.............................................25 4.5 Lahendamatud konfliktid................................................................................... 26 5. KONFLIKTIDE LAHENDAMINE.....................................................................26 5.1 Konfliktidiagnostika ja konstruktiivne vastandumine........................................26 5.2 Konfliktikäitumise stiilid....................................................................................28 5.3 Lepitamine konfliktis......................................................................................... 30 KOKKUVÕTE.........................................................................................................33 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................. 34 ......................................................................................................................................34
KONFLIKTI LAHENDAMINE 1 4. OSA. KONFLIKTIDE LAHENDAMINE Käesolev osa käsitleb konfliktide lahendamist kolmest vaatenurgast. Need vaatenurgad ei välist üksteist, küll aga tegelevad konfliktiga mõnevõraa erinevalt. Esimest võib nimetada kõrvaltvaataja perspektiiviks. Teine vaatenurk on konfliktis osaleja oma. Kolmas vaatenurk on lepitaja oma (Lehtsaar, 207). 4.1 KONFLIKTIDIAGNOSTIKA JA KONSTRUKTIIVNE VASTANDUMINE Selles peatükis tuleb juttu kahes omavahel seotud valdkonnast. Esiteks sellest, kuidas üldse konflikti analüüsida, ning teiseks sellest, kuidas välja ütelda oma arusaam probleemist. Konfliktidiagnostika ehk konfliktide analüüsimisega kindlate kriteeriumite alusel saab tegelde nii algavate kui kaugelearenenud konfliktide puhul. Kõige otsesem
paindumatu ning kasutatakse ka mahasurumist ja sundi. 2. Nõustuma-kaotama stiil Keskendutakse suhete kvaliteedile. Eesmärgiks on lepituse saavutamine ignoreerimise, eitamise või konflikti vältimise teel. Käitumine on eelkõige järele andev. 3. Kaotus-lahkumine stiil Eesmärgiks on eelkõige enesekaitsmine. Käitumist iseloomustab eelkõige hoolimine. 4. Kompromiss Kompromissi iseloomustab natuke võitu ja natuke kaotust. Kaotust leevendatakse sellega, et piiratakse mõlema osapoole kasusid, loobuma peavad mõlemad osapooled. Kasutatakse veenmist ja manipuleerimist. 5. Sünergia ehk või-võit stiil Tähtsad on nii isikute eesmärgid, kui suhete kvaliteet korraga. Sallivus erisuste suhtes on loomulik. Usaldusõhkkonna loomine on oluline. Ei tohi olla varjatud kavatsusi ja huve. 2.2 Konflikti lahendamise viis stiili Erinevad stiilid toimivad erinevates konfliktides erinevalt ning seepärast pole olemas üht ja ainuõiget stiili. Kõige tähtsamad viis stiili on:
Konflikti on defineeritud kui võitlust; kokkupõrget; võistlust; vaimset võitlust; arvamuste ja eesmärkide vastuolu teravnemise piirjuhtumit; lahkheli, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema (Lacey 2002:25). Inimesed on erinevad ja niikaua kui eksisteerivad erinevused, tekivad ka konfliktid. Konflikt ei ole iseenesest hea ega halb, see on lihtsalt elu tõsiasi. Ilma vastandlike arvamusteta ei toimuks muutusi, arengut ega edasiliikumist. Konflikti puhul takistab ühe osapoole tegutsemine teisel osapoolel eesmärgi saavutamist. Eriarvamusi on võimalik väljendada nii positiivsel kui negatiivsel moel. Konflikti lahendamine ei tähenda selle vältimist ja allasurumist, vaid ärakasutamist, et ise kasu saada ja edasi liikuda. Konflikti lahendamise filosoofia põhineb usul, et enda eest vastutust võttes saadakse üheskoos asjaga hakkama (Lacey 2002:7-8, 26). Konflikt ei avaldu alati ilmselgelt avalikes lahkarvamustes, sõimamises või karjumises.
................................................................. 3 1. Konflikt................................................................................................................................... 4 1.1 Konflikti liigid...................................................................................................................5 1.2 Mis põhjustel konflikt tekib.............................................................................................. 6 1.3 Mis on konfliktis head ? ..................................................................................................7 2. Konflikt organisatsioonis....................................................................................................... 8 2.1 Suhtlemine konflikti ärahoidmiseks.................................................................................8 2.2 Konflikti allikad...........................................................................................................
Selleks on vaja teada konflikti lahendamise põhimõtteid. Inimesed peavad teadma, millal ja kuidas kuidagi käituda. Tavaliselt peetakse konflikti negatiivseks nähtuseks, mida iga hinna eest vältida üritatakse. Tegelikult aga võib konflikt viia uute paremate lahenduste juurde. Konflikti vältimine, enda tunnete pidev allasurumine- tavaliselt mingit lahendust kaasa ei too ja võib hoopiski põhjustada suuremaid vihapurskeid. Seetõttu tuleks meelespidada, et ka konfliktis on kaks poolt- hea ja halb. Kuna konfliktid on paratamatud, siis tuleks meil õppida nendega võimalikult hästi toime tulema. Mis on konflikt? Tänapäeva närvilises ja stressirohkes ühiskonnas kohtame kõikjal pidevalt erinevaid konfliktsituatsioone, olgu need siis kliendi ja teenindaja, vanema ja lapse, kolleegide või sõprade-tuttavate vahel tekkinud. Mis on üldse konflikt? Seda võib defineerida kui verbaalset või füüsilist kokkupõrget kahe üksiku indiviidi või inimgrupi vahel
vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga. Konfliktide liigid on eristatavad üsna mitmel alusel: horisontaalsed konfliktid (sama tasandi vastuolud) vs vertikaalsed; * avalikud konfliktid (varjamatud hõõrdumised, vastandumised ja kokkupõrked) vs varjatud konfliktid (kõrvalseisjate ja vahel isegi teise osapoole eest peidetud vimm, vaenutsemine, väljasüümiskatsed ja salasepitsused); * diaadilised, s o kaht isikut puudutavad lahkhelid; * rühmasisesed, s o väikerühma piires kujunenud konfliktikolded; * rühmadevahelised, s o kahe või enama allüksuse vahelised tülid; * episoodilised, s o aeg-ajalt teatud korrapärasusega korduvad tülid vs kroonilised kuid või aastaid vinduvad vaenusuhted; * objektiivsed vs subjektiivsed
KONFLIKT ,,Ladinakeelne sõna communicatio tähendab suhtlust, sidet, ühendusteed. Sotsioloogias tähendab kommunikatsioon inimestevahelist suhtlemist, majanduses ja tehnikas aga ka infovahetust, ühendusteid. ... Suhtlemine on info ülekandumine edastajalt vastuvõtjale ja sellest arusaamine." (Alas, R.1997:191-192) See, mida keegi tahab teisele öelda, võib suuresti erineda sellest, mida teine aru saab. ,,Konflikt on mingi sekkumise või vastasseisu tulemusena tajutav sobimatu erinevus. Traditsioonilise seisukoha põhjal on konflikt halb ja seda peab vältima." (Alas, R. 1997: 206) Inimeste omavahelises suhtlemises on konflikt tavaline nähtus ja ka paratamatu. ,,Konfliktid võivad olla põhjustatud: - erinevast informeeritusest. Konflikti osapoolte erinevast informeeritusest, mis viib erinevate seisukohtadeni ning arvamusteni; - erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest. Konflikti osapooltel on küll sama
1. KONFLIKTI OLEMUS Lihtsalt ja mõistetavalt on defineerinud konflikti olemust Ruth Alas (2001:130) märkides, et ,,konflikti võib defineerida kui töötajate vahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. See on lahkheli, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne." ,,Konflikt ei ole iseenesest hea ega halb, see on lihtsalt elu tõsiasi. Oluline on see, kuidas me seda käsitleme. Ilma vastandile arvamusteta ei toimuks muutusi, arengut ega edasiliikumist. Eriarvamusi võime aga väljendada nii positiivselt kui ka negatiivselt. Konflikti lahendamine ei tähenda mitte selle vältimist ega allasurumist, vaid konflikti
· Grupisiseselt Isikusisene konflikt * Seotud väärtuste ja prioriteetidega * Tekitab stressi- (kestvate ja korduvate ärritajate mõjul tekkiv pingeseisund) * Tõmbab inimest mitmes erinevas suunas * Erinevad väärtused * instrumentaalsed - isiklikult eelistatud käitumisviisid * lõppväärtused - eelistatud lõppeesmärgid Isiksustevaheline konflikt ON LEVINUIM KONFLIKTI AVALDUMISE TASAND tekivad siis, kui kaks või enam inimest tunnetavad omavahelist vastasseisu, mida põhjustavad huvide vastandlikkus, hoiakud, väärtused või käitumine tervikuna. tekib sageli, kuna inimesed lihtsalt ei suuda või ei taha koos töötada ja põhjuseks tuuakse omavaheline sobimatus-erinevad vaatenurgad, väärtushinnangud, muutused organisatsioonis. Grupisisene konflikt Grupisisesed lahkhelid tekivad kahe või enama grupiliikme kokkupõrke tagajärjel. Põhjusteks on sageli ülesande ebaselgus, kahemõttelisus või väärtõlgendamine, erinev
arvamuste või eesmärkide vastuolu; vaimset võitlust; heitlust. Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekkiv pinge ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema (Kotkas, 1998, lk 139). Eestikeelses tähenduses võiks sõna „konflikt“ kõrval kasutada ka sõna „tüli“, „vastakuti minek“ ja „teineteise mittemõistmine“. Konflikti tunnuseks on see, et kontakti ühe osapoole tegutsemine takistab teist eesmärke saavutama. Konflikti tunneme ära sellest, et lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist, näiteks kõrgendatakse häält, süüdistatakse teisi, nägeletakse pisiasjade pärast, kasutatakse pilkeid ja solvanguid teisele kahju tekitamise eesmärgil või püütakse kolleege leeridesse jagada. Konfliktisituatsiooni iseloomustavad ka pealekaebamine, ässitamine, laim,
eristab lõhnu millest meil pole aimugi.[1] 5 3. KUIDAS KONFLIKTIGA TOIME TULLA Kuidas konfliktidega toime tulla? Kuna konfliktid on paratamatud, siis tuleks meil õppida nendega võimalikult hästi toime tulema. Millised võimalused selleks on? 3.1. Domineerimine/võitlus Selle strateegia kasutaja on maksimaalselt keskendunud omaenda huvidele ja minimaalselt teise poole huvidele. Domineeriv konfliktis osaleja peab ülimaks iseenda huve ning kasutab võimu (füüsilist, majanduslikku, intellektuaalset) teise poole mõjutamiseks. Edukas saab võitlev osapool olla juhul kui tal tegelikkuses tõepoolest on piisavalt palju võimu. Ei ole harvad juhud, kus mõlemad osapooled kasutavad võitlevat strateegiat. Sageli on sellel negatiivsed tagajärjed kuna raisatakse aega, energiat või raha ilma, et kumbki pool jääks tulemustega rahule. Kaotaja pool võib
3. suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused; 4. situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek. Sõnumi edastaja võib ise luua järgmisi suhtlemistõkkeid: 1. sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita; 2. seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult; 3. ollakse liiga monoloogiline; 4. eelarvamused kuulajate suhtes; 5. eelarvamus esitatava suhtes. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked võivad olla: 1. lähtutakse jäigast ootusmudelist; 2. psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja või/ja teema suhtes; 3. keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale; 4. ettevalmistamatus. Et aga oma soovitud sõnum saaks ka edastatud, tuleks teada, et edu annab enamasti see, kui on olemas suhtlemise järjepidevus ning vastastikune aktsepteerimine. SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID Suhtlemisjulgus
Konfliktidiagnostika puhul on tähtis ka määrata, kui kaugele on antud konflikt arenenud. Et aga seda määrata tuleb antud konflikti osapooltelt küsida hulgaliselt küsimusi, et teha kindlaks võimalik konflikti eskalatsioonimäär. Näidisküsimustena võiks välja tuua näiteks järgnevad: kas selle konflikti osapooled püüavad antud konflikti üldse lahendada, kas antud konflikti osapooled püüavad seda konflikti lahendada üksi või kaasates teisi konfliktis osalevaid pooli, kas konflikti osapooltele on tähtis lahenduse leidmine, kas konfliktis osalevate poolte eesmärk on hoopis vastaspoolele koha kätte näitamine või tahetakse teist nurka suruda. Kui vastus viimasele küsimusele on jaatav, siis võib öelda, et juba on tegemist eskaleerunud konfliktiga. Tähtis on ka küsida, kas konfliktis osalevad pooled suhtlevad omavahel ja on üldse võimelised omavahel suhtlema
Igal toimimisviisil on teatud olukordades mõningaid eeliseid: Vältimine - – toimub siis, kui surutakse maha kõik võimalused eriarvamuseks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. Vältimine võib avalduda nt sellistes käitumistes nagu konflikti eitamine – “Kes kakleb. Ma pole üldse vihane.” Või näiteks selline, et ei tasu vana asja meelde tuletada. Me oleme sel teemal nii palju rääkinud Võitlus - tähendab teise osapoole püüdlustele vastutöötamist. Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida ning rõhutada oma võimu. Nt vanematel peab alati õigus olema. Üheks väga jõuliseks strateegiaks on sellises olukorras teisele nõudmiste esitamine, ähvardamine, et teine muudaks oma käitumist ja seetõttu saaks konflikt lahendatud – “Kui sa siit lahkud, siis ära tule enam kunagi tagasi Kompromiss - püütakse saavutada üksmeelt mõlema osapoole arvamustes, pöörates rohkem
asja: Loobu mõttest, et sa kontrollid teise inimese sisemist protsessi. Ole teadlik oma sisemistest protsessidest ning jaga seda teistega. Ole siiras ja aus ning võta teadmiseks, et sinu vastas olev isiksus on eelkõige inimene. (Vihma, 2006, lk 68) Selleks, et konflikti lahendada, tuleb sõnastada konflikti põhiküsimus. Konflikti sõnastamine tähendab endas selgusele jõudmist. Tavapäraselt öeldakse konfliktis olles mõtlematuid asju, kuna inimene ise ei tea, mida ta parasjagu tahab. Williams (2002, 55-63) soovitab probleemi esitamisel lähtuda kolmest vaatepunktist: Faktid, mida ma näen. Tunded, mis minus tekivad. Mida ma tahan? (Lehtsaar, 2008, lk 218) Faktid- kontrollitavad tõsiasjad. Kui konflikt on faktipõhine, siis on teda kerge ohjata. Kui on ära toodud teatud faktid, siis on võimalik tegeleda millegi konkreetsega. Tunded- väga oluline osa konfliktist
või eesmärkide vastuolu; vaimset võitlust; heitlust. Oma raamatus ,,Organisatsiooniline käitumine" väidab Kotkas, et konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekkiv pinge ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Eestikeelses tähenduses võiks sõna ,,konflikt" kõrval kasutada ka sõna ,,tüli", ,,vastakuti minek" ja ,,teineteise mittemõistmine". Konflikti tunnuseks on see, et kontakti ühe osapoole tegutsemine takistab teist eesmärke saavutama. Konflikti tunneme ära sellest, et lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist, näiteks kõrgendatakse häält, süüdistatakse teisi, nägeletakse pisiasjade pärast, kasutatakse pilkeid ja solvanguid teisele kahju tekitamise eesmärgil või püütakse kolleege leeridesse jagada. Konfliktisituatsiooni iseloomustavad ka
probleem laheneb või suhted halvenevad, kuid probleem ei lahene. Konfliktide lahendamise tehnikad: · Vältimine passiivne, sobib olukorras, kus konflikti lahendamine tooks kaasa veel suuremaid probleeme · Kohaldumine "targem annab järele" eelduseks on, et üks osapool lähtub mõistusest, mitte emotsioonidest · Kompromiss win-win tüüpi väljund osapooled tajuvad, et lahend on kasulik neile mõlemale · Domineerimine üleolek teise osapoole suhtes, nt ebapopulaarsete otsuste sisseviimine · Koostöö sarnane kompromissiga, mõlemad osapooled lähtuvad mõistusest Konflikti juhtimise stiilid · Kangekaelne stiil personaalsete eesmärkide saavutamine · Aitav (suhetele orienteeritud) stiil suhted teistega esikohal · Kaotav stiil oluliseks ei ole ei suhted ega eesmärgid, konfliktid on kasutud, taandamine · Kompromissi otsiv stiil olulised nii suhted kui ka eesmärgid, lahend kus kõik saavad midagi
Kui kellelgi teisel võiks olla objektiivne vaatenurk sellele konfliktile, küsi nende hinnangut. Kõik see info aitab sul olukordaselgemalt vaadata ja võib viia isegi mingi lahenduseni. KONFLIKTIDE LAHENDAMISVÕTTED Konfliktide lahendamiseks on mitmeid võtteid. Esimeseks võtteks on domineerimine/võitlus. Selle strateegia kasutaja on maksimaalselt keskendunud omaenda huvidele ja minimaalselt teise poole huvidele. Domineeriv konfliktis osaleja peab ülimaks iseenda huve ning kasutab võimu (füüsilist, majanduslikku, intellektuaalset) teise poole mõjutamiseks. Edukas saab võitlev osapool olla juhul, kui tal tegelikkuses tõepoolest on piisavalt palju võimu. Ei ole harvad juhud, kus mõlemad osapooled kasutavad võitlevat strateegiat. Sageli on sellel negatiivsed tagajärjed, kuna raisatakse aega, energiat või raha ilma, et kumbki pool jääks tulemusega rahule.
20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27. Mulje kujundamine töövestlustel 28. Mulje kujundamise strateegiad (vähemalt 5) 29. Kultuuriśoki staadiumid (4) 30. Suhtlemistõkked (vähemalt 7) (Robert Bolton Igapäevaoskused.) 1) Enesehinnang Enesesse suhtumine. Enesehinnang Mina kontseptsioon aitab kirjeldada seda kes me oleme. Enesehinnangu abil me aga hindame seda millised me oleme. Sageli kasutatakse enesehinnangu sünonüümina ka mõistet eneseväärtustamine. Mina kontseptsiooni aspektid erinevad oma tähenduslikkuse poolest. Teatavad mina kontseptsiooni osad on selgelt positiivsed (näiteks “edukas”), samas teised äratavad meis negatiivseid tundeid (näiteks “ebaõnnestunud”).
tundlikkus, veenvus, suhtlemisoskused · Juhtimisoskused võime motiveerida, delegeerida, juhendada, toetada (Randmann) 8. KONFLIKT ON LAHENDATUD · Kui nii läbirääkimiste käigus, kui saavutatud tulemuste raames, on suudetud säilitada osapoolte nii füüsiline kui psüühiline heaolu · Kui nii läbirääkimiste käigus, kui saavutatud tulemuste raames, on suudetud säilitada osapoolte eneseväärikus ja enesehinnang · Kui osalejad suudavad aktsepteerida teist kui isiksust samas teades, et see ei mõjuta teise väärtuste, normide ja moraali heakskiitmist. · Kui otsuste vastuvõtmisel on arvestatud kogu kättesaadava informatsiooniga ja kasutatud võimalikke otsustamise tehnikaid. · Kui lahendusega nõustusid kõik osalised vaatamata sellele, et oli veel teisi lahendamise võimalusi (Randmann) KOKKUVÕTE Konfliktid tekivad väga erinevatel põhjustel
3. INDIVIDUAALNE JA ISIKUTEVAHELINE KÄITUMINE Töötajate hoiakud Töötajate hoiakud on ilmselgelt organisatsioonile olulised. Kui hoiakud on negatiivsed, tekitavad need organisatsioonile raskusi. Töötajate negatiivsete hoiakute tulemusena võib oluliselt väheneda organisatsiooni konkurentsivõime. Positiivsed hoiakud, teiselt poolt, on juhtkonna poolt soovitud, sest on seotud paljude positiivsete väljunditega, mida juhid ootavad. Töötajate rahulolu koos kõrge tootlikkusega on hästi juhitud organisatsiooni kvaliteeditunnus. Hoiakute olemus Hoiakud on hinnangulised seisukohad - kas soodus või ebasoodus - suhtumine objektidesse, inimestesse või sündmustesse. Need peegeldavad seda, kuidas inimene midagi tunnetab. Kui inimene ütleb, “Mulle meeldib mu töö”, väljendab ta oma hoiakut töö suhtes. Hoiakud on tunded ja tõekspidamised, mis suures osas määravad ära selle, kuidas töötajad tajuvad oma keskkonda, pühenduvad tööülesannetele ja lõpuks üldse kä
ja edutunne, tunnustamine ja kõrgenenud vastutustunne. Välised tasud on paremini mõistetavad, nende all mõeldakse palks ja töötingimusi. sisemised tasud on olulisemad motivaatorid kui palgatõus ja ametikõrgendus. 18. Vajaduste motivatsiooniteooriad Vajadused ja eneseteostus - vajadused on liigitatud vastavalt nende olulisusele. Füsioloogilised vajadused(söök, jook, õhk), turvalisusevajadus, teiste tunnustus, enesehinnang, eneseteostus - Maslow vajaduste hierarhia. Erinevate inimeste puhul võib vajaduste järjekord olla erinev, sest inimesed väärtustavad erinevaid vajadusi. Alderfer kohandas Maslow püramiidi töötajatele vastavaks - eksistents(põhivajhadused), seotus(sotsiaalne suhtlemine, tunnustus, lugupidamine), kasv(eneseteostus, iseseisvus, edu). Erinevad vajadused võivad olla aktuaalsed ühel ajal.Saavutusvajaduse teooria - McCellandi teooria - kolm põhilist vajadust, mida
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Konflikt ja tema lahendamise võimalused Refereering Sisukor Sissejuhatus....................................................................................................................3 1Mis on konflikt.............................................................................................................4 2Konfliktide liigid..........................................................................................................5 3Konfliktilahendus.........................................................................................................6 Kokkuvõte......................................................................................................................8 4kasutatud kirjandus.......................................................................................................9 SISSEJUHATUS...................................................
terminoloogia _ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused _ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: _ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita _ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult _ ollakse liiga monoloogiline _ eelarvamused kuulajate suhtes _ eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. _ lähtutakse jäigast ootusmudelist _ psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes _ keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale Suhtlemisepsühholoogia Kodune töö Sirli Kohandi MK-10 _ omaenda esinemise ettevalmistamine
huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalsett traumeeriva olukorra. Organisatsioonikäitmises on konfliktide käsitlus väga oluline. Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Niisuguseid olukordi tunnetavad partnerid arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. Konfliktidega toimetulemine on oskus, mis võimaldab analüüsida, hinnata ja valida erinevate konfliktis käitumise variantide hulgast ning neid rakendada. Konfliktide lahendamine on tegevus, mille tulemusena jõutakse lahenduseni, mis rahuldab konflikti osapooli. Konfliktitüübid selgitavad, millest tekib situatsiooni vastuolulisus ja pingelisus. Eristatakse kolme tüüpi konflikte: Eesmärgikonfliktid on situatsioonid, milles saavutatud seisund või tulemus osutub sobimatuks püstitatud eesmärgiga
Konfliktid ja nende lahendamine Koostaja: ........ Juhendaja: ............ C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasium 1 Sisukord: Sissejuhatus ..........................................3 Mis on konflikt? ....................................4 Maailmakonfliktid .................................5 Konfliktid sõprade vahel.........................6 Konfliktide tüübid ja põhjused................7 Konfliktide lahendamine..........................8 Kokkuvõte................................................9 Sissejuhatus 2 Antud referaadis käsitlen teemat ,, Konfliktid ja nende lahendamine ". Teema sai valitud seetõttu, et kuna ise olen suhteliselt vähe konflikte kogenud, siis see tundus huvitav teema ning eesmärgiks on ennast rohkem harida ning täna, mil maailmas on tohutult erinevaid
teadmisi, vilumusi ja oskuseid kuid tõenäoliselt on kõikidel inimestel olnud elu jooksul erinevaid suhtlus probleeme teiste isikutega. Iga indiviid on erinev ja ehk just sellepärast ei saagi paljud üksteisega läbi. Üks osapool suhtleb enda arvates tavaliselt ja on küllaltki sotsiaalne kuid, teisele osapoolele võib see tunduda aga täiesti vastuvõetamatu ja labane. Tihtipeale ei pruugi me aru saada, et oleme langenud mõne inimesega konflikti. Me ei suuda tajuda enese ja teise osapoole emotsioone ja kehakeelt mis viitavad aga pidevalt häirivusele, teiste ideede maha surumisele ehk suhtlus probleemile. Kindlasti on paljude suhte probleemide põhjuseks erinevate ajastute inimesed kes analüüsivad ja põhjendavad erinevaid olukordi erinevalt. Kultuuriliesd erinevused nagu usutunnistus, rass, klass, keel ja sugu võivad olla inimestele suurteks konflikti põhjustajateks, sest erinevates kultuurides mõistetakse liigutusi ja verbaalset väljendust erinevalt.
Ärevaks muutub asi siis, kui selline tegevus on regulaarne. Vastandumine tekib tänu sellele, et tädi näitab üles ükskõiksust oma koera jääkide suhtes ja mina ei lepi sellega, et selline ladustamine toimub just minu territooriumil ja veel enam kõnniteel Tajumine 4 Konflikti etapid Selles etapis me personaliseerime oma konflikti teise osapoole. Kuna vaene loomake ei mõistaks minu protesti, siis suunan selle tädikesele. Konflikti alguses oleks vastasseis üsna pehme. Ilmselt räägiks natuke tädiga ja juhiks tähelepanu mind häirivale tegurile. Kui tädi seda aktsepteerib ja oma käitumist muudab, kaob vastasseis ja konflikt koguni. On ka võimalus, et mina loobun oma põhimõtetest, puhtast keskkonnast ja taandun, kartes oma arvamust avaldada või siis on tädil selline kuulsus, et ei tahaks tüli norima hakata. Selline
Lahendusstrateegiaid on palju: võitlus, koostöö, kohanemine, vältimine ja kompromiss. Erinevad stiilid toimivad erinevates konfliktides erinevalt ning seepärast ei ole olemas seda üht ja õiget. Võitlus tähendab antud kontekstis seda, et püütakse domineerida teise osapoole üle ja talle oma otsuseid peale suruda. Koostöö püüab leida lahendusi, mis võimalikult hästi sobiksid mõlemale osapoolele. Kohanemine puhul võetakse maksimaalselt arvesse teise osapoole soovid ja surutakse enda omad alla. Suhte säilitamine tundub olulisem, kui antud põhiküsimus. Vältimise korral püütakse konfliktiga tegelemisest hoiduda. Kompromiss tähendab seda, et mõlemad osapooled teevad oma tahtmistes järelandmisi, püüdes leida mingil määral rahuldavat lahendust. Kuidas keegi otsustab toimida, on juba väga individuaalne. Mina leian, et kompromissi tegemine on suhtes üks väga oluline oskus. Alati ei saagi kõike, mis ise soovid, sest
kuulamata. Tekitatakse võimu blokaad kaitsmaks üht seisukohta teise vastu. Esialgsed grupi sihid ja eesmärgid kaovad tahaplaanile, sest sõdivate osapoolte eesmärgiks saab võit. 12 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 Võit-kaotus situatsioonides kaotab grupp tervikuna, sest tal ei õnnestu saavutada oma pikaajalisi sihte ja eesmärke. Kaotaja pool ei ole võitja osapoole otsuste täideviimiseks motiveeritud. Kaotajad põlgavad võitjaid ning võivad püüda otsust ümber lükata või ümber pöörata või selle täideviimist tõkestada. Sellises õhkkonnas kasvab oponeerivate poolte vastastikune usaldamatus, suhtlus muutub piiratuks ja ebatäpseks ning grupi ühtekuuluvus langeb. Grupiliikmete lahendamata emotsioonid mõjutavad tihti nende otsuseid ja tegevusi, näiteks keelduvad grupiliikmed sagedasti hääletamast hea idee poolt
3)Käitumine – Alles sel staadiumil üritavad inimesed käituda viisil, mis raskendab teistel inimestel nende eesmärke saavutamast. Konflikt võib ka näiteks püsida tükk aega madalal tasemel ja siis ootamatult eskaleeruda 4)Konflikti tagajärjed. SUHTLEMISEL PÕHINEV KONFLIKTIDE LAHENDAMINE 1) vältimine – toimub siis, kui surutakse maha kõik võimalused eriarvamuseks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides 2) võitlus – tähendab teise osapoole püüdlustele vastutöötamist.Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida ning rõhutada oma võimu 3) kohandamine – toimub siis, kui lastakse domineerida teise poole soovidel ning huvidel, et säilitada näiline harmoonia. teisele vastu tulemine. 4) kompromisse tehes püütakse saavutada üksmeelt mõlema osapoole arvamustes, pöörates rohkem tähelepanu lahenduse meelepärasusele kui kasulikkusele. 5) probleemi lahendamine – tähendab, et püütakse leida tegelikku osapooli rahuldavat
EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooni mõistet on defineeritud mitmeti. Lihtsaima käsitluse põhjal on organisatsioon mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Kui üks inimene ei tule oma ettevõtmisega enam toime, kaasab ta teisi inimesi, et saavutada oma eesmärki ühiste jõupingutuste tulemusena. Nii kujuneb välja organisatsioon. Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte, samuti valitsus, kool, ühing jne. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste ja rühmade käitumisest organisatsioonis, milles püütakse määratleda efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsioonilise käitumise eesmärgid on 1) kirjeldada, kuidas inime
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
