Kommunismi kokkuvarisemine Ida-Euroopas (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

50

pptx

Komuunismi langus

Saksamaale suurenes; • 1989. a. paljudes Ida- Saksamaa linnades meeleavaldused; • 9. nov 1989 tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde ; • Võimud ei julgenud sekkuda, rahvas tungis müürist läbi.  Brežnevi doktriini lõpp • Gorbatšovi poliitika pidi andma suurema vabaduse Kesk- ja Ida- Euroopa riikidele. • Satelliitriikide juhid ei pooldanud perestroikat. • 1987. a. loobus Gorbatšov ametlikult Brežnevi doktriinist. • Kesk- ja Ida-Euroopas tugevnes opositsiooni liikumine.  Mis toimus Ida-Euroopas? Lk 133-137 Rühmatöö – kokkuvõtted alateemadest • Kommunistliku režiimi langemine Poolas • Uuenduste algus Ungaris • Kommunistlike valitsuste kokkuvarisemine Kesk- ja Ida- Euroopas • Saksamaa taasühinemine Lääs võidab külma sõja(?) • https:// www.youtube.com/watch?v=fmtNJdX 0Q44  Lääne strateegia külma sõja võitmiseks • R. Reagan oli üks vähestest, kes märkas

Ajalugu

3

doc

NSVL lagunemine

vähesed teisitimõtlejad ehk dissidendid. 1970. aastatel tugevnes dissidentide liikumine iga aastaga, levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Seetõttu hakati dissidente taga kiusama- saadeti riigist välja, pagundati, pandi vangi ning muserdati neid ja nende perekondi. Kuid teisitimõtlejate tagakiusamine ei võinud peatada NSV Liidu allakäiku. USA toetus nõukogudevastastele liikumistele. Olulist osa USA kavades etendas toetus kommunismi vastu võitlevatele liikumistele kogu maailmas. NSV Liidu ja Ühendriikide peamiseks võitlustandriks kujunes Afganistan. Pakistani kaudu varustas USA Afganistani vastupanuvõitlejaid ehk modzaheede moodsate relvadega ning õpetas neid välja. Võitluseks Nõukogude soomuskopterite vastu saadeti afgaanidele tõhusaid õhutõrjerelvi ­ Stingeri rakette. Stingerite kasutuselevõtt kallutas jõudude tasakaalu vastupanujõudude kasuks, sundides NSV Liitu alustama

Ajalugu

6

doc

Kommunistliku maailma lagunemine

NSV Liit on haavatav. Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks Nõukogude juhtkond alahindas kiriku mõju maailmas toimuvale, ometigi kujunes just katoliku kirikust talle üks suurimaid probleeme. 1978. aastal valiti Roomas uueks paavstiks endine Krakovi peapiiskop kardinal Karol Wojtyla, kes võttis endale paavstina nimeks Johannes Paulus II . Teade sellest tekitas vaimustust mitte ainult Poolas, vaid kogu Kesk- ja Ida-Euroopas. Katoliku kirik sai endale juhi, kes oli näinud ja kogenud mõlemat 20. sajandi verist diktatuuri ­ natsismi ja kommunismi. Krakovi piiskopina oli Wojtyla näidanud end võimeka juhi ja organisaatorina, kelle leebe põhimõttekindlus oli kohalikud kommunistid korduvalt taganema sundinud.Wojtylast sai ikestatud ja unustatud Kesk- ning Ida-Euroopa rahvaste mõjukas eeskõneleja, kes katoliku kiriku juhtimise kõrval neid kunagi ei unustanud. Erilist vastukaja tekitas

Ajalugu

18

docx

Külm Sõda

vaid võideldi kõikide muude vahenditega peale relvade. Külm sõda oli kõikehaarav poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik võitlus kahe ideoloogia - kommunismi ja demokraatia vahel. Võideldi kõikidel elualadel. Külm sõda jäi maailma poliitikas domineerivaks teguriks pikkadeks aastateks. Ühel pool oli USA, kellest sai lääneriike kommunistlike riikide vastu kaitsva sõjalise liidu NATO liider, teisel pool seisis aga Nõukogude Liit, kommunismi toetavate Ida-Euroopa riikide sõjalise liidu Varssavi Lepingu Organisatsiooni juhtiv jõud. Antud essees tuleb juttu Külmast sõjast, antud sõja tekkepõhjustest ning erinevatest perioodidest ja Külma sõja arengudünaamikast. Autor kasutab essee kirjutamisel erinevaid interneti allikaid ja püüab oma kajastada oma arusaama Külmast sõjast. Külma sõja tekkepõhjused 3

Rahvusvaheliste suhete ja diplomaatia ajalugu

3

doc

Külm sõda, raudne eesriie

Külm sõda, raudne eesriie Külm sõda tähendab lääne demokraatia ja ida kommunismi vastasseisu ilma otsese sõjata. Teine maailmasõda muutis igal pool riigipiire ja seetõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma. Sõda muutis ka jõudude vahekorda, USA tõusis esile ja Prantsusmaa, Suurbritannia osatähtsus langes. Maailmapoliitikat määravaks jõuks sai USA kõval ka NSV Liit, kes eraldas oma alad raudse eesriidega, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Pärast Hitleri surma sai selgeks, et Stalin valmistus konfliktiks läänega

Ajalugu

3

doc

Sotsialismisüsteemi ja Nõukogude Liidu lagunemine

valida. NSVLi nõrgenemine. Baltimaade laulev revolutsioon. Poolakad ei leppinud kommunistliku süsteemi reformimisega, vaid soovisid selle täielikult lammutada. 3. Kes võitis külma sõja? Põhjenda oma seisukohta! Lääs kuna NSVL oli kaotanud oma rahvusvahelise autoriteedi ja kääris sisemiselt. Majandus oli pankrotis. Vajati reforme. Uus strateegia külma sõja võitmiseks: Reagani plaan: USA pidi takitsama NSVL võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas ning toetama võitlust kommunismi vastu; tuli NSVL majanduslikult nurka suruda, lõigates ära tema sissetulekuallikad loodusvarade müügist ning relvakaubandusest; pidi NSVL-le peale suruma uue kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine. Ainus toetaja oli Reaganil M. Tatcher. 4. Millised ümberkorraldused tegi Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsov? Miks nende reformide tulemuseks ei olnud Nõukogude Liidu tugevnemine, vaid hoopis Nõukogude Liidu lagunemine?

Ajalugu

5

docx

NSV Liidu lagunemise põhjused

Teiseks oluliseks vastasseisu tandriks kujunes Kesk- ja Ida-Euroopa, eriti Poola. Reagan andis USA salateenistusele korralduse varustada põranda alla läinud Solidaarsus moodsa side- ja trükitehnikaga. Saadud abi aitas Solidaarsusel raskemad ajad üle elada ning taas aktiivselt tegevusse astuda. Oluliselt aitas Poola vastupanuliikumist ka Ühendriikide avalik välispoliitiline toetus Ühendriigid hakkasid senisest tõhusamalt toetama vastupanuliikumisi ka mujal Kesk- ja Ida-Euroopas ning NSV Liidus. Sellega andis USA tõuke suurtele muutustele, mis mõne aasta pärast kukutasid kommunistide võimu Euroopas ning rebisid maha raudse eesriide. Reagan asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, sest see oleks kujunenud NSV Liidule oluliseks sissetulekuallikaks ning tal õnnestuski gaasijuhtme projekt läbi kukutada. Veelgi enam kahju tekitas NSV Liidule Reagani edu naftahindade allasurumisel

Ajalugu

16

docx

Ajalugu: Maailm 1956-1985

tugevnemine. Euroopa Julgeoleku ja Koostöönõupidamine Pingelõdvenduse sümboliks Euroopkas kujunes Euroopa Julgeoleku ja Koostöönõupidamine ehk Helsingi protsess. Esimesena esitas ettepaneku korraldada Euroopa julgeolekuprobleemide arutamiseks nõupidamine 1966.aastal Varssavi Lepingu Organisatsioon, kuid siis lükkas Lääs selle tagasi. Pingelõdvenduse edenedes hakkas Lääne suhtumine mutuma. Lootuses, et Lääne ja Ida koostöö mahendab kommunistlikke diktatuurirežiime Kesk- ja Ida-Euroopas, asusid lääneriigid selise nõupidamise kokkukutsumist toetama. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamise ettevalmistustes etendas Moskva ja lääneriikide vahendajana olulist osa Soome president Urho Kaleva Kekkonen. 1973.aasta juulis Helsingis alanud nõupidamisel oli kolm etappi. Esimeses etapis osalesid välisministrid. Teises etapis, mis algas sama aasta septembrisGenfis ja kestis 1975.aastani, pidasid läbirääkimisi lõppakti sise üle diplomaadid ja eksperdid. Tegutseti

Ajalugu

Kommentaarid (0)