10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Katriin M
Õppematerjali autor
Sõdade ja maailmakonfliktide alguseks on tihtipeale olnud usk, religioon. Aktsepteerimatus kellegi tõekspidamiste vastu on viinud veriste lahinguteni (nt ristisõjad). Et sõja olemust mõista, ei pea tingimata teadlane olema. Lihtne talupojamõistus ütleb, et ju keegi tahab teisest üle olla. Loodusseaduski põhineb konkurentsil. Siin tuleb aga meenutada, et inimest eristab loomast eeskätt mõistus, analüüsivõime. On vaja leida kompromiss erinevate printsiipide vahel, et saaks elada teineteist segamata. Kas käibetõde ,,ela ise ja lase teistel ka elada" ei võiks olla võti õnnelikumasse, inimkonna helgemasse tulevikku? Õnn ei peitu rahas. Õnn ei peatu tänavanurgal ega ei küsi teed. Õnn ehk vahel kukub sülle ? Soovitakse ju õnne kaasagi... Ent siiski õnne tuleb otsida, õnne peab katsuma, õnne tuleb proovida, õnne saab lausa valada. Õnne soovitakse lõputult palju, õnnel on isegi oma kivid ja numbrid
. . . . . . . . . . . . . . . 38 10.2.3 Võlgniku kohustused menetluse ajal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 10.2.4 Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 10.3 Võlgniku kohustustest vabastamise tagajärjed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 2 11 Kompromiss 40 11.1 Kompromissi mõiste ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 11.2 Kompromissi tegemine ja kinnitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 11.3 Kompromissi tagajärjed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41 11
Probleemilahendamise puhul tegeldakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust. Edukaks probleemilahendamiseks on tarvilik, et kõik osapooled oleks valmis maksimaalseks koostööks. Kõige suuremaks takistuseks on siin võitja- kaotaja mentaliteet (ainult üks saab võita ja seega teised peavad kaotama), mis väga sageli iseloomustab konfliktis osalejaid. 5. Kompromiss See on kõigi eelmiste variantide vahepealne strateegia ja ühtlasi traditsiooniline konfliktiga toimetuleku meetod. Pole kaotajat ega võitjat ning ükski pool ei saavuta sel juhul maksimumi. Probleeme küll ei väldita aga nendega ei tegelda ka sügavuti. Kompromiss on heaks lahenduseks juhul kui ressursse on võimalik võrdselt jagada (nt. raha). See võib olla ajutiseks lahenduseks eriti keeruliste ja raskete probleemide puhul.
Alguses võivad tülid olla lihtsalt kõrgeteks lahkarvamusteks ja küllaltki jõuetud, kuid kui ei mõisteta teineteist, siis võib sellest areneda juba tõsisem probleem. Tüli on nagu lumepall, mis ajajooksul aina suuremaks kasvab ja mida tuleb kohe takistada. Seda ignoreerides võib tüli lõpuks paisuda nii suureks, et mõlema osapoole jaoks muutub see tõeliseks kosmaariks. Vähesed inimesed suudavad leida endas jõudu, et ära leppida ja vastase õigust tunnistada või mingi kompromiss leida. Sagedasteks on tülid abikaasade vahel. Kuigi mõlemad mõistavad, et abielu ei pea olema pidev lahinguväli, ei suudeta ühtki ratsionaalset muutust ette võtta. Ju sellest ongi tulnud arvamus, et kui abielus arusaamatusi ei teki, pole üks abikaasadest oma tunnetes lihtsalt aus. Tüli ei tõuse, kui huvide erinevus on tühine, nõnda et mässamine ei tasu vaeva. Samuti siis, kui abikaasade jõud on ebavõrdsed. Kes kardab, et tüli võib
Läbirääkimiste psühholoogia põhimõisteid: Tehing Erimeelsuste tuum, ulatus Arutluse objekt Huvide, vaadete ühisala Kauplemisruum Kauplemine Võidule-või-kaotusele suundumus Kaksikvõidu taotlemine Olukorrataju Konflikt Koostöö Loobumine Kompromiss Ressursside analüüs Pakkumine ja vastupakkumine Avapakkumine Viimase hetke pakkumine Möönduse tegemine Ootus Rahuldav tulemus Talutavuse piir Varjatud kavatsused Muljeloomine Oma huvide kuulutamine ja kaitse Vastase huvide arvestamine Vastase huvide eiramine Vastase positsiooni väljapeilimine Vastase vaateviisi mõjustamine Kavatsuste varjamine Lubaduste andmine Valvsuse uinutamine Kõvakäeline taktika I PEATÜKK.
Mis on eetika? Kust ja kellest alguse sai? Eetika on teadus Vana-Kreekast, mille loojaks on Aristoteles 4. sajandil eKr. Eetika on oma olemuslikult normatiivne teadus, mis tähendab, et ta ei ole lihtsalt vaatlev, vaid vaatleb inimeste omavahelisi suhteid, samas ka uurib nende käitumist ning püüab selgitada, kuidas peaks õigesti toimima. Eetika uurib, mis on hea ja mis vale. Kõike vaadatakse läbi moraali ehk normidekogumi. Kolmemõõtmeline eetika Esimene mõõde: Tegeleb sellega, kuidas kaks inimest (mina ja keegi teine) omavahel suhtlevad. Selgitab, mis on hea ja mis mitte. Selgitab, kuidas tegelikult olema peaks, kui midagi valesti on. Teine mõõde: Õpetab, kuidas inimene peaks iseendasse suhtuma. Näiteks võib olla kõigi teiste vastu hea, aga enda vastu halb, mis on vale. Kolmas mõõde: Selgitab välja inimkonna eesmärki ehk mis on inimeste eksistentsi eesmärk.
Atributsiooniviga- saab maailma valesti mingis aspektis. Atributsiooniviga võib tekkida kui proovitakse partnerit mõista mingis valdkonnas. Ära leppimine: ebahariliku ektreemse afektsiooni (seotuse) väljendamine paarisuhtes. Valik põhjuslik atributsioon. Läbirääkimised: *probleemilahendus *kommunikatsioon *infovahetus *lahenduse otsimine Konflikti lõpu toimumise viisid: 1. Suhete parenemine- sobilikud muutused seoses suhetega 2.Kokkulepe- partnerite vajadused rahuldatud üheaegselt 3. Kompromiss 4. Domineerimine- üks saab oma tahtmise, teine annab alla 5. Eraldumine- lahendamata jätmine Negatiivsed konflikti lahendamise strateegiad on seotud distressiga ja rahulolematusega suhetes.(Sund, manipulatsioon,vältimine) SEE SLAID ÕISIS! Positiivsed konflikti lahendamise strateegiad on seotud õnne ja rahuoluga suhetes (põhjendamine, kehtestamine, partneri toetamine). Valikud on igal astmel, v.a. eeltingimustes. Konflikt algab partneri sildistamisest
SISSEJUHATUS Kuna rahvusvaheline kaubandus ja teaduslik ning poliitiline koostöö tihenevad, teevad akadeemikud, rahvusvahelised organisatsioonid ning koguni rahvad ja valitsused järjest suuremaid pingutusi, et parandada omavahelisi suhtlemisvõimalusi ja dialoogi. Üha enam saab selgeks, et selle eesmärgi saavutamiseks on lisaks võõrkeelte õppimisele senisest märksa laiemas ulatuses soovitatav ka heatahtliku, mõistva suhtumise kujundamine teiste rahvaste tavadesse, nende ühiskonna ja kultuuri eripäradesse. (Lewis, 2003, lk 24) Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem koostööd tegema välismaal asutavate ettevõtetega, siis on töötajatel vaja tundma õppida erinevaid kultuure, kuidas ületada kultuuribarjääre ja kuidas erinevast kultuurist inimestega peaks suhtlema. Ka juhiabi, tase 6 kutsestandardis kutset läbivates kompetentsides on selgelt öeldud, et juhiabi rakendab klienditeeninduse põhimõtteid sise-, välis-, e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid