· formaalsuse määr (nt. rituaalse käitumise nõue) · soojus (turvaline, mugav ümbrus) · privaatsus · tuttavlikkus (sarnased tingimused, teadmine, kuidas käituda) · piirangud (nt kuivõrd tajutakse võimalust lahkuda situatsioonist) · distants (reguleerib füüsilist ja psühholoogilist lähedust teise isikuga) Keskkondlikud tegurid sõnumi edastamine mööbli, valgustuse, temperatuuri jms kaudu Paralingvistilised, vokaalsed signaalid Konflikt · Konflikt ... - lahkheli ootuste, vajaduste, huvide jms. vahel. - suhete loomulik osa - destruktiivsed (suhteid kahjustavad), konstruktiivsed (lahendusi andvad) võtted - konstruktiivseks käitumiseks vajalikud oskused käituda - konflikt juhib tähelepanu probleemile, viitab muutumise/muutmise vajadusele - toob välja isiku jaoks olulise (oluline eesmärk ja suhe > pinged) Miks on konflikt positiivne?
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Transaktsioonid: Mina seisund- kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina. ● lapsevanema tasand- õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu. ● täiskasvanu tasand- tasakaalustatud, enesekntroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. ● lapse tasand-impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus, mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus. Rööpsed transaktsioonid- partner vastab talle pakutud tasandilt, konfliktide oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid- pöördumine selle mina konseptsiooni poole, millega partner pole nõus. Põhjustab probleeme. Mängud- suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks on varjatud loomus ja tasu. Nt alko
Kasu agressiivselt käituva inimese jaoks: kontrollib (kujundab oma elu ise), võistlev, domineeriv. Miinused: kahjustab suhteid, hirm kaotada positsioon. Konflikt ● on lahkheli ootuste, huvide, soovide jms vahel ● loomulik osa suhetest ● destruktiivsed (suhteid kahjustav), konstruktiivsed (lahendusi andvad) võtted ● juhib tähelepanu probleemile; viitab muudatuse vajadusele ● toob välja inimeste jaoks olulised asjad Miks on konflikt positiivne? See aitab vältida depressiivsust, viha, ärevust; aitab kohaneda, süvendab suhteid, tõstab teadlikkust teisest, aitab lahendada pingeid tekitava olukorra suhtes. Mõned konflikti allikad suhetes: ● autonoomia vs seotus (kontroll, välised piirangud, iseseisvus) ● avatus (enda avamine) vs suletus (privaatsus); samas – suhe kui jagamine ● ennustatavus vs uudsus (teineteiste tundmine kui suhte alus ←→ rutiin)
kaitsev käitumine ilma teisi emotsionaalselt, füüsiliselt vigastamata. Konflikt A) - kui erimeelsuste tagajärg. Mõned konflikti tekkimise põhjused: pingeid tekitav suhtlemisstiil (nt. agressiivne,), tõlgendusviis (väär isikutaju, atributsioonivead), hoiakud, käitumise motiivid jne. Iseloomulik on huvide, vajaduste, eesmärkide põrkumine. B) - kui võimalus parandada suhteid ning seista enda huvide eest. Konstruktiivset konfliktide lahendamist toetab motivatsioon konflikt lahendada, enda käitumise kriitiline hindamine ja analüüs. Interpersonaalse konflikti lahendamiseks vajalik kõikide osapoolte valmisolek lahendus leida. Mõned positiivsed ja negatiivsed konflikti lahendamise tagajärjed: lahenduse leidmine, haiget saamine, hirm, kättemaksusoov, lohutuse pakkumine, enesetunne, läheduse ja atraktiivsuse säilimine, informatiivsus. Mitteverbaalsed infokandjad Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob su
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtl
kuulamine 5. 2 - 4 sammu kordamine 6. lahendusele keskendumine Partneri kaitsereaktsioonidega toimetulek kehtestamisprotsessis · Ründamine - peegelda partneri seisundit ``See vihastab sind´´. · Pisarad peegelda partneri seisundit ``See ei meeldi sulle``, Kui inimene läheb liialt endast välja, võib teha ettepanek jätkata vestlust hiljem. · Eemaletõmbumine, vaikimine võimalda vaikust, peegelda, kuidas kehakeel paistab. Konflikt Konflikt on eesmärk pluss takistus. Mida ma tahan teha või saavutada? Mis või kes mind takistab? · Isikutevahelised konflikti põhjused on: · Inimeste iseloomud ei sobi · Erinevad vajadused · Erinevad huvid · Erinevad tõekspidamised Konfliktide kahjulikkus · Konfliktidega kaasnevad negatiivsed emotsioonid. Emotsioonid mõjutavad mõtlemist ja tajumist. · Tajumine muutub, on mõjutatud stereotüüpidest ja eelarvamustest. Mustvalge mõtlemine.
Nõustamispsühholoogia Nõustamise mõistet kasutatakse erinevates valdkondades: juriidikas, ettevõtluses, meditsiin jne. Nõustamine on kahe inimese vaheline suhtlus. Tegemist on koguaeg inimesega ja koguaeg lisanduvad mingid psühholoogia aspektid. Psühholoogiline nõustamine on pidev. Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas. Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub. Teoreetiliselt ei tohi ilma magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada. Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad paljud erinevad spetsialistid: arstid, juristid, psühhoterapeudid, psühholoogid, nõustajad, sotsiaal-töötajad jne. Nõustamispsühholoogia olemus * Nõustamine on sama vana kui inimkond ? Teaduslik
Kõik kommentaarid