Kommunikatsiooni kokkuvõte (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. üldine kommunikatsiooni mudel
Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas – saatjaedastajavastuvõtja – sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada . Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot.
2. Kommunikatsiooni süsteemi ülesanded
Sünkroniseerimine . Vigade avastamine ja parandamine – kasutatakse selleks, et kindlaks teha ega sõnum pole teekonna ajal muutunud. Infovoogude juhtimine – et vastuvõtjat ära ei ummistataks. Adresseerimine – sõnumile on vaja omistada unikaalne id, et seda teistest kommunikatsioonisüsteemidest eristada ja et see jõuaks sihtpunktini. Marsruutimine – on vajalik siis kui otselink osapoolte vahel puudub, teades allika ja sihtpunkti aadresse suudavad vahesõlmed leida tee, et nad omavahel ühendada. Ülekandesüsteemi kasutamine. Liidestamine . Signaali genereerimine. Andmevahetuse haldus. Taastumine. Sõnumi vormindamine. Turvalisus. Võrgustiku haldamine .
3. Mitmekihiline arhitektuur failiedastussüsteemi näite baasil. Rakenduskiht – transpordikiht – võrgukiht – transpordikiht – rakenduskiht. On organiseeritud 3 suhteliselt sõltumatut kihti, mis kõik on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada . Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Võrgukiht – kõige alumine, tegeleb andmeedastusega arvuti ja võrgu vahel. Lähtearvutile peab andma vastuvõtja arvuti aadressi, et võrk saaks toimetada andmeid. Transpordikiht – andmed peavad olema edastatud kindlalt ja samas järjekorras. Rakenduskiht - selle loogika peab toetama erinevaid programme .
4. mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil.
Kirja saatja – postkontor – sorteerimine – transport – sorteerimine – postkontor – adressaat.
Allikas – andmete genereerija. Saatja – teisendab andmed transpordiks sobivale kujule. Edastaja – transpordib signaali ühest kohast teise. Vastuvõtja – võtab signaali vastu ja teisendab arusaadavale kujule. Adressaat – kasutab saadud andmeid.
5. Andmete liikumine läbi kihtide, protokoll .
Arvutivõrgul on mitmekihiline arhitektuur. Andmed liiguvad ühest arvutist teise läbi rakendus -, transpordi- ja võrgukihi ja uuesti transpordi- ja rakenduskihi. Võrguprotokoll e protokoll on kokkulepitud vorming andmevahetuseks kahe seadme vahel. Protokollid moodustavad tarkvaraliselt realiseeritud kihilise protokollistiku, mis tagab võrgufunktsioonide täitmise. Iga vahepealne kiht kasutab allpool asuvast kihti ja teenindab ülalpool asuvat kihti. Iga kiht lisab sõnumile oma päise, mille siis vastav kiht sihtkohas eemaldab. Sõnumile on lisatud ka veaparandusbitid, mille järgi saab veenduda, et sõnumit ei ole vahepeal muudetud ja poleks poolik.
6. OSI mudel on avatud süsteemide ühendamise arhitektuur, mis on andmeside protokollide kontseptuaalne mudel. See on 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel. OSI idee seisneb selles, et andmeside protsess on jaotatud kihtideks, nii et iga kiht tegeleb ainult teatava kitsama ülesannete ringiga ning muudatuste tegemine ühes kihis ei nõua tingimata teiste kihtide muutmist . Iga kiht kasutab vahetult enda all olevat kihti ja teenindab vahetult endast ülalpool olevat kihti. OSI seitse kihti on järgmised (alustades kõige alumisest ehk füüsilisest kihist ): 1. füüsiline kiht - Siia kuuluvad riistvara ja selle juhtimise protseduurid ning see defineerib võrgu füüsikalised ja elektrilised karakteristikud ja tagab andmete edastamise võrgus elektriliste impulsside, valgus- või raadiosignaalidena ning tagab arvutite füüsilise ühenduse võrguga. 2. andmelülikiht - jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks (vt. fragmentation) ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mis vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab ), teostab veakontrolli ning kui avastab vea, edastab kaadri teistkordselt. 3. võrgukiht - ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine , samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. 4. transpordikiht - määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. 5. seansikiht - loob, säilitab ja lõpetab seansi ning tagab andmevahetuse turvalisuse. 6. esituskiht - määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. 7. rakenduskiht - tegeleb võrgu läbipaistvuse, ressursijaotuse ja probleemide lahendamisega.
7. TCP/IP mudel.Edastusohje protokollistik internetiprotokolli peal, internetiprotokollistik TCP ja IP protokollid on Interneti protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige vanemat protokolli. Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina. Rakenduskiht – Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid . Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP , FTP, HTTP). Transpordikiht – Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht – Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid . Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht – Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht – Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus.
8. Kanalikommunikatsioon, pakettkommunikatsioon ja sõnumi kommunikatsioon.
Kanalikommunikatsioon – sidetehnoloogia füüsilise eritrakt moodustamisega otspunktide vahel ühenduse ajaks, mida kasut nt traattelefoni juures. Sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas . Pakettkommunikatsioon – sel korral jaotatakse sõnumid pakettideks(jagatud ressurss), iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumi paketid on kohal, koostatakse neist esialgne sõnum. Sõnumi kommutatsioon – saadetakse edasi kõik õhe sõnumi paketid korraga. Võrgusõlmed peavad enne edastamist kõik sõnumi paketid kätte saama, seega võib viide olla suurem.
9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi.
FDM e sagedusmultipleksimine – mitmele sõltumatule signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusribade eraldamine. Sagedusmultiplekser võtab vastu sisendsignaale igalt individuaalselt lõppkasutajalt ning genereerib igaühe jaoks erineva sageduse. Tulemuseks on suure ribalaiusega liitsignaal, mis sisaldab kõigi lõppkasutajate andmeid. Kaabli teises otsas eraldatakse signaalid demultiplekseriga ning marsruuditakse lõppkasutajale. TDM e aegmultipleksimine – kombineerib andmejadasid nii, et eraldab igale andmejadale erineva ajaintervalli. Selle puhul edastatakse fikseeritud ajaintervallide järjestust mitu korda üle üheainsa sidekanali. CDMA e koodijaotusega hulgipöördus – multipleksimine, kus hulk saatjaid kasutab samaaegseks signaalide saatmiseks ühele vastuvõtjale üle ühe ja sama sageduskanali mingit spektrilaotuse varianti selliselt , et signaalidevaheline interferents puudub või on minimaalne. Selle kõrval kasutatakse ka TDM’i ja FDM’i.
10. Datagrammvõrgud, virtuaalahelatega võrgud .
Datagrammvõrk e. Tavaline pakettvõrk. Sõnum (pakett) liigub saatjast vastuvõtjani läbi erinevate võrgusõlmede „parimat võimalikku teed pidi“ Paketi päises on alati saatja ja vastuvõtja aadressid mille järgi teevad võrgus oleva ruuterid otsuseid millist marsruuti pidi konkreetset paketti kõige parem saata on. Virtuaalahelaga võrk e. Virtual Circuit Network. Enne andmete saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, mille kaudu saates ei pea igale paketile eraldi marsruuti otsima . Paketid on sel juhul alati õiges järjekorras. Ahelate loomiseks kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse vastavuste tabelit,  mille järgi saab teada, kuhu antud identifikaatoriga pakett on vaja edasi saata.
11. Edastusmeedia. Eristatakse juhtivaid ja vabu keskkondi. Vabades keskkondades signaali ei juhita, need kulgevad vabalt. Juhitud meedia e kaabelsüsteemid – 1 keerupaar: moodustavad kaks isoleeritud elektrijuhti, mis on omavahel kokku keerutatud. Ühes keerupaari kaablis võib olla korraga mitu keerupaari. Eristatakse varjestusega (STP) ja varjestuseta (UTP) keerupaare. Tänapäeval kasutatakse rohkem UTP’d. 2 koaksiaalkaabel-süsteemid: ringikujulise ristlõikega kaabel, mis koosneb neljast kihist – elektrikust südamik , dielektrik vahekiht ning elektrikust varjestuskiht, mis on tavaliselt maandatud. Kõike seda katab veel välimine kattekiht. Kasutatakse kaabelTV’s, kohtvõrkudes. 3 fiiberoptika: eeliseks on väga suur läbilaskevõime ja väike signaali sumbuvus . Koosneb mitmest fiiberoptilisest kiust, mis omakorda koosneb kolmest kihist – sisemises kvartskius e südamikus liigub valguslaine, mida katab optiliselt hõredamast materjalist kattekiht, mida katab väliskate, mis kaitseb kaablit väliste vigastuste eest. Optilised fiibrid jagatakse ühemoodilisteks ja multimoodilisteks fiibriteks. Vabalt leviv meedia – 1 raadioside : levib ionosfääri kihis atmosfääris, mis asub maapinnast u 50-400 km kõrgusel. See kiht omab suurt peegeldusefekti raadiolevis. 2 satelliitside: ionosfääri side ei ole mandritevahelise side pidamiseks piisavalt stabiilne ega võimalda edastada suuri andmemahte, arendati selleks otstarbeks välja satelliitside, mis võimaldas tagada sidet pikkade vahemaade taha.
12. Ajalised viited võrkudes.Seotud andmete töötlemise ja järjekordadega. Ruuter ei saa paketti enne töötlema hakata kuni terve pakett on kohal. Marsruuteritel on selleks puhvrid , kuhu kogunevad paketid, mis ootavad oma järjekorda , et ruuterid nad edasi saadaks. Kui puhver saab täis, ignoreeritakse teisi pakette. Kogu viiteaeg koosnebki siis järjekorras ootamisest, paketi töötlemisest ning ka signaali leviku kiirusest. Töötlemise, järjekordade, edastus - (aeg, mis kulub paketi liinile toimetamiseks), meediumi viide (aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit).
13. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu.
Võrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, piirkondlikke ja riiklikke
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Kommunikatsiooni kokkuvõte #1 Kommunikatsiooni kokkuvõte #2 Kommunikatsiooni kokkuvõte #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keeksirull Õppematerjali autor

Mõisted

Teemad

  • üldine kommunikatsiooni mudel
  • Kommunikatsiooni süsteemi ülesanded
  • Mitmekihiline arhitektuur failiedastussüsteemi näite
  • baasil
  • mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil
  • Andmete liikumine läbi kihtide, protokoll
  • OSI mudel
  • TCP/IP mudel
  • Kanalikommunikatsioon, pakettkommunikatsioon ja
  • sõnumi kommunikatsioon
  • Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi
  • Datagrammvõrgud, virtuaalahelatega võrgud
  • Edastusmeedia
  • Ajalised viited võrkudes
  • Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu
  • Rakenduskiht
  • Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt
  • HTTP
  • FTP
  • Elektronpost, SMTP, MIME, POP3
  • DNS
  • Transpordikiht
  • Töökindel andmeedastus
  • Go-back-n
  • Selective-repeat
  • TCP
  • TCP ühenduse loomine
  • TCP timeout
  • TCP voo juhtimine
  • TCP koormuse juhtimine
  • UDP
  • Võrgukihi teenusemudelid
  • Marsruutimine, marsruutimisstrateegiad
  • Link state marsruutimisalgoritm
  • Distance vector marsruutimisalgoritm
  • Hierarhiline marsruutimine
  • Ipv4
  • Datagrammide edastus läbi võrkude (võrgukihi
  • tasemel)
  • DHCP, NAT
  • Marsruutimisprotokollid RIP, OSPF ja BGP
  • Marsruuterid
  • Ipv6
  • Kanalikiht
  • Vigade avastamine ja parandamine, CRC
  • Lokaalvõrgud, topoloogiad
  • Multipöördusprotokollid
  • ALOHA, CSMA/CD
  • Token ring
  • Token bus
  • ARP
  • Datagrammide edastus läbi võrkude(võrgukihi ja
  • kanalikihi tasemel)
  • Ethernet
  • Sillad, jaoturid, kommutaatorid
  • CSMA/CA
  • PPP
  • ATM
  • Võrkude turvalisus
  • Krüptograafia
  • Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES
  • Avaliku võtme krüptograafia, RSA
  • Autentimine
  • Digitaalallkiri
  • Sertifitseerimine
  • Võtmete jaotussüsteemid ja protokollid
  • Kerberos
  • Tulemüürid
  • Turvaline elektronpost, PGP
  • Transpordikihi turvalisus, SSL
  • E-kommerts, SET
  • Võrgukihi turvalisus, IPse
  • Võrguhaldus, SNMP
  • Asünkroon– ja sünkroonedastus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

102
pdf
Kommunikatsioonimudel
52
docx
Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused
46
doc
Tehnoloogia eksamivastused
25
docx
Eksami küsimuste põhjalikud vastused
46
pdf
Arvutivõrgud eksamimaterjalid
41
pdf
Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks
144
docx
Arvutivõrkude eksami konspekt
28
docx
Arvutivõrgud eksamiks





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !