Kommunikatsioonimudel (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. Üldine kommunikatsioonimudel 
Sõnumi allikas-> saatja (allikast info)->edastussüsteem-> vastuvõtja ->sihtjaam [üheks 
näiteks võiks olla: Arvuti->modem->ÜKTV->modem->arvuti] 
sisendinfoAllikas(sisendandmed g(t))->edastaja e. transmitter(edasi  saadetud signaal  
s(t))->edastussüsteem(saadud  signaal r(t))->vastuvõtja(väljund andmed g'(t))-
>lõppunkti saaväljund informatsioon m' 
 
2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne 
•  mõistlik kasutamine/koormamine 
•  liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) 
•  Signaalide genereerimine( edastamine )(signaalide ühest süsteemist teise 
üleviimine)  
•  Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] 
•  Andmeside haldamine 
•   Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas) 
•  Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja 
kontrollida andmeedastuse voogu) 
•  Adresseerimine 
•  Marsruutimine (vaja leida tee võrguserverini, pakettide suunamine) 
•   Taastumine (vigastest olukordadest). Süsteem peab aru saama, kust algas 
vigane olukord, et sealt tööd uuesti jätkata(peab aru saama, mis on tehtd, mis 
tegemata) 
•  Sõnumi  formaadid (arvutite omavaheline suhtlemine ->samad kodeerimise 
viisid) 
•  Turvalisus 
•  Võrgunduse haldamine 
 
3.  Mitmekihiline arhitektuur failiedastussüsteemi näite baasil 
faili edastus rakendus (failid ja faili edastuse käsud )->suhtlemise teenuse 
moodul (suhtlemisega seotud sõnumid , paketid )->võrgu juurdepääsu 
moodul(suhtlemise võrk) 
Igal osal on omad ülesanded, osa mingist suuremast protsessist.  
Näiteks kolmekihiline arhitektuur: Rakenduse kiht->transpordi kiht->võrgu 
juurdepääsu kiht; erinevad ühenduse pooled suhtlevad sama taseme kihtide tasemel 
protokollide alusel.Saadetava info sisust ei teata vahepealsetes  etappide midagi.  
 
4. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil 
Posti edastamisel on mitmed etapid. Kui keegi saadab kirja, siis vahepealsetel 
etappidel ei teata midagi selle sisust. Saatja peab saadetise teataval kombel  
adresseerima, et see oleks kohale toimetatav sihtpunkti. Näide: saatja-> postkontor -
>transporivahendid->postkontor(võib mitmeid kordi korduda, kuna kiri võib mitmest 
postkontorist läbi käia)->saaja; vahepealsetes etappides ei teata kirja sisust midagi ja 
kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on. 
 
 
1
5. Andmete liikumine läbi kihtide, protokoll  
 
Võrgud on väga keerulised, sest võrgul palju osi: hostid, ruuterid, erinevad 
meedialülid, rakendused , protokollid , tarkvara , riistvara . Erinevaid võrgukihte vaja, et võrgu 
struktuuri organiseerida  ja tegeleda keeruliste süsteemidega: * üksikasjalik struktuur 
võimaldab, identifitseerimist, keeruliste süsteemiosade vahelised suhted *mooduliteks 
eraldamine kergendab hooldamist, süsteemi uuendamist (kihi teenuse muutmine pole nähtav 
ülejäänud süsteemile).  
 
Interneti protokolli puhul:  
Rakenduse kiht: toetab võrgu rakendusi(ftp, smtp , http); Transpordi kiht: host -host andmete 
edastamine(tcp, udp); võrk: marsruudib datagramme allikast sihtpunkti(ip, marsruutimise 
protokollid); kanal : andmete üle kandmine võrgu naaberelementide vahel(ppp, ethernet ); 
füüsiline: bitid “traadil”.  
 
 
 Iga kiht teostab kindlaid tegevusi, suhtleb samasuguste kihtidega.  
Näiteks transport: *Rakenduselt võetakse andmed * lisatakse adresseerimine; usaldatavuse 
kontroll; info vormile; saadakse datagramm * saadetakse datagramm teisele suhtluspoolele * 
oodatakse ack kviitungit  
 
Võrgu
   kiht( network
 Protokollid 
defineerivad 
andmeformaadid, sõnumite 
Rakendus(applicatio
järjekorra(nii saatmisel  
kui vastuvõtmisel), tegevused 
n) 
vastuvõtmisel.  
 
Transport 
 
Juhib kommunikatsiooni:1) süntaks – formaat, 
keelereeglistik;  
2) semantika - loob tähenduse andmetele; 3) ajastusreeglid – 
kiiruse sobitamine, järjestus jne 
 
Protokolli vaja selleks, et lähtepunkt saaks kuidagi 
aktiverida ühenduse või  
informeerima ühendust 
Kanal( link
sihtpunktist. Liskas peab olema kindel, et sihtpunkt  
on 
valmis andmeid vastu võtma. Kui faili formaat on ühele 
osapoolele  
 
vastuvõetamatu, siis peab üks 
osapooltest selle muutma arusaadavaks 
Füüsiline 
( physical
 
 vastuvõtjale.  
 
Protokolli andmeühikud: rakenduse andmed-
>transpordi 
päis +transpordi 
 
   protokolli 
andemete 
ühikud (Transport 
Protocol Data Units )->võrgu päis(sihtarvuti aadress+erinõuded)+võrgu PDU(Protocol Data 
Units);  Iga järgmisele kihile minnes liidetakse eraldi päis juurde eelmisel kihil tekkinud 
andmeühikule.  
 
6. OSI mudel, kihid , teenused, protokoll 
ideaalne raammudel, mis pole  kasutust leidnud, kuna TCP/IP 
mudel oli juba kasutusel. 
Rakendus 
 ( application
Määrab tagasisidega või tagasisideta teenuseid 
* Rakenduse kiht tagab kasutajatele juurdepääsu OSI 
Esitlus 
 (presentation) 
keskkonda, tagabjagatud informatsiooni teenuseid 
* Esitluse kiht tagab sõltumatuse rakenduse kihile 
sessioon 
erinevustest informatsiooni esitlusest(süntaks) 
* Sessiooni kiht taga kontrolli rakenduste suhtlemisel. 
Loob, kontrollib, lõpetab sessioonid( ühendused
 
* transpordi kiht tagab 
Võrk (network) 
usaldusväärse, “läbipaistva” andmetevahetuse 
Kanal (data link) 
 
2
füüsiline 
 
rakenduste vahel. Tagab ka vigade avastamist ja voo kontrolli 
* võrgu kiht tagab ülemistele kihtidele sõltumatuse info 
edastuse j a lülituste tehnoloogiate erinevustest. Vastutab ka 
ühenduste loomise, hoidmise ja lõpetamise eest 
* Kanali kiht tagab usaldusväärse informatsiooni edastamise füüsilisel kanalil. Saadab 
frame vajaliku sünkronisatsiooniga, vigade kontroll ja voo kontroll. 
* Füüsiline kiht – struktureerimata bitijada edastamine üle füüsilise ühenduse. Tegeleb 
mehhaanilisete, elektrilisete, funktsionaalsete ja protseduuriliste karakteristikutega, et 
pääseda ligi füüsilisele kanalile. 
Kuna iga kihi funktsioonid on kindlalt defineeritud, saab standardeid arendada erinevate 
kihtide jaoks iseseisvalt. See kiirendab standardite loomist. Kuna piirid kihtide vahel o 
selged, siis ühe kihi piires tehtud standardite muutused ei pea mõju avaldama teiste kihtide 
standarditele (tarkvarale). Kaks osapoolt samal kihil suhtlevad protokollide abil. Kuid 
standardeid on vaja ülemistele kihtidele ostatavate teenuste tarvis(alumiselt kihilt tuleb 
ülemisele teenus).  
 
7.  TCP/IP mudel 
Pakett erinevates kihtides: sõnum rakenduskihis, segment transpordikihis, datagramm 
võrgu kihis, kaader (frame) kanalikihis 
ISO OSI mudeli ja TCP/IP mudeli vaheline võrdlus:  
 
8.  Internet ja hajusrakendused 
 
Võrgus võib olla miljoneid ühendatud seadmeid: *hostid, 
lõppsüsteemid(PC, serverid , PDA, aga ntks ka rösterid) 
* kommunikatsiooni ühendused( fiiber , raadiovõrgud, 
satelliit
*ruuterid( edastada andmepakette läbi võrgu) 
Protokollid on selleks, et kontrolida võrgus sõnumite saatmist 
ja vastuvõtmist(TCP, IP, HTTP, FTP, PPP). Internet on 
tegelikult võrk võrkudest(nõrgalt  hierarhiline ; õldine Internet 
vs. privaatne intranet). Rakendused on levitatud 
infrastrutuuris.  
 
3
 
 
 
 
9. Kanalikommunikatsioon, pakettkommutatsioon ja sõnumi 
kommutatsioon  
* kanalikommutatsioon – lõppunktide ressurdsid on reserveeritud ühenduse 
tarvis(iseloomustavad: kanali  ribalaius , lülituse jõudlus, pole ressursside jagamist, 
garanteeritud esitus, ühenduse setup vajalik;)Kanali ribalaius jagatakse tükkideks(kas 
sageduse või aja järgi). Ühele kliendile antakse kindel tükk  ja kui ta endale määratud 
ajal seda ei kasuta, siis seda ei jagata teistele kasutajatele(kellele, seda vaja võib 
minna)- sel hetkel on kanal jõudeolekus. 
* pakettkommutatsioon – andmevood jagatud pakettideks. Erinevate kasutajate 
paketid jagavad ühist ressurssi. Iga pakett kasutab tervet  kanali ribalaiust. Ressursse 
kasutatakse vastavalt vajadusele. Võitlus ressursi üle: samaaegne ressursi nõudlus võib 
ületada “pakkumise”. Võib tekkida pakettide järjekord , peavad ootama, et kanalit 
kasutada saaks(protokollid!). Paketid liiguvad ühe hüppe kaupa(iga järgmise lüli 
juures tuleb oodata oma korda). Iga järgmine lülitus ootab kogu andmete kogumi ära, 
enne kui edasi marsruutima hakkab. Pakettkommutatsioon võimaldab rohkem 
kasutajaid võrku kasutada. 
* sõnumi kommutatsioon – aluseks eelmine , kuid tervet sõnumit korraga saata 
10. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi 
Multipleksimine- ühenduse tarbeks ressursi jagamine.  
 
* FDMA - sageduspõhine(sagedust jagav ühispöördus)(kõik kasutajad samal ajal kasutavad 
kanalit, igale kasutajale oma sagedusala )  
 
* TDMA - sagedusala ühine, ajapõhine ühispöördus(igale kasutajale antakse kindel aeg, mille 
jooksul tema tegeleb info jagamisega/vastuvõtmisega)  
 
* CDMA - koodipõhine, info varustatakse koodiga . Vastu võetakse info, mille kood klapib. 
 
11. Datagrammvõrgud, virtuaalahelatega võrgud  
Pakettkommutatsiooni puhul marsruutimine(eesmärgiks on pakettide liigutamine 
ruuterite vahel algpunktist sihtpunkti):  
* datagrammvõrgud – kogu aeg otsustatakse, mis teed valida. Teise osapoole  
hinnang(TCP/IP). Sihtpunkti aadress määrab järgmise sammu(hop). Teekond võib 
muutuda ka ühe sessiooni vältel(analoogiks on autoga sõitmisel tee küsimine) 
* virtuaalahelagea võrgud – alguses seatakse marsruut paika, mis püsib kogu ühenduse 
ajal(ruuterid säilitavad kõneaegse seisundi). Ei reserveeri seda teed küll füüiliselt. 
Kasutatakse enamasti, kui vähe infot tarvis saata(ATM). Igal paketil “ silt ”(virtuaalse 
ahela ID), mis määrab järgmise hüppe(hop).  
 
 

12. Edastusmeedia 
Edastusvahendid ei pea iga saatja/vastuvõtja paari jaoks täpselt samasugused olema. 
Edastusmeediat kahte tüüpi – guided ja unguided (juhitav ja juhitamatu siis): 
* Guided media – lained liiguvad kindlat teed pidi (fiiberoptiline, koaksiaal- ja twisted- pair  
kaabel
 
4
* Unguided media – signaal levib vabalt ( wireless LAN, digital  satellite channel ), 
raadiolained. 
Erinevad edastusvõimalused: 
* Twisted-pair copper wire , TP ( keerdpaar  vaskkaabel) – kaks isoleeritud vasktraati. 
Unshielded twisted pair (UTP) cable – peamiselt kasutatakse LAN’ide jaoks. Category  3 – 
traditsiooniline telefonikaabel, 10 Mbps Ethernet. Category 5 – 100 Mbps Ethernet.  
* Koaksiaalkaabel – koosneb samuti kahest vaskkonstruktsioonist, aga need pole mitte 
paralleelsed, vaid kontsentrilised. Kahesuunaline infoedastus, kasutatakse enamasti 10 Mbps 
Etherneti puhul. Kahte tüüpi: baseband coaxial cable ja broadband coaxial cable. Baseband – 
kasutatakse LAN’ide jaoks, ühe kanaliga. Broadband – mitme kanaliga, mitu lõppsüsteemi 
võivad olla otse kaabli külge ühendatud, kasutatakse televisioonisüsteemides. 
* Fiiberoptiline kaabel – klaasfiiber, mis kannab valgusimpulsse. Võimaldab suurt kiirust 
(sadu gigabitte sekundis), immuunsed elektromagnetilisele mõjule, väike sumbuvus.  
* Raadiolained – signaali kantakse elektromagnetilises spektris . Ei vaja kaableid, võimaldab 
ületada seinu, kahesuunaline, signaali saab kanda pikemate vahemaade taha, mugav 
mobiilsele kasutajale. Karakteristikud  sõltuvad vahemaast ja levimise keskkonnast 
(võimalikud igasugsed peegeldumised, signaali nõrgenemised takistuste tõttu, teiste 
raadiolainete vahelesegamine). Laineid kahte tüüpi – need, mis levivad ~100 meetrit ja teised, 
mis võivad levida kümneid kilomeetreid. Mikrolained – kuni 45 Mbps kanal. LAN – 2 ja 11 
Mbps. Wide-area (mobiil näiteks) – 10 kbps. Satelliit – kuni 50 Mbps kanal või mitu väikema 
kiirusega kanalit, 250 millisekundiline hilinemine suure vahemaa tõttu. 
 
13. Ajalised viited võrkudes 
Pakettidel tekivad alguspunktist lõpp-punkti jõudmisega nelja erinevat tüüpi viiteid.  
* Processing delaypaketi töötlemise peale kuluv aeg – vigade kontroll, aadressi otsimine, 
päise lugemine. 
* Queuing delay – järjekorra peale minev aeg – pakett ootab, et teda edasi saadetakse. Ooteaja 
pikkus sõltub varem saabunud pakettidest, mis samuti ootavad. Tavaliselt mikrosekunditest 
millisekunditeni. 
* Transmission delay – paketi võrku saatmiseks kuluv aeg – sõltub kanali kiirusest. Kui paketi 
suurus L bitti , edastuskiirus R bit/sek, aega kulub L/R sekundit (tavaliselt mikrosekunditest 
millisekunditeni).  
* Propagation delay – andmete liikumise aeg – signaali leviku aeg edastuskeskkonnast 
järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edastusmeediast ja jääb vahemikku 2*10^8 – 3*10^8 m/s. 
Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis  viide on d/s. Millisekundites. 
 
14. Arvutivõrkude ja interneti ajalugu 
* 1961 – 1972 – the development of packet switching. 
1961 – Kleinrock – queuing theory shows  effectiveness of packet-switching 
1964 – Baran – packet-switching in military nets  
1967 – ARPAnet conceived by Advanced  Research Projects Agency  
1969 – first ARPAnet node operational 
1972 – ARPAnet demonstrated publicly, first e-mail program  
* 1972 – 1980 – Internetworking, new and proprietary nets 
1970 – ALOHAnet satellite network in Hawaii 
1973 – Metcalfe’s PhD thesis proposes Ethernet 
1974 – Cerf and Kahn – architecture for interconnecting networks  
* 1980 – 1990 – new protocols, a poliferation of networks 
 
5
1982 – SMTP e-mail protocol 
1983 – deployment of TCP/IP, DNS defined for name-to-IP-address translation  
1985 – FTP protocol defined 
1988 – TCP congestion control  
* 1990’s – commercialization, the WWW 
Early 1990’s – ARPAnet decommissioned 
1991 – NSF lifts restrictions on commercial use of NSFnet 
Early 1990’s – WWW (hypertext, HTML, HTTP, 1994 – Mosaic, later Netscape , late 1990’s 
– commercialization of the WWW).  
 
15. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 
* Andmekadu – mõned rakendused võivad kaotada natuke andmeid ( audio , video, interactive 
games), mõned jällegi nõuavad 100% edastust (failiedastus, e-mail, veebidokumendid, instant  
messages).  
* Ribalaius – mõned rakendused vajavad kindlat minimaalset ribalaiust, et efektiivselt 
andmeid edastada (internetitelefon, multimeedia , mängud). Elastsed rakendused (e-mail, 
failiedastus, veebidokumendid, instant messages) kasutavad võimalikku olemasolevat  
ribalaiust, ükskõik kui väike see ka poleks.  
* Aeg – osad rakendused nõuavad väikest ajaviidet (~100 millisekundit), et toimida 
efektiivselt (internetitelefon, multimeedia, mängud, osalt ka instant messaging).  
 
16.  HTTP 
Hypertext transfer protocol. Klient ja server saavad rääkida üksteisega HTTP sõnumeid 
edastades. HTTP defineerib sõnumite struktuuri ja selle, kuidas neid  vahetatakse , sisuliselt 
siis selle, kuidas veebiklient vastab veebilehekülgedele, mis internetist tulevad ning kuvab 
neid, ja kuidas veebiserver neid lehekülgi klientidele edastab. Nii HTTP 1.0 kui ka HTTP 1.1 
kasutavad transportimiseks TCP-d alusprotokollina. Kõigepealt HTTP klient loob TCP 
ühenduse serveriga (loob socketi), port 80. Server aktsepteerib kliendilt tuleva TCP ühenduse. 
Sõnumisaatmine käibki läbi socketite: kui klient saadab sõnumi oma socketi liidesesse, on see 
tema ulatusest väljas ja TCP tegeleb sellega edasi. HTTP ei säilita informatsiooni klientide 
kohta, st kui näiteks klient küsib sama objekti paarisekundilise perioodi jooksul kaks korda, 
siis server saadabki talle kaks korda, mitte ei jäta meelde, mida ta kellele juba saatnud on. 
Seetõttu on HTTP stateless (seisundita, kodakondsuseta?) protokoll.  
HTTP üldiselt võib kasutada nii püsivat (persistent) kui mittepüsivat (nonpersistent) ühendust. 
HTTP 1.0 kasutab mittepüsivat ühendust ainult. Mittepüsiva ühenduse korral saadetakse TCP 
kaudu vaid üks objekt, järgmise saatmiseks tuleb luua uus ühendus (järelikult luuakse mitu 
paralleelset ühendust). Iga TCP ühendus transpordib vaid ühte nõudmise sõnumit ja ühte 
vastuse sõnumit. Püsiva ühenduse korral luuakse mitme objekti saatmiseks ühendus vaid üks 
kord, st et server jätab ühenduse pärast vastuse saatmist mõneks ajaks lahti, et järgnevad 
toimingud sama kliendiga saaks toimuda läbi sama ühenduse (pole mitut aeglast ühenduse 
loomist).  
 
6
 
HTTP võimaldab kahte viisi, kuidas server saab kasutajat identifitseerida – autoriseerimine ja 
cookie ’d. Autoriseerimise korral saadab klient kõigepealt tühja sõnumi ilma erilise 
pealkirjata, server vastab talle sõnumiga: authorization required ja lisab WWW-
Authenticate: päise, mis näitab, kuidas autoriseerimine toimub (tavaliselt kasutajanime 
ja parooliga). Seejärel saadab klient sõnumi kasutajanime ja parooliga, lisades päisesse rea 
Authorization: , kus on ka kasutajanimi ja parool . Klient jätkab kasutajanime ja parooli  
saatmist kuniks brauser suletakse (ilma autoriseerimispäiseta keeldub server vastamast, kui 
autoriseerimist siiski veel vaja oleks). Cookie’de tehnoloogial on neli komponenti: cookie 
päis HTTP response sõnumis, cookie päis HTTP request sõnumis, cookie fail kasutaja 
süsteemis, mida haldab kasutaja brauser, ja andmebaas veebilehel. Kui serverisse tuleb 
request sõnum, siis luuakse unikaalne idendifitseerimisnumber ja andmebaasi tehakse 
sissepääs, mis on selle numbriga indekseeritud. Server vastab kliendile, lisades HTTP 
päisesse Set-cookie: päise, kus on ka see unikaalne number. Brauser loob selle peale 
spetsiaalse cookie faili, kust iga päringu puhul võtab HTTP päisesse unikaalse numbri, mille 
lisab päisesse pandud Cookie: järgi. Edaspidi jätkab klient sõnumite saatmist Cookie: 
päisega, server vastab aga tavalise HTTP sõnumiga. Iga veebilehe jaoks luuakse vaid üks 
cookie ning hiljem seda lehte külastades kasutatakse ikka sedasama numbrit.  
HTTP võimaldab ka web cahcingut, mille korral ei pea sama objekti poole pöördudes seda 
uuesti kliendile saatma hakkama, vaid see säilitatakse kliendi serveris. Meetodiga conditional 
GET lisatakse HTTP päisesse rida If-Modified_since: . Server saadab küll sellise 
päisega request sõnumile vastuse, kuid ei lisa sellele objekti, kui objekti pole muudetud pärast 
kuupäeva, mis on If-Modified_since: järel. Objekti asemel saadetakse vastus 
staatusega 304 Not Modified .  
 
 
 
7
17. FTP 
Tüüpilise FTP sessiooni ajal kasutaja istub ühe hosti ( local host) ees ja tahab saata või 
tõmmata faile teisest hostist (remote host). Kasutaja peab andma kasutajanime ja parooli 
(saadetakse üle FTP) ning seejärel saab ta laadida  faile oma failisüsteemist remote 
failisüsteemi või vastupidi. FTP loob kaks paralleelset TCP ühendust, kontrollühenduse ja 
andmeühenduse. Kontrollühenduse kaudu saadetakse kasutajanimi,  parool, käsud jne. 
Andmeühenduse kaudu liigub fail. Kahe eraldi ühenduse tõttu on FTP-l out-of- band kontroll, 
st et kontroll faili ühe käib teise ühenduse kaudu. FTP sessiooni korral luuakse kõigepealt 
kontroll TCP ühendus pordiga 21, mille käigus saadetakse ka kasutajanimi ja parool. 
Andmeedastus käib üle pordi 20. Ühe andmeühenduse saadetakse vaid üks fail. Kui klient 
soovib veel teist faili saata või vastu võtta, luuakse uus TCP ühendus. Kontrollühendus jäb 
avatuks terve sessiooni vältel. FTP säilitab kliendi oleku – autentimise ja hetkelise directory.  
 
18. Elektronpost, SMTP, MIME , POP3 
Mailisüsteemil on kolm peamist komponenti: user agents, mailiserver ja Simple Mail Transfer 
Protocol (SMTP). User agent võimaldab kasutajatel lugeda vastata, edasi saata, salvestada või 
koostada sõnumit, näiteks Outlook, Eudora, Netscape Messenger jne. Tulevad ja väljuvad 
sõnumid säilitatakse serveris. Mailserverid moodustavad e- maili infrastruktuuri tuuma. Igal 
vastuvõtjal (isikul) on mailbox mingis serveris, mis sisaldab sissetulevaid kirju. Kui server ei 
suuda kohe väljuvaid kirju edastada, lähevad need  serveris järjekorda ( message queue) ja 
server proovib neid hiljem saata. Kui juba mitme päeva jooksul pole õnnestunud kirja ära 
saata, teavitatakse sellest kasutajat. Mailiserverid kasutavad omavahel sõnumite saatmiseks 
SMTP protokolli. Igas mailiserveris on nii SMTP kliendi kui serveri pool, saatja server käitub 
lihtsalt SMTP kliendina, vastuvõtja SMTP serverina. SMTP kasutab TCP protokolli, et 
edastada e-maile kliendilt serverile, kasutatakse porti 25. Toimub otseühendus klientserveri ja 
vastuvõtjaserveri vahel (kui vastuvõtjaserver on maas, jääb sõnum klientserverisse, mitte ei 
liigu kuhugi „lähemale” serverisse). SMTP piirab nii sõnumite päise kui body 7-bitisesse 
ASCII koodi (sellega kaasneb palju kodeerimist/dekodeerimist, eriti multimeedia osas). 
Saatmise ajaks luuakse TCP ühendus. Saatmine koosneb kolmest faasist: handshaking 
(klientserver edastab saatja ja vastuvõtja mailiaadressi), sõnumiedastus (kui on mitu sõnumit, 
siis need saadetakse kõik üle ühe TCP ühenduse seda vahepeal sulgemata) ja sulgemine
Sõnumi täielikku lõppu tähistab rida CRLF.CRLF . 
 
SMTP võrdlus HTTP-ga: mõlemad protokollid transpordivad faile ühest hostist teise, 
kasutades püsivat ühendust. HTTP on peamiselt pull protocol (keegi laeb informatsiooni 
veebiserverisse ja kasutajad kasutavad HTTP-d, et tõmmata informatsioon serverist endale), 
SMTP aga enamasti push protocol (saatja mailiserver lükkab faili vastuvõtjaserverisse). 
SMTP nõuab, et iga sõnum oleks 7-bitises ASCII formaadis , HTTP-l sellist piirangut pole. 
 
8
Kui dokument sisaldab näiteks teksti ja pilte, siis HTTP transpordib iga objekti eraldi 
sõnumis, SMTP paneb aga kõik ühe sõnumi objektid ühte sõnumisse.  
 
Sõnum, mida saadetakse, koosneb päisest ja bodyst, mis on eraldatud tühja reaga. Igas päises 
on From: , To: ja võib olla ka  Subject : rida (see päis on kirja enda päis, mitte see, 
mida SMTP saadab). Body’s on tekst ASCII formaadis. Kuna aga ASCII koodis pole 
võimalik saata teatud sümboleid ja näiteks multimeediat, siis lisatakse kirjale lisapäised. Üks 
võimalus oleks MIME (Multipurpose Internet Mail Extension) kasutuselevõtt, millega 
kaasnevad kolm rida päises (vt. joonist). Content-Transfer-Encoding: on oluline, 
kuna kõik sõnumid tuleb kodeerida ASCII formaati siiski, et SMTP neid saata saaks. See 
lihtsalt annab user agent’ile teada, millist viisi tuleb lahtikodeerimiseks kasutada.  
 
Content-Type: osa päises näeb tüüpiliselt välja selline:  
Content-Type: type/subtype; parameters . Parameters on subtype’i 
piiritlevad väärtused. Erinevad tüübid: 
 
Veel üheks tüübiks on multipart, mis tähendab seda, et e-mail sisaldab mitut erinevat tüüpi 
objekte (tekst, pildid, audio jne). Seejärel lisatakse iga objekti ette veel read Content-
Type: ja Content-Transfer-Encoding: , mis täpsustavad iga objekti veel eraldi. 
Näide: 
 
9
 
Kuna user agent pole enamasti mailiserveri küljes, sest vastasel juhul peaks kasutaja arvuti 
kogu aeg sees olema, et kontrollida, kas uusi kirju on saabunud, siis kasutab kirja saatmisel 
arvuti mailiserveriga suhtlemiseks samuti SMTP protokolli. Kui aga vastuvõtja arvuti tahab 
vastuvõtjaserverilt kirju kätte saada, siis ei saa kasutada SMTP protokolli, kuna see on push 
protocol. Vaja läheb aga pull protocol’i (HTTP, POP3, IMAP ).  
 
POP3 (Post Office Protocol – Version 3) jaoks tuleb samuti luua TCP ühendus. POP3-l on 
kolm faasi: autoriseerimine, tegutsemine ( transaction ) ja uuendamine (update). 
Autoriseerimise koral saadetakse kasutajanimi ja parool. Kaks põhilist käsku: user  ja  pass . Tegutsemise ajal otsitakse sõnumeid, märgitakse neid 
kustutamiseks jne. Server vastab kliendi käskudele kas +OK ( käsk korralik) või –ERR (midagi 
on käsus valesti). Kliendi poolt edastatavad käsud: list, retr, dele ja quit. 
Uuendamise faas läheb käiku siis, kui klient on otsustanud lõpetada POP3 sessiooni. Sellel 
korral mailiserver kustutab märgitud sõnumid. Näide: 
 
 
 
10
19. DNS 
Hostide identifitseerimiseks on kas hostinimed (www.yahoo.com, www. neti .ee) või IP-
aadressid . Ruuteritele on lihtsam toimetada IP-aadressidega, kuna need annavad paremat 
informatsiooni hosti asukohast, inimestele jäävad nimed parenimi meelde, kui numbrite jadad. 
DNS-i ( Domain Name System) ülesandeks ongi muuta hostinimed IP-aadressideks. DNS on 
1) nimeserverite hierarhiline hajutatud andmebaas, 2) rakenduskihi protokoll, mille abil 
arvutid suhtlevad nimeserveritega. DNS kasutab UDP’d pordil 53. DNS-i kasutavad teised 
rakenduskihi protokollid (HTTP, SMTP, FTP jne), et muuta hostinimed IP-aadressideks.  
DNS pakub mitut teenust, et hostinimed IP-aadressideks muuta: 
* Host aliasing – keerukamatel hostinimedel võib olla mitu aliast, mis on lihtsamad kui õige 
nimi. Näiteks hostinimel relay1.west-coast.enterprise.com on aliasteks enterprise.com ja 
www. enterprise.com.  
* Mail server aliasing – ka mailiaadressid võivad olla keerukamad.  
* Load distribution (koormuse jagamine) – suurema külastatavusega saitide koormus 
jagatakse mitme serveri vahel, st, et ühele hostinimele võib vastavusse seada mitu IP-aadressi.  
 
DNS-i puhul pole ühte serverit, kus kõik seosed kirjas oleks, vaid andmebaas on hajutatud üle 
maailma. Hajutamise põhjused: 
* Kui nimeserver maas oleks, siis oleks seda ka terve internet 
* Tihe liiklus  
* Kaugus teisel pool maakera olevatest kasutajatest näiteks, st et üks server ei saa olla kõigile 
kasutajatele lähedal. 
*  Üks server peaks hoidma kogu infot, lisaks tuleb teda pidevalt uuendada , samuti ka 
autentimise ja autoriseerimise probleemid. 
 
Hajutamise korral on kolme tüüpi nimeservereid, mis omavad teatud osa andmebaasist: 
kohalikud nimeserverid, juurserverid ja autoritatiivsed nimeserverid. Igal ISP-l 
(internetiteenuse pakkujal) on oma nimeserver. Päringu tegemisel küsitaksegi kõigepealt 
kohaliku nimeserveri käest. Kui see vastust ei tea, edastatakse päring juurserverile, mis 
omakorda küsib autoritatiivse nimeserveri käest (teab autoritatiivse nimeserveri aadressi) ja 
siis edastab selle kohalikule nimeserverile. Autoritatiivne nimeserver säilitab hosti jaoks 
hostinime ja IP-aadressi ning käitub enamasti ka kohaliku nimeserverina.  
Rekursiivse päringu korral küsib nimeserver juurserveri käest, see omakorda teise nimeserveri 
käest ning info kättesaamisel liigub see täpselt sama teed pidi tagasi. Iteratiivse päringu korral 
edastab juurserver nimeserverile vaid serveri, kes antud aadressi teab. Selline päring koormab 
juurserverit vähem.  
 
11
 
Serverite koormuse vähendamiseks ja päringute kiiremaks tegemiseks kasutatakse ka 
cahce’mist, st et nimeserver jätab kord juba küsitud aadressi mõneks ajaks meelde ja järgmine 
klient saab vastuse kiiremini kätte.  
DNS andmebaasis hoitakse erinevat tüüpi kirjeid, mida edastatakse. Kirje osadeks on nimi 
(mille kohta andmeid edastatakse), kirje tüüp, väärtus ja TTL (kaua hoitakse kirjet cache’is). 
Kirjete tüübid: 
* A-kirje – nimeks hostinimi (saruman.ttu.ee) ja väärtuseks IP-aadress 
* NS-kirje – nimeks domeen (ttu.ee) ja väärtuseks selle nimeserveri nimi, mis omab infot 
sellesse domeeni kuuluvate hostide kohta. 
* CNAME-kirje – nimeks hostinime lihtsalt meeles peetav alias ja väärtuseks tegelik 
hostinimi. 
* MX-kirje – nimeks hostinimi ja väärtuseks sellele hostinimele vastav mailiserver.  
 
DNS-i päringu ja vastuse sõnumid on samas formaadis (vt. joonist), neid eristatakse ühebitise 
flagi abil – päringu puhul 0 ja vastuse puhul 1. Esimesed 12 baiti on mitme väljaga päis, siis 
16- bitine päring, mis jäetakse ka päringu vastusesse, vastus, info autoritatiivsete serverite 
kohta ja lisainfo . Flagidega eristatakse ka soovi teha päring rekursiivselt, rekursiooni 
võimalikkust ning autoritatiivset päringut.  
 
 
20. Töökindel andmeedastus 
Töökindel andmeedastus on oluline transpordi-, rakendus- ja kanalikihi jaoks. On üks 
olulisemaid probleeme võrgunduses üldse. Töökindel kanal tagab selle, et ükski bitt ei 
muunduks või ei läheks kaduma ning bittide järjekord jääks samaks. Töökindel 
andmeedastusprotokoll (reliable data transfer protocol) peab läbi viima andmeedastuse 
kanalisse ja andmed kanalist vastu võtma. Probleeme võib tekitada see, et töökindla 
andmeedastusprotokolli all olev kiht (kanal) ei pruugi olla töökindel.  
 
12
 
 
 
rdt – reliable data transfer. 
udt – unreliable data 
transfer. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

Edaspidi arendame rdt saatja ja vastuvõtja poolt ning keskendume ainult phesuunalisele 
andmeedastusele (info liigub siiski kahtepidi). Kasutaja ka vastuvõtja kindlaksmääramiseks 
kasutame FMS’i (finite-state machine).  
 
Rdt1.0 – töökindel andmeedastus üle töökindla kanali. Aluskanal on täiesti köökindel, st et ei 
ole mingeid bittide erroreid ega pakettide kadumaminekut. Kasutaja ja vastuvõtja jaoks 
kasutatakse eraldi FMS-e – kasutaja saadab andmed aluskanalisse ning vastuvõtja loeb 
andmeid aluskanalist. FSM saatja ja vastuvõtja jaoks: 
 
Saatja pool võtab andmed ülemisest kihist  vastu rdt_send(data) kaudu, loob paketi, mis 
sisaldab andmeid ja saadab paketi kanalisse. Vastuvõtja pool võtab paketi aluskanalist 
rdt_rcv(packet) kaudu, eemaldab andmed paketist ja saadab andmed ülemisse kihti 
deliver_data() kaudu.  
 
Rdt2.0 – töökindel andmeedastus üle bitierroritega kanali. Kasutatakse ACK-e (positive 
acknowledgments) ja NAK-e ( negative acknowledgments). ACK-iga öeldakse, et sõnumist 
saadi aru, NAK palub saatmist korrata , kuna arvatavasti olid tekkinud mingid häired. See 
aitab saatjal teada, mis võeti korralikult vastu ja mis mitte. Rdt2.0 puhul on uuendusteks vea 
tuvastamine (bitierrorite tuvastamise jaoks kasutatakse UDP-d, millel olemas bittide 
kontrollsumma), vastuvõtja tagasiside (ACK, NAK) ja saatmise kordamine. Saatjal on kaks 
olekut – leftmost state, mille korral oodatakse ülemiselt kihilt andmeid (seejärel luuakse 
pakett koos UDP kontrollsummaga ja edastatakse see kanalisse), ja rightmost state, mille 
korral oodatakse kanalilt ACK’i või NAK’i (NAK’i puhul saadetakse pakett uuesti). Pärast 
ACK’i saamist pöördutakse uuesti tagasi olekusse leftmost state. Vastuvõtjal on vaid üks olek 
 
13
ning tema peab saatma ACK’i või NAK’i. Rdt2.0 puhul on aga suur viga see, et pole 
arvestatud seda, kui ACK või NAK saab rikutud. Saatja ei tea enam, kas pakett saadi kätte või 
mitte ning uuesti saata ta ka ei tohi, kuna juba eelmise paketi kättesaamise korral tekiks 
duplikatsioon. Lahenduseks oleks see, et arusaamatu vastuse korral saadab saatja NAK’i ehk 
palub uuesti vastata. Aga kui saatja NAK ka vahepeal rikutakse , saadab vastuvõtja uuesti 
NAK’i. Teine lahendus: lisada piisavalt kontrollsumma  bitte , et saatja saaks ka taastada 
bitierrorid.  
Rdt2.1 puhul on paketile lisatud järjekorranumber, millega vastuvõtja teeb kindlaks, kas 
saadetakse sama paketti uuesti või juba uut paketti (vea korral). Järjekorranumbriteks vaid 0 
ja 1, kuna enne uut paketti ei saadeta, kui vastus on tulnud. Saatjal ja vastuvõtjal nüüd poole 
rohkem olekuid võrreldes rdt2.0-ga, kuna peab meelde jätma ka paketi järjekorranumbri. 
Vastuvõtja ei tea siiski, kas tema viimane ACK või NAK jõudis ilusti saatjale kohale.  
 
 
Rdt2.2 korral ei saadeta enam NAK’i vastu ning ACK’ile lisatalse samuti järjekorranumber, 
et teada, millisele paketile positiivselt vastati. Kaks korda sama järjekorranumbriga ACK’i 
järjest saades teab saatja, et pakett tuleb uuesti saata, kuna vastati ikka eelmisele paketile 
alles. 
  
Rdt3.0 – töökindel andmeedastus üle bitierroritega ja paketikaotamise võimalustega kanali. 
Kanal võib kaotada ka ACK’id. Selle versiooni korral saatja ootab teatud aja (mõistlik aeg, et 
ACK vastu tuleks) ja ittetuleku korral saadab paketi uuesti. Kui ACK hilineb, saadetakse ikka 
 
14
pakett uuesti. Järjekorranumbrid on kasutusel ning seetõttu duplikatsioonist jamasid ei teki. 
Vaja on ainult taimerit, et aega arvestada.  
 
 
 
Rdt puhul ainult paha see, et see on wait -and-stop protokoll, st et enne uue paketi saatmist 
oodatakse vastus ära. Enamik aega kulubki ootamisele ja see pole otstarbekas. Selle vastu 
aitavad Go- Back -N ja Selective Repeat
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kommunikatsioonimudel #1 Kommunikatsioonimudel #2 Kommunikatsioonimudel #3 Kommunikatsioonimudel #4 Kommunikatsioonimudel #5 Kommunikatsioonimudel #6 Kommunikatsioonimudel #7 Kommunikatsioonimudel #8 Kommunikatsioonimudel #9 Kommunikatsioonimudel #10 Kommunikatsioonimudel #11 Kommunikatsioonimudel #12 Kommunikatsioonimudel #13 Kommunikatsioonimudel #14 Kommunikatsioonimudel #15 Kommunikatsioonimudel #16 Kommunikatsioonimudel #17 Kommunikatsioonimudel #18 Kommunikatsioonimudel #19 Kommunikatsioonimudel #20 Kommunikatsioonimudel #21 Kommunikatsioonimudel #22 Kommunikatsioonimudel #23 Kommunikatsioonimudel #24 Kommunikatsioonimudel #25 Kommunikatsioonimudel #26 Kommunikatsioonimudel #27 Kommunikatsioonimudel #28 Kommunikatsioonimudel #29 Kommunikatsioonimudel #30 Kommunikatsioonimudel #31 Kommunikatsioonimudel #32 Kommunikatsioonimudel #33 Kommunikatsioonimudel #34 Kommunikatsioonimudel #35 Kommunikatsioonimudel #36 Kommunikatsioonimudel #37 Kommunikatsioonimudel #38 Kommunikatsioonimudel #39 Kommunikatsioonimudel #40 Kommunikatsioonimudel #41 Kommunikatsioonimudel #42 Kommunikatsioonimudel #43 Kommunikatsioonimudel #44 Kommunikatsioonimudel #45 Kommunikatsioonimudel #46 Kommunikatsioonimudel #47 Kommunikatsioonimudel #48 Kommunikatsioonimudel #49 Kommunikatsioonimudel #50 Kommunikatsioonimudel #51
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 51 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keeksirull Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted

sõnumi allikas, võrgud, standardeid, protokollid, multipleksimine, category 3, baseband, broadband, mikrolained, lan, satelliit, päisesse set, mailisüsteemil, igas mailiserveris, edastada e, pop3, hostide identifitseerimiseks, dns, dns, dns, hajutamise korral, kirje osadeks, dns, töökindel andmeedastus, rdt, udt, aluskanal, kasutatakse ack, 0 puhul, 0 puhul, 1 puhul, järjekorranumbrid, aitavad go, base, nextseqnum, järjekorranumbriga ack, selective, liiga pikk, udp, staatilised, dünaamilised, intra, ip aadress, internet, nati eelis, igale asile, kanalikihi ülesanne, paarsusbiti abil, kontrollsumma eelis, siini otsad, keerulisemad topoloogiad, unslotted aloha, this token, token, the data, frame format, the data, function only, depending, the data, often used, are based, addressing, fragmenting, routing, the computers, the data, ethernetis, physical, each adapter, single end, atm võrgus, and tear, sub, sublayer depends, any internet, key, in so, des, cipher, triple, krüpteerimise võti, rsa, kasulikum, hash, krüptograafia puhul, kdc, one, masina ip, kerberos, alice, konfidentsiaalsus, sõnumikokkuvõttega, avalik võti, ssl, handshake, the ssl, ipv4, slaididel, vpn, esp, esp päises, ipv4, ipsec, vpn, tunneli loomine, võrgu üldolukorrast, nagu dns, enamus võrguseadmetest, snmp, mib, analoog, analoogandmed, digitaalsignaalid, digitaalsignaalide ülekandel, amplituud, müra, ülekostvus, häireliigid, impulssmüra, nyquisti valem, paralleelühendus, edastus, sünkroon

Sisukord

  • www.yahoo.com
  • www.neti.ee
  • SlowStart
  • Best Effort
  • Intra-AS
  • Gateway Protocol

Teemad

  • Üldine kommunikatsioonimudel
  • Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne
  • Mitmekihiline arhitektuur failiedastussüsteemi näite baasil
  • Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil
  • Andmete liikumine läbi kihtide, protokoll
  • OSI mudel, kihid, teenused, protokoll
  • TCP/IP mudel
  • Internet ja hajusrakendused
  • Kanalikommunikatsioon, pakettkommutatsioon ja sõnumi
  • kommutatsioon
  • Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi
  • Datagrammvõrgud, virtuaalahelatega võrgud
  • Edastusmeedia
  • Ajalised viited võrkudes
  • Arvutivõrkude ja interneti ajalugu
  • Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt
  • HTTP
  • FTP
  • Elektronpost, SMTP, MIME, POP3
  • DNS
  • Töökindel andmeedastus
  • Go-back-n
  • Selective-Repeat
  • TCP
  • reliable
  • flow control
  • pipelined
  • TCP ühenduse loomine
  • three-way handshake
  • sequence nr
  • TCP timeout
  • Round Trip Time
  • TCP voo juhtimine
  • RcvWindow
  • unACKed
  • TCP koormuse juhtimine
  • congestion window
  • CongWin
  • UDP
  • Võrgukihi teenusemudelid
  • Marsuutimine, marsruutimisstrateegiad
  • Link state
  • Distance vector
  • Link state marsruutimisalgoritm
  • Distance vector marsruutimisalgoritm
  • Distance Table
  • Hierarhiline marsruutimine
  • intra-AS
  • inter-AS
  • Interior Gateway Protocols
  • Ipv4
  • max. transfer unit
  • timestamp
  • Datagrammide edastus läbi võrkude (võrgukihi tasemel)
  • DHCP, NAT
  • Marsruutimisprotokollid RIP, OSPF ja BGP
  • advertisement
  • Border
  • border gateway
  • Distance Vector
  • Marsruuterid
  • queueing
  • network
  • Ipv6
  • dual stack
  • Kanalikihi teenused
  • framing
  • wireless
  • Vigade avastamine ja parandamine, CRC
  • Lokaalvõrgud, topoloogiad
  • point-to-point
  • broadcast
  • switched
  • Multipöördusprotokollid
  • channel partitioning
  • collision
  • ALOHA, CSMA/CD
  • Token ring
  • vallaste.ee
  • lubaringvõrk
  • Pilt Stallingsi raamatust
  • Pika ja keerulise seletuse leiab usin tudeng Stallingsi raamatust lk 413-427. Kokkuvõte
  • Wikipedia
  • jutust
  • Token bus
  • On tööpõhimõttelt sarnane eelmisega, põhiliseks erinevuseks fakt, et tegu on bus (ehk siini-)
  • topoloogiaga, st. kõnealune siin ei moodusta füüsilist ringi. Stallingsi sõnul kasutatakse seda vähe
  • ütleb järgmist
  • ARP
  • definitsioon
  • aadressiteisenduse protokoll
  • Pakettide struktuuri leiab usin tude
  • Wikipediast
  • Värviliste piltide ja näidetega täiesti arusaadav jutt
  • on Kurose raamatus lk 397-403. Seda juttu siin aga eriti lühidalt kokku võtta ei anna, seega soovitan
  • selle iseseisvalt läbi lugeda
  • Datagrammide edastus läbi võrkude (võrgukihi ja kanalikihi tasemel)
  • Üsna adekvaatne kihtide lühitutvustus on Kurose raamatus lk 68-69 - usin tudeng võib seda
  • iseseisvalt lugeda, arvestades et võrgukiht=network layer ja kanalikiht=data link või link layer. Üldiselt
  • on kihtide ja nendevaheliste seoste kirjeldusi terve internet täis
  • ühte asjalikumat allikat
  • siin
  • pikemalt, kuna tegu on meie kursuse põhiteemaga
  • The Data-Link Layer
  • The Network Layer
  • TCP/IP ja Etherneti näitel - kuidas aetakse vaene pakett kotti, see kott järgmisse kotti jne
  • Ethernet
  • Abiks on mõist
  • ja Kurose raamat lk 405-416, mida siia konspektiivselt kleebin
  • Data Field (46 to 1500 bytes)
  • Destination Address (6 bytes)
  • Source Address (6 bytes)
  • Type Field (two bytes)
  • Cyclic Redundancy Check (CRC) (4 bytes)
  • Preamble: (8 bytes)
  • Baseband Transmission and Manchester Encoding
  • Ethernetis on multiple access protocolina kasutusel CSMA/CD, millest räägitakse punktis 44
  • repeaters
  • Ethernet Technologies
  • BaseT
  • BaseT
  • Gigabit Ethernet
  • Sillad, jaoturid, kommutaatorid
  • switch
  • Ilusate värviliste piltidega jutt on Kurose raamatus lk 418-428, kust eriti usin tudeng leiab ka bridge
  • self-learningu, spanning tree
  • cut-through switchingu põhjalikumad tutvustused ning bridgede ja
  • ruuterite võrdluse. Olulisemad asjad kleebin konspektiivselt ka siia
  • bridges
  • Bridge filtering and forwarding
  • if (destination is on LAN on which the frame was received)
  • drop the frame;
  • else {
  • lookup filtering table;
  • if (entry found for destination)
  • forward the frame on interface indicated in table;
  • else
  • flood; //forward on all but the interface on which the frame arrived
  • self-learning
  • spanning trees
  • Ethernet switches
  • CSMA/CA
  • PPP
  • Lühiko
  • wikipedias
  • aadist, byte stuffingust ja LCP’st võib usin tudeng lugeda
  • Kurose raamatust lk 436-441, toon ära PPP üldise kirjelduse
  • ATM
  • asünkroonülekanne
  • Abi leiab ka
  • wikipediast
  • atust lk 327-359 ja Kurose raamatust lk 443-451
  • IP over ATM
  • ATM Physical Layer
  • ATM Layer
  • ATM adaption layer (AAL)
  • Võrkude turvalisus
  • Kuna tegu on hea konkreetse küsimusega, millest näiteks Kurosel on terve peatükk, ja siinkirjutaja ei
  • tea, millest Rein loengus rääkis, kleebin siia mõned mõtted Kurose raamatu 7. peatüki sissejuhatusest
  • lk 549-552
  • Secrecy
  • Authentication
  • Message Integrity
  • Network Security Considerations in the Internet
  • Krüptograafia
  • Kleebin siia veel natuke udujuttu Kurose raamatust, usin tudeng võib konkreetseid näiteid uurida lk
  • 563
  • Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES
  • Avaliku võtme krüptograafia, RSA
  • Autentimine
  • Digitaalallkiri
  • Sertifitseerimine
  • Võtmete jaotussüsteemid ja protokollid
  • Kerberos
  • Tulemüürid
  • Turvaline elektronpost, PGP
  • Transpordikihi turvalisus (TLS), SSL
  • E-kommerts, SET
  • Võrgukihi turvalisus, IPsec
  • VPN
  • Võrguhaldus, SNMP
  • Analoog- ja digitaalandmed ja analoog ja digitaalsignaalid
  • Perioodilised signaalid, amplituud, sagedus, periood ja faas
  • Signaalide edastamist mõjutavad häired ja mürad
  • Nyquisti ja Shannoni valemid
  • Digitaalsed andmed ja digitaalsed signaalid
  • Digitaalsed andmed ja analoogsignaalid
  • Analoogandmed ja digitaalsed signaalid
  • Sünkroon- ja asünkroonedastus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

52
docx
Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused
6
doc
Kommunikatsiooni kokkuvõte
46
doc
Tehnoloogia eksamivastused
41
pdf
Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks
555
doc
Programmeerimiskeel
25
docx
Eksami küsimuste põhjalikud vastused
35
doc
Arvutivõrgud-Väga põhjalik eksamimaterjal
46
pdf
Arvutivõrgud eksamimaterjalid





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !