Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kompleksühendid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis sade tekkis ?
 
Säutsu twitteris
Teooria – kompleksühendid
Kompleksühend koosneb tsentraalaatomist ― kompleksimoodustajast, millel on üks või teine oksüdatsiooniaste ja mille ümber on koordineerunud kas neutraalsed molekulid, aatomid või ioonid , milliseid kõiki nimetatakse ligandideks. Tsentraalaatom koos ligandidega moodustavad kompleksühendi sisesfääri. Valemis eristatakse sisesfäär nurksulgudega.
Ligandide arv on määratud kompleksimoodustaja koordinatsiooniarvuga, millised on tavaliselt 2…6. Seejuures ühe ja sama elemendi aatomid võivad omada erinevaid koordinatsiooniarve sõltuvalt oksüdatsiooniastmest. Näiteks Cu(I) ― 2, Cu(II) ― 2, 3, 4 ja 6, Al(III) ― 3, 4 ja 6, Zn(II) ― 2, 3 ja 4, Fe(III) ― 2, 3, 4 ja 6.
Kompleksühendi välissfääri võivad moodustada positiivse laenguga ioonid juhul, kui kompleksioon omab negatiivset laengut (kompleksanioon), negatiivse laenguga ioonid juhul, kui kompleksioon omab positiivset laengut ( komplekskatioon ). Välissfäär võib ka puududa ja kui kompleksi laeng on 0, on tegemist neutraalse kompleksiga, nagu näiteks [Co(NH3)3Cl3]. Antud juhul on kompleksimoodustaja Co(III) koordinatsiooniarv kuus ning ligandideks on 3 NH3 molekuli ja 3 Cl– iooni.
Ligandi side tsentraalaatomiga moodustub sama ligandi ühe või mitme aatomi vaba elektronipaari kaudu. Kui ligand on seotud kompleksimoodustajaga ühe aatomi kaudu, nagu NH3 diammiinhõbe(1+)ioonis (H3N: Ag :NH3), on tegemist monodentaatse ligandiga, kuid ligandid võivad olla ka bi-, tri-, ning polüdentaatsed– st side on moodustunud sama ligandi kahe, kolme või enama aatomi vaba elektronipaari kaudu. Ligandidest on suur osa monodentaatsed, nende hulka kuuluvad:
a) ühe negatiivse laenguga liht- ja liitioonid nagu F−, Cl−, Br−, I−, OH−, NO2−, NH2−, CN−, SCN− jt;
b) üheaatomilised negatiivse laenguga väiksema oksüdatsiooniastmega ioonid nagu O2−, S2−, Se2−, N3− jt;
c) neutraalsed molekulid nagu H2O, NH3, CH3OH , C2H5OH , NH2OH, amiinid R―NH2 jt;
d) kaheprootoniliste hapete anioonidest S2O32 − (:SSO32–), CO32 – (:OCO22–), SO42 − (:OSO32–) jt.
Bidentaatsete ligandide hulka kuuluvad näiteks oksalaatioon C2O42− (:OOC–COO:), etüleendiamiin :NH2-CH2-CH2-H2N: jt.
Plaatina (II) kompleks bidentaatse liganditega bis(etüleendiamiin)plaatina(2+)-iooni
[Pt(en)2]2+ näitel:

Kompleksühendite klassifitseerimiseks kasutatakse kas ligandide nimetusi või omadusi. Kasutamist on leidnud alljärgnevad üldnimetused:
c) akvakompleksid – ligandiks on H2O molekulid;
b) atsiidokompleksid – ligandiks on hapete dissotsiatsioonil moodustuv anioon ;
a) ammiinkompleksid – ligandiks on NH3 molekulid;
d) hüdroksokompleksid – ligandiks on OH− rühmad.
Tugev kompleksühendist elektrolüüt dissotsieerub ioonideks nagu mistahes tugev elektrolüüt. Nii on kompleksühendi [Ag(NH3)2]Cl vesilahuses [Ag(NH3)2]+ ja Cl− ioonid, H2[AgI3] vesilahuses H+ ja [AgI3]2− ioonid jne:
[Ag(NH3)2]Cl → [Ag(NH3)2]+ + Cl–
H2[AgI3] → 2H+ + [AgI3]2–
Lisaks ülaltoodud ioonidele on esimeses lahuses veel [Ag(NH3)]+ ja Ag+ ioone, ja teises lahuses [AgI2]−, I– ja Ag+ ioone ning dissotsieerumata hõbejodiidi, kuid oluliselt väiksemas kontsentratsioonis. Nende osakeste olemasolu on tingitud kompleksioonide endi vähesest dissotsiatsioonist.
[Ag(NH3)2]+ dissotsiatsioon kulgeb järgmiselt:
[Ag(NH3)]2 ↔ [Ag(NH3)]+ + NH3 (1)
[Ag(NH3)]+ ↔Ag+ + NH3 (2)
ja [AgI3]2− dissotsiatsioon:
[AgI3]2− ↔ [AgI2]− + I− (1)
[AgI2]− ↔ AgI + I− (2)
AgI ↔ Ag+ + I− (3)
Kuna kompleksioonide dissotsiatsioonireaktsioonid on tasakaalureaktsioonid, saab määrata nende reaktsioonide tasakaalukonstante, milliseid antud juhul nimetatakse astmelisteks ebapüsivuskonstantideks.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kompleksühendid #1 Kompleksühendid #2 Kompleksühendid #3 Kompleksühendid #4 Kompleksühendid #5 Kompleksühendid #6 Kompleksühendid #7 Kompleksühendid #8 Kompleksühendid #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor falleraa Õppematerjali autor

Lisainfo

2. praktikumi teoora osa. Konspekt Kompleksühenditest
kompleksühendid

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

22
docx
Kompleksühendid
7
docx
Kompleksühendid
16
doc
Kompleksühend
6
pdf
Kompleksühendid
10
doc
Kompleksühendid - praktikum
12
docx
Kompleksühendid
6
docx
Kompleksühendite protokoll
5
doc
Kompleksained





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun