10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
197 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mannawaht
Õppematerjali autor
TL MXX0050 Test 1 kordamine loenguslaidide põhjal . Polümeer Komposiitmaterjalide omadused. Kasutada omal vastutusel. Komposiitmaterjalid on kahest või enamast faasist koosnevad heterogeensed materjalid. Üks faasidest on kõva ja tugev nö vaik maatriks. Teine elastne ja plastne armatuur süsinikkiud/klaaskiud. Polümeerkomposiitide puhul on maatriks polümeerne aine. Polümeerne aine ise on selline milles olevad molekulid on seotud korduvate kovalentsete elementidega. Merevaik, plast,kumm, silikoon. Young´s Modulus ehk elastsusmoodul näitab elemendi jäikust. Teisisõnu materjali mingi pindalaühiku ja deformatsiooni suhet. Armatuurid kui ka maatriksid võivad olla nii metalsed, keraamilised kui ka polümeersed (plastikud). Looduses komposiidi näiteks puu ja luu. Polümeerkomposiidis on matriiksiks polümeer, mille omadused määravad enamik
Kasutatakse silikaatliiva, malmkuule jms. d) Hüdroabrasiivtöötlus. Vesisuspensioon kvartsliivaga, abrasiivsed terad vms. e) Termotöötlus. Gaasileekpuhastus rooste kõrvaldamiseks, kuumutamisel tekkinud oksiidikihi eemaldamine, vana värvi eemaldamine. f) Keemiline puhastus. Pinna töötlus söövitavate happeliste ainetega. g) Fosforiseerimine. Fosforsoolade lahust kasutatakse süsinikteraste pindade töötlemisel. 4. Komposiitmaterjali jäikus ja millest see oleneb. Komposiitmaterjalide jäikus oleneb koormuse suunast. Nad on anisotroopsed. Pikki kiudu on suur jäikus. Ristikiudu, või armeerimisel disperssete osakestega, sõltub jäikus maatriksist ja on madal. 5. Kummist detailide valmistamise tehnoloogilised võtted. a) Kalandreerimine. Saadud toore kummi segu lehed suunatakse kuumutatud kalandri masinas rullidele ja seal ta muutub kummiks, mis keritakse puidust rullidele.
kiududele. 33. Miks peab kiudarmeeritud materjalis side kiu ja maatriksi vahel olema tugev? et maatriks kannaks koormuse üle kiududele. kui materjal on koormuse all, siis kiudude lõpus kannab maatriks kiule vähem koormust üle kui materjali keskel ja sellest tulenevalt on kiududel teatud kriitiline pikkus. komposiidi tugevus sõltub tugevalt sellest, kui tugev on side kiu ja maatriksi vahel. lisaks peab side olema tugev, et vähendada kiu väljatõmbamist. 34. Kuidas on kiudarmeeritud komposiitmaterjali elastsusmoodul seotud komponentide elastsusmoodulitega? pikisuunas, V on ruumifraktsioon. komposiitmaterjali elastsusmoodul on selle komponentide elastsusmoodulite summa, arvestades nende ruumilist osakaalu. ristisuunas on 1/E = Vm/Em + Vf/Ef. 35. Kirjeldage lühidalt laminaatkomposiite. Milline on peamine põhjus nende materjalide valmistamiseks? Tooge näiteid konkreetsete materjalide kohta.
7) Kiudarmatuurina kasutatakse a) niitkristalle e. fibrille, mida iseloomustab hea tugevus, kergus, kuumus- ja korrosioonikindlus, aga ka kõrge hind; b) metalltraati, mida iseloomustavad stabiilsed füüsikalis-mehaanilised omadused ja odavus; c) polükristallilist ja anorgaanilist kiudu, mida iseloomustab odavus ja kergus, kuid mis on väga tundlikud mehaaniliste mõjutuste suhtes b. maatriks 1) Komposiitmaterjali põhiosa on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga võtab vastu koormuse. 2) Maatriks annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide (kiudude) vahel. 3) Kui kiud purunevad, deformeerub maatriks plastselt. Siit järeldub, et maatriksi deformeeritavus peab olema sama suur või suurem kui kiudude deformeeritavus.
12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoaktiivsed polümeerid, elastomeerid. Termokäitumise järgi jagatakse termoplastideks ja termoaktiivseteks. 1) Termoplastid on lineaarsed või väheargnenud polümeerid, mis korduval kuumutamisel vedelduvad ja jahtudes tahkestuvad. Nii amorfsed kui poolkristallilised. Amorfsed: polümetüülmetakrülaat, polüstrüool, polüvinüülkloriid. Osaliselt kristallilised: polüetüleen, polütetrafluoretüleen, polüpropüleen, polüamiid, polüetüleen-tereftalaat (polüester). 2) Vedelkristalsed polümeerid: neis esinevad vedelas olekus korrastatud alad: ühedimensionaalne või kahedimensionaalne. Vedelkristalses olekus on näiteks täisaromaatsed polüestrid ja täisaromaatsed polüamiidid. 3) Termoaktiivsed polümeerid kõvastuvad kuumenemisel, kuid ei pehmene enne hävimist. Esmakordsel kuumutamisel tek
7) Kiudarmatuurina kasutatakse a) niitkristalle e. fibrille, mida iseloomustab hea tugevus, kergus, kuumus- ja korrosioonikindlus, aga ka kõrge hind; b) metalltraati, mida iseloomustavad stabiilsed füüsikalis-mehaanilised omadused ja odavus; c) polükristallilist ja anorgaanilist kiudu, mida iseloomustab odavus ja kergus, kuid mis on väga tundlikud mehaaniliste mõjutuste suhtes b. maatriks 1) Komposiitmaterjali põhiosa on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga võtab vastu koormuse. 2) Maatriks annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide (kiudude) vahel. 3) Kui kiud purunevad, deformeerub maatriks plastselt. Siit järeldub, et maatriksi deformeeritavus peab olema sama suur või suurem kui kiudude deformeeritavus.
1.Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid. 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades. Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallidon tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel. Nii saadakse näiteks suuri pooljuht-materjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suu
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid