Kommunistlikud riigid pärast Teist maailmasõda (6)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

doc

USA vs NSV

USA (1945-1955) NSVL (1945-1955) turumajandus; sõjatootmise II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud; eelisarendati rasketööstust- põhjuseks alanud külm sõda ja vähendamine->tööpuuduse kasv; võidurelvastumine lääneriikidega; riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) majanduse ümberkorraldamine rahuaja moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis; kaotajatelt saadi reparatsioonidena

Ajalugu

26

doc

12. klassi ajaloo konspekt

· osa pooldas terrorit ja ühinemist Iiri Vabariigiga · teine osa parteistus ja pooldas poliitilisi võitlusmeetodeid e) 1970ndate algul viis London P.-Iirimaale sõjaväeüksused, allutades selle oma otsehaldusele f) 1998 sõlmiti Belfastis kokkulepe olukorra normaliseerimiseks: · selle heakskiit referendumil · Põhja-Iiri Assamblee valimised, kus enamuse saavutavad rahupooldajad Prantsusmaa pärast II maailmasõda 1. IV vabariik (1946 ­ 1958) a) Vastupanuliikumise ümberkujunemine Ajutiseks Valitsuseks: · 1944 nimetati Rahvuslik Vabastuskomitee Ajutiseks Valitsuseks (kindral C. de Gaulle) · 1946 Asutava Kogu valimised, kus enamuse said vasakpoolsed (KP ja SP) b) põhiseadusega loodi parlamentaarne vabariik, mida valitses parlamendi kinnitatud valitsusjuht c) de Gaulle lahkus valitsusjuhi kohalt, pooldades presidentaalset vabariiki d) Poliitiline ebastabiilsus:

Ajalugu

86

ppt

Hiina asend, kultuur, elu

kehtestas sõjaväelise diktatuuri. Sun Yatseni 1912 asutatud ning revolutsiooni süvenemist taotlev Guomindang (Rahvuslik Rahvapartei) keelustati võimude poolt. HIINA  1916. aastast oli Hiina juht Sun Yatsen, kes tegi koostööd ka kommunistidega. 1925 Guomindangi etteotsa saanud Chiang Kaishek (ka Jiang Jieshi; 1887-1975) katkestas 1927 suhted kommunistidega, alustas nende vastu repressioone ning loobus NSV Liidu abist. Pärast Pekingi vallutamist 1928 kehtestas Chiang Kaishek Guomindangi üheparteilise diktatuuri. HIINA  Hiina Kommunistlikul Parteil (asutatud 1921) õnnestus pärast koostöö lõppemist Guomindangiga luua talupoegade ühingute toel (talupojad moodustasid 85% Hiina elanikkonnast) endale rida tugipunkte Kesk- ja Lõuna-Hiinas. Enese kontrolli all olevatel aladel teostasid kommunistid maareformi, millega võõrandati suurmaaomanike

Geograafia

11

pptx

Hiina Rahvavabariik

Xiaopingi juhtimisel Dengi poliitika eesmärkideks olid turumajanduslike põhimõtete rakendamine kommunistliku partei juhtimisel  Dengi poliitika tulemused Saadeti laiali ühismajandid, lõpetati plaanimajandus, hakati tootma olmekaupu Sellise poliitika tulemusel väljus Hiina näljahädast ning Hiina kaubad jõudsid maailmaturule ,,Pole vahet, mis värvi kass on, peaasi et ta hiiri püüab"  Välispoliitika 1950. a alguses alustas Hiina võitlust ülemvõimu pärast Kagu-Aasias, halvenesid suhted USAga 1960. a halvenesid suhted NSV Liiduga (relvastatud kokkupõrked) 1960. aastatel katsetasid hiinlased oma esimest tuumapommi 1970. aastatel soojenesid suhted lääneriikidega 1980. aastatel hakkasid suhted soojenema ka NSV Liiduga Suhted on tänapäevani teravad Taiwaniga Tänan kuulamast! Kas on küsimusi?

Ajalugu

11

doc

Külm Sõda

VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: · Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. · Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid:

Ajalugu

9

doc

Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

-1945.a., ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lõplikuks liiduvabariikide arvuks sai 15) Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. 1.4. NSVL Stalini ajal kuni II maailmasõjani: (Vt. ka õpik lk.137-140;146-149 · Juba enne Lenini surma (1924.a.) algas võimuvõitlus liidri koha pärast NSVL-i juhtkonnas. · Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dzugasvili) ja Lev Trotski (Bronstein). ÜK(b)P peasekretäriks ja riigijuhiks valiti Stalin, kelle eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine ühel maal, mis tähendas NSVL-i majanduse ja sõjalise taseme järk- järgulist võrdsustamist kapitalistlike tööstusriikidega ning neist lõppkokkuvõttes arengus möödumist. · Stalini ajal kujunes NSVL -is lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur,

Ajalugu

6

doc

Idabloki lagunemine ja külma sõja lõpp

XI. Idabloki lagunemine ja külma sõja lõpp: 1. NSV Liit M.Gorbatsovi ajal (1985.a.-1991.a.): · Mihhail Gorbatsov nimetati NLKP peasekretäriks 1985.a. pärast eelkäija K.Tsernenko surma. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider, gerontokraatia tingimustes "noormees"- 54 aastane. · Gorbatsov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. · Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu (kes olid huvitatud Gorbatsovi kukutamisest ning reformide peatamisest) algatas

Ajalugu

10

docx

Kommunistliku süsteemi kujunemine

Kommunistliku süsteemi kujunemine 1) 1922 – moodustati NSVL 2) 1924 – liitus Mongoolia 3) 1940. lõpp – liitusid Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (Ungari, Poola, Jugoslaavia, Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Albaania) 4) 1945 – liitus Vietnami DV 5) liitus P.-Korea Demokraatlik Vabariik 6) 1949 – Liitus Hiina Rahvademokraatlik Vabariik 7) 1960. algul liitus Kuuba Poliitiline süsteem kommunistlikes riikides: o Diktatuur o Üheparteisüsteem (kas siis NLKP või Sotsialistlik Ühtsuspartei Saksa DV-s) o Õiguste, vabaduste puudumine o Juhikultus

Ajalugu

Kommentaarid (6)