kui teistes islamimaades. Pooled peavad enne vormiliste läbirääkimiste algust loooma head suhted. Identsus rajaneb ühiskonnasüsteemile ja Väärtushinnangud haridus on peamine jõud, mis aitab inimesel ühiskonnaredelit pidi kõrgemale tõusta. Tööeetika on sügavalt juurdunud. Tuntakse uhkust kodumaa ühiskondliku ja perkondliku Isamaalisus kokkukuuluvustunde üle. See kõik kuulub türklase enesemääratluse ja eneseväärikuse juurde. Mees on juht ja otsustaja, aga ta arvestab otsuste langetamisel alati Otsuste langetamise perekonna ja sugulastega. Eraelus mängivad valdavat osa
10; 15.20). Sellega antakse mõista, et juhi aeg on väga limiteeritud ja ei tohi hilineda. Külastajate registreerimisel tuleb kirja panna: ? Küsimus, probleem, millega soovitakse juhi poole pöörduda. ? Külastaja ametikoht. ? Ees ja perekonnanimi. ? Telefoninumber. Enne külastaja lubamist juhi kabinetti peab sekretär kontrollima, kas juht on valmis vastuvõtuks või vajab aega. · Külastaja teistest asutustest võib grupeerida 3 rühma: ? Tähtsad kliendid eriti auväärsed külalised. ? Tavakliendid. ? Kodanikud isiklikes küsimustes. · Auväärsete külastajate puhul kehtib rahvusvaheline reegel: ? Sekretär palub külastajat oodata. ? Siseneb juhi kabinetti sulgemata ust enda järel ja teatab külastajast. ? Reeglina juht väljub oma laua tagant. ? Sekretär avab ukse pärani ja palub külastajal siseneda ning seejärel sulgeb ukse. · Kaugemalt saabunud tähtsatele külalistele tuleb vastu saata asutuse esindaja.
.........................................................13 3.2 Oma tõrjeseisundi taha peitumine..........................................................................13 3.2.1 Käsivarrebarjäärid...............................................................................................14 3.2.2 Jalabarjäärid.........................................................................................................15 3.3 Kohtumine ja tervitamine....................................................................................... 15 3.4 Lahkumine................................................................................................................17 3.4.1 Harjutus: Nautige oma ruumi..............................................................................17 4 SEKSUAALSE KEHAKEELE SALADUSED.............................................................19 4.1 Inimene ja suhtlemine...................................
Vältige vestluse ajal sõrmede plõksutamist: seda peetakse väga ebaviisakaks. Kellegi ilma pilgutamine annab tavaliselt märku huvist või jagatud mitteverbaalsest mõistmisest; iseendast ei peeta seda ebaviisakaks. Meelekoha puudutamine nimetissõrmega vihjab, et inimene, kes parajasti räägib, on arust ära: muidugi ei tarvitse see tähendada, et öeldu oleks tõepoolest arukas. 3.15 Transport Võõrustajana tegutsedes oleks väga hea mõte eelnevalt küsida, kas külalised transporti vajavad. Vajaduse puhul peaksite õhtusöögi lõppedes külalistele korraldama taksoteeninduse. 3. 16 Ülemuse-alluvate suhted Belgias jälgitakse jäika käskudeahelat, ja bürokraatia võib olla lausa frusteeriv. Tavapärastest kanalistest kõrvalekandumine toob kaasa rohkem probleeme, isegi kui kavatsetus olu ainult ilmsetest takistustest mööda minna. Ülemustel oodatakse juhtimist, informatsiooni jagamist ja otsuste tegemist; alluvatelt detailse
..................................................................................................... 16 3.1.2 Läbirääkimised.............................................................................................................. 16 3.1.3 Ärikohtumised ja võõrustamine.....................................................................................17 4. PROTOKOLLILISED KOMBENÕUDED............................................................................... 18 4.1 Tervitamine...........................................................................................................................18 4.2 Au- ja ametinimede kasutamine ning kõnetamine................................................................18 4.3 Kingitused.............................................................................................................................18 4.4 Zestid.................................................................................................
Sotsiaalne hierarhia on kõrges hinnas. Riietutakse hoolikalt ja valitult. Hiinas tuleks vältida kohtumiste planeerimist lõunavaheajale, mis kestab keskpäevast kella kaheni, tõdeb Louisa Nedkov (2003, lk 34). Hiinlastega koostööd tehes peaks ka meeles pidama, et kevadpüha või Hiina uusaasta tähistamise ajal jääb äritegevus kaheks-kolmeks nädalaks soiku või seiskub. Kuna hiinlasi on õpetatud oma emotsioone mitte välja näitama, ei pruugi nad esmakordsel tervitamisel naeratada. Enne kätlemist tuleks oodata kuni hiinlane ise käe ulatab. Tervitamise ajal võib hiinlane sageli silmavaatamist vältida. Kergelt mahalöödud silmi peetakse austuse märgiks. Vältida tuleks pikemat otsavaatamist, sest see võib olla hiinlastele ebamugav ja ühtlasi tunduda ebaviisakas. 13 3 KOHANEMINE VÕÕRAS KULTUURIS JA KULTUURIDEVAHELISED SUHTLEMISTÕKKED
Esmakontakti Tuttavate puhul ei taju me enam tema ootel ärritab klienti kõige rohkem, kui kontakt jääb saavutamata. Esmakontakti soodustab eelnev info ettevõttest, reklaam, erisusi. Ka seda, et firma töötajad telefonisuhtlus, ettevõtte üldine väljanägemine, teenindajate lahkus, välimus, aga ka otsene kontakt, nagu tervitamine, vannuvad valju häälega kliendi naeratus. Teenindaja ei tohiks unustada, et saavutada tugev juuresolekul, ruum on koristamata positiivne esmamulje, saab seda teha ainult ühel korral! Selleks aitab kaasa järgmine tegutsemine: Tervita, loo silmside, "small vms. ei tajuta tuttavate inimeste ja talk", ole positiivne. Pea meeles, et kõige olulisem sõna on
SISUKORD 1. MÄNG. LIIGID. PÕHINÕUDED MÄNGUDE VALIKUL........................... 2 2. MÄNGUJUHT.................................................................................................. 5 3. MÄNGUDE LÄBIVIIMISE METOODIKA ...................................................6 5. HARJUTUSMÄNGUD ....................................................................................8 6. RINGMÄNGUD............................................................................................. 12 7. VÕISTLUSLIKUD MÄNGUD...................................................................... 17 8. INTELLEKTUAALSED MÄNGUD..............................................................20 9. MÕISTATUSED JA VANASÕNAD............................................................. 25 1 1. MÄNG. LIIGID. PÕHINÕUDED MÄNGUDE VALIKUL Mäng on isiksuse üks põhitegevusi, mängi
Pertseptsioon ehk isikutaju Joon. 8. Tundmuste peegeldumine suu ja kulmude asendis Enamusel inimestest on nendele tundeväljendustele küllaltki ühesed vastused. Seega on olemas teatud tunded, mille väljendusi inimene teiste juures hästi ära tunneb, samas on ka neid, mille tundmine on kaheldav. Nimelt on sellised tundekirjeldused nagu vaikselt rõõmus, häbelik, irooniline jne. erinevalt kirjeldatud ja ka mitte üheselt mõistetavad. Järgnevalt on esitatud kuus nägu. Arutlege alarühmades, mis tunnet iga nägu väljendab. Alles siis lugege edasi. Kui erinevad olid alarühmas arvamused? Joonis 9. Põhitundmuste miimilised väljendused Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 28
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
pole. Miina ema ehmus ja küsis mis tal viga. Kui Miina palged valgeks ja silmad kinni lõid, siis see sama inimene kes teda toestas, võttis ta kanlasse ja viis uksepoole. Rahvas tõukas ja andis ruumi. Eideke püüdis järele minna, aga ei pääsenud läbi. Miina tuulekäes lõi silmad jälle lahti, aga Miina silmad ja nägu oli ühe võõra noore meesterahva päralt, kes tütarlast toominga all kirikukaasiku varjus pingi peal hoidis ja toetas. Miina püüdis püsti tõusta ja ütles, olge terve, ma võin nüüd jälle üksi kõndida. Võõras ütles, et võite? Tänu jumalale, mul oli hirm. Võõras ei lasknud Miinal aga üksi minna, ja jalutas kaasa, vaadates et kedagi ümberringi ei ole, hakkasid käed veel kindlamalt kena neitis kaelast kinni, surusid teda kõigest südamest kaenlas vastu rinda ja nagu õhk hingasid võõra mõlemad huuled tütarlapse suu peal. Nagu välk oli Miina jalul, öeldes mis aru teil on, häbenege niisuguse ülekohtuse teo üle
olen mina ja siin on Tiina, meie tahame paari minna ja meie teineteist ei jäta!" {Näeb Marguse allalangevaid käsi.) Ah, Margus, ma teadsin ju! MARGUS {kortsus kulmul). Jaa, raske see on. Nemad tahavad, ma võtku Mari! TIINA {vähe kibedalt). Mis siis Mari parem on kui mina? Nõndasama armu pärast majasse võetud kasulaps nagu minagi! Või on tema usinam, kärmem, tugevam või tervem kui mina? MARGUS. Sina oled nii koguni teistsugune, rõõmus, vallatu, tuline. See on neile võõras, nemad nagu kardavad sind. Mari aga on nagu nemad ise, meie soost ja tõugu. TIINA (ärritatult). Teie tõugu? Mis see teie tõug siis nii iseäranis ara ei ole? Põlv põlve järel olete siin Tammarul istunud ja teopäevi teinud. Minu ema aga ütles: meie oleme vabade inimeste tõugu. Isa uppus põgenemisel jõkke, kui teda kinni võtta ja hingekirja panna taheti; isaisa suri kära käppade
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VÄIKEETTEVÕTLUS Ave Pärnpuu KULTUURIDE VAHELISED ERINEVUSED Referaat Pärnu 2012 Sisukord 1.1 SISSEJUHATUS ,,Me võime mahutada ennast teise inimese maailma ainult oma mina piirides." Bernard Shaw Vaadates eri kultuuride õppimise kogemusi, saab selgemaks, et see on protsess, mis nõuab, et esmalt peab inimene õppima tundma iseennast ning seda, kust ta tuleb, alles siis on ta võimeline mõistma teisi. See on väljakutse, mis eeldab teadmisi maailmast ja iseendast ning sellest, mis on hea ja mis on halb. Eri kultuuride õppimine ei ole mitte ainult individuaalne protsess, vaid ka selle õppimine, kuidas muutuvas maailmas rahumeelselt koos elada. Se
Tréville, nagu ta ennast ise Pariisis nimetama hakkas, oli tõepoolest alustanud samuti nagu d'Artagnan, see tähendab ilma sou'ta taskus, kuid varustatud julguse, terava mõistuse ja visadusega -- omadustega, mis lootuste näol annab gaskooni aadlikule kaasa hoopis suurema isaliku päranduse kui mõni perigordlane või berriilane saab tegelikult. Härra de Tréville'i kohkumatu julgus, tema häbematu õnn ajal, kus hoope sadas kui rahet, olid aidanud ta! tõusta selle keeruka redeli tippu, mida nimetatakse õukonna soosinguks ja mille astmeid ta neljakaupa korraga ületas. Ta oli kuninga sõber, kes, nagu teada, sügavalt austas oma isa Herni IV mälestust. Härra de Tréville'i isa oli teda ustavalt teeninud sõdades Katoliikliku Liiga vastu, ja raha asemel -- raha ei olnud bearnlasel kogu elu jooksul ja kõik võlad maksis ta alati ainsa vahendiga, mida tal ei olnud vaja laenata, nimelt teravmeelsusega -- raha asemel, nagu
PERSONALIJUHTIMINE - Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega. Personalijuht peaks teadma tööõigust ja majandust (et mõista, mis organisatsioone elus hoiab). Organisatsioon peab kuskilt ju saama raha. Kui mõtled personali peale, peab natuke ka majanduse peale mõtlema. Interdistsiplinaarne tegevusala. - Tugineme personalipsühholoogiale. Inimene peaks personali valdkonnas oskama töötaja potentsiaalset tööd hinnata. Kuidas valida õige kandidaat? Kuidas mõõta seda, mida me arvame end mõõtvat? Peab oskama inimest mõõta (kas testide v intervjuu vms'ga). - Kuidas mõõta töötaja sooritust? Eriti kui on tegemist nt müüja v õpetaja tööga. Kuidas mõõta näiteks müüja käitumist? - Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte. - Organisatsioonipsühholoogia. Vaatab organ
tunnete, ei suuda te märgata, et Mihhaili mehist ja jõulist loomust ahistab teie jah, mu sõbrad, teie piiratud progress objektiivsest maailmast transtsendeerumisel, milles te näete teda kuulake nüüd! üksnes kui oma venda " LJUBOV: Millega see Mihhail rahul ei ole? TATJANA: Vist sellega, et ta ei ole alati kõiges oma tahtmist 10 saanud. LJUBOV: See ei puutu Natalie'sse. Nagunii saab Mihhail alati oma tahmist. ALEKSANDRA: Siin on veel palju asju. (Aga Varenka tuleb majast välja, silmad tunnetest tulvil. Tema rasedus ei paista välja.) VARENKA: Oi, siin te oletegi! ALEKSANDRA: Varenka! VARENKA: Me oleme omavahel... väga hea.
Maskide Ball Danielle rikka mõisaomaniku tütar, naiivne ja edev Adeele Danielle rikas sõbratar, upsakas Alexa noor ja elurõõmus vaese taluniku tütar, väga helge Marc Alexa vanem vend, kütkestav ja rüütellik Esme vana naine, ennustaja Eino Alexa isa, igavene toriseja ! Remargid on tekstis alla joonitud ! Eelmäng Alexa ja Marc istuvad keset põrandat, mängivad kaarte. Riided talulikud ja võimalikult vaesed. Laval on kardinad ees, tegevus toimub kardinaid avamata. Alexa: Hah! Näe jälle minu võit! Marc: Oota, oota, Alexa, veel pole lõpp! Möödub mängides paar sekundit Alexa: Viskab kaardid hõisates käest Ja mis ma sulle ütlesin? Ah? No näed sa, kellel täna pidupäev on! Jälle minu võit! Marc: Tusaselt enda ette pomisedes Jaa, jaa...on küll sinu võit...jälle... Alexa: Lööb vennale patsu õlale Aga ära meelt heida, venna! Tead ju küll seda vanasõna, et kellel kaartides ei vea, eks sellel veab siis armastuses...või oli se
Alljärgnevalt klienditeenindajate viis kõige tüüpilisemat viga, mida korratakse päevast päeva. Naiste põhipatud töö juures: Telefoni vastu võttes ainult oma eesnime ütlemine. Selle järgi peetakse ärinaist sageli ekslikult töötajaks, kellel on küll kohustusi, kuid kellel puudub autoriteet Kohatu itsitamine: Meeskolleegide abikaasadega ei olda nii lahke kui oma töökaaslastega. See on vist kõige hellem küsimus. Koosviibimistel, kuhu on kutsutud abikaasad ja teised külalised, tuleb olla oma töökaaslaste või klientide abikaasade ja kaaslaste vastu niisama südamlik ja sõbralik kui oma kolleegide vastu. Räige ja labase keele kasutamine töökohal. Labasuste kasutamine näitab kasinat sõnavara. Töökohal eratelefonijuttude ajamine. Naiste puhul, kes pendeldavad üheksast viieni töö ja perekondlike kohustuste vahel, on arusaadav, et mõnikord on tarvis töölt võtta isiklik telefonikõne. Ent see peaks olema erand, selle asemel et reegliks kujuneda.
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
saame kui me nii teeme. Kõik osapooled peavad mõistma, mis toimub ja oma mättale väga kinni ei tohiks jääda. Teeme ära on konkreetne näide, kuias sotsiaalne vastutus on ühiskonnas kanda kinnitanud. Mis on kultuur? Kultuur on kõik see, mida ei anta edasi geneetiliselt ja kõik see, mis meie elu puudutab. See on see, mis antakse edasi õpetades, vahetu kogemusega. Inimese suhtes on see ikkagi tehislik. Kultuur pole ainult kõtgkultuur (riietus, söömisharjumused, tervitamine jne). Inimene erineb loodusest edasiantava kogemuse mõttes. Inimene sünnib väga väheste oskustega, mis puudutab ellujäämist. Loomadel see nii ei ole. See, kuidas asju tehakse täna, sellest on toimunud meeletud arengud. On oskusi, mis on oma eksitentsi lõpetanud aeg, mis õigustab teatud olemiseviisi. Sugulaste roll meie igapäevaelus on vähenenud (me ei tea, kes on lell või nääl, käli) kultuuriline vahe. On asju, mis jäävad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
