Kommunistliku süsteemi kujunemine 1) 1922 – moodustati NSVL 2) 1924 – liitus Mongoolia 3) 1940. lõpp – liitusid Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (Ungari, Poola, Jugoslaavia, Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Albaania) 4) 1945 – liitus Vietnami DV 5) liitus P.-Korea Demokraatlik Vabariik 6) 1949 – Liitus Hiina Rahvademokraatlik Vabariik 7) 1960. algul liitus Kuuba Poliitiline süsteem kommunistlikes riikides: o Diktatuur o Üheparteisüsteem (kas siis NLKP või Sotsialistlik Ühtsuspartei Saksa DV-s) o Õiguste, vabaduste puudumine o Juhikultus o Julgeolekuorganid, mis kontrollisid kõike yo (NKVD ehk NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, KGB ehk Riikliku Julgeoleku Komitee) o Suure ulatusega propaganda Majanduselu kommunistlikes riikides: o Tööstus oli natsionaliseeritud
Stalini surma järel hakkas nõukogude ühiskond teataval määral liberaliseeruma: · lõpetati massirepressioonid · alustati GULAG-i järk-järgulist likvideerimist · alustati süütult represseeritute rehabiliteerimist · veidi laienes sõnavabadus jne. Kuigi ühiskonnas toimusid teatud muudatused paremuse suunas, ei tähendanud see veel demokraatia taastamist ja inimeste vabaduste suurendamist. Kõiges, mis NSV Liidus oli pahasti, ei olnud süüdi mitte Kommunistlik Partei, vaid süüdistati L.Beriat ja lääneriike; Stalinit selles süüdistada ei juletud. 1956.a. toimus NLKP 20.kongress, kus Hrustsov pidas kõne isikukultusest ja selle tagajärgedest, milles kriitika alla langes lisaks Beriale ka Stalin (et nad olid rikkunud sotsialistlikku seaduslikkust ja rakendanud massirepressioone ja terrorit). Kõne sisu laiemale avalikkusele ei avaldatud; kriitika alt jäid välja teised Stalini
täistuuridel ja täitis sunnitöölaagreid (GULAG-i laagrid) üha uue “materjaliga”. Nõukogude majandus hakkas suurel määral sõltuma GULAG-i laagrites tehtavast orjatööst. Represseeritute arvu ei tea keegi, kuid neid oli kümneid miljoneid (võib- olla isegi kuni 40 mln surnut, rääkimata vangistatutest-sunnitöölistest). 1950.aastate alguseks oli Stalini poliitika viinud Eesti põllumajanduse täieliku krahhi äärele. Uus NSVL juhtkond pööras põllumajandusele rohkem tähelepanu, suurendas selle majandusvaldkonna finantseerimist ning tühistas varasemaid kolhoosidele üle-jõu käivaid kohustusi. Eesti NSV-s tõi see enesega kaasa: A) Vähendati kolhooside kohustuslikke müüginorme. B) Tõsteti riiklikke varumishindu. C) Alates 1950.aastate lõpust hakati kogu palka maksma kolhoosnikele rahas. D) Isiklikelt abimajapidamistelt kaotati järk-järgult kohustuslikud müüginormid. E) Paranes ühismajandite masinapark.
USA (1945-1955) NSVL (1945-1955) turumajandus; sõjatootmise II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud; eelisarendati rasketööstust- põhjuseks alanud külm sõda ja vähendamine->tööpuuduse kasv; võidurelvastumine lääneriikidega; riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest)
Demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga ajasid riigipöörde Moskva-meelsetel riikidel nurja. majandusraskustest üle saada, samas 1994a tunnistati Balti riikide iseseisvust. 8 detsembrilsõlmiti SRÜ-Vene, Valgevene ja Ukraina tugevdas see neis riikides Moskva liiduleping, millega liitus veel 8 endist liiduvabariiki. 25 dets 1991 loobus Gorbatsov presidendiametist ja ülemvõimu. teatati NSVL lagunemisest. *Moodustati sõjaline liit: Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt. Asutamislepingus rõhutati kõigi liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust, kuid tegelikkuses juhiti kõike Moskvast. Varssavi paktiga seadustati NL-i vägede viibimine Ida- Euroopa riikides. 3. Idabloki lagunemine 4. Eesti NSV a) Kommunismi a) Valitsemine ja EKP juhtide tegevus: NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee
Berliini linnapea · 1974-82 kantsler Helmut Schmidt c) 1982-90 kristl.-lib. koalitsioon (KDL+VDP) · 1982-90 kantsler Helmut Kohl 3. Välispoliitika a) Tihe koostöö lääneriikidega · suhete paranemine Prantsusmaaga b) Pingelised suhted I-Euroopaga: · Hallsteini doktriin SLV on ainus Saksa riik ja Saksa rahva esindaja · katkestati suhted riikidega, kes tunnustasid SDV-d, erandiks NSVL c) W.Brandti uus idapoliitika suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga: · lepingud Poola, Tsehhoslovakkia, NSV Liiduga · SLV-SDV suhete aluste leping (72) d) Lääne-Berliini küsimuse lahendamine 4 võitjariigiga (71): · L-Berliin ei ole SLV osa vaid iseseisev pol. üksus · taastati maismaaühendus L.-Berliini ja SLV vahel 4. Saksamaa taasühendamine a) 1989: · Berliini müüri langemine · ühinemisläbirääkimised (4+2) b) 1990: · 3.okt. SDV ühines SLV-ga
NÕUKOGUDE LIIT 1945 - 1991 NSV Liit oli paljurahvuseline riik, kus esiplaanil oli riik. Tsaar-Venemaa järglane NSVL oli vallutuste teel kokkuklopsitud impeerium. Ühiskonnale iseloomulikud jooned olid: 1) demokraatia täielik puudumine; 2) range tsentralism; 3) plaanimajandus. STALINI VIIMASED ELUAASTAD: Vaatamata tohututele inim- ja materiaalsetele kaotustele II maailmasõja ajal tugevdas võit Saksamaa üle riigi positsioone maailmas. 1945 kontrollis Punaarmee (alates 1946 Nõukogude Armee) hiiglaslikku territooriumi Euroopas ja Aasias. 1949. aastaks oli olemas ka tuumapomm.
Richard Nixon alustas sõja „vietnamiseerimist“ (sõjapidamise üleandmist lõunavietnamlastele, lootuses, et need suudavad Ameerika relvade ja nõuandjate abil vastu pidada), sellega paralleelselt aga rahuläbirääkimisi. 1973. aastal sõlmitigi Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma. Ameeriklase lahkusidki, kuid kodusõda kestis edasi. USA abita jäänud lõunavietnamlased said lüüa, Saigon alistus 1975. aastal ja sealgi kehtestati jäik kommunistlik režiim. 1976. aastal Vietnami kaks poolt ühendati. Nagu Vietnami sõda õigustanud analüütikud olid ennustanud, tulid kommunistid nüüd võimule ka Laoses ja Kambodžas, kusjuures viimases tõi see kaasa diktaator Pol Pothi koletu genotsiidi omaenda rahva vastu. Praha kevad, Brežnevi diktriin Põhimõttelise tähtsusega olid 1968. aastal Tšehhoslovakkias toimunud sündmused, mille mõju avaldus aastakümneid kogu sotsialismileeris.
Kõik kommentaarid