Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks seda ei tsentraliseerida ?
  • Mida peab NAT ruuter tegema ?
  • Mida BGP ruuter teeb ?
 
Säutsu twitteris
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL
Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas – saatjaedastajavastuvõtjasihtpunkt . Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada . Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK
Source (see, kes saadab ) > transmitter ( saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server .
2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED
•• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/ koormamine ; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine( edastamine ) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); •• Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; •• Andmeside haldamine : •• Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas); •• Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja kontrollida andmeedastuse voogu); •• Adresseerimine; •• Marsruutimine (vaja leida tee võrguserverini, pakettide suunamine); •• Taastumine (vigastest olukordadest). Süsteem peab aru saama, kust algas vigane olukord, et sealt tööd uuesti jätkata(peab aru saama, mis on tehtd, mis tegemata): •• Sõnumi formaadid (arvutite omavaheline suhtlemine ->samad kodeerimise viisid); •• Turvalisus; ••Võrgunduse haldamine
3. MITMEKIHILINE ARHITEKTUUR POSTISÜSTEEMI NÄITE BAASIL
Posti edastamisel on mitmed etapid. Kui keegi saadab kirja, siis vahepealsetel etappidel ei teata midagi selle sisust. Saatja peab saadetise teataval kombel adresseerima, et see oleks kohale toimetatav sihtpunkti. Näide: saatja-> postkontor ->transporivahendid->postkontor(võib mitmeid kordi korduda, kuna kiri võib mitmest postkontorist läbi käia)->saaja; vahepealsetes etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on. ////////// EHK Kirja saatja – postkontor – sorteerimine – transport – sorteerimine – postkontor – adressaat.// Allikas – andmete genereerija. Saatja – teisendab andmed transpordiks sobivale kujule . Edastaja – transpordib signaali ühest kohast teise. Vastuvõtja – võtab signaali vastu ja teisendab arusaadavale kujule. Adressaat – kasutab saadud andmeid.
4. KIHID , TEENUSED, PROTOKOLLID JA ANDMETE LIIKUMINE LÄBI KIHTIDE
Mitmekihiline arhitektuur võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada . Üks kiht ei pea täpselt teadma, kuidas teine kiht töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile . Kõige madalam on võrgukiht. /// Rakenduskiht > transpordikiht > võrgukiht. /// Protokoll – reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema . Koosneb süntaksist, semantikast ja ajastusest. /// Saatja ja vastuvõtja samad kihid suhtlevad omavahel tinglikult s.t. talle alumise kihi poolt temale osutatud teenuseid ja eelnevalt kokkulepitud protokolli kasutades. // Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. Vastuvõtmisel võtab iga kiht talle määratud päise maha.
5. OSI MUDEL
Arvutivõrkude algusaegadel (1970. aastad) oli igal suuremal arvutitootjal ka oma arvutivõrgu protokoll :
Need protokollid ei olnud ühilduvad ja võrgus said koos töötada vaid ühe tootja arvutid . Eeltoodud probleemi lahendamiseks alustas Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon ISO 1977. aastal mudeli loomist, mis võimaldaks erinevate tootjate seadmetel töötada koos ühes arvutivõrgus. 1983 tutvustas ISO töö tulemust, OSI raammudelit - avatud süsteemide ühendamise mudelit. OSI ( Open Systems Interconnection) raammudeli kohtaselt jagatakse sõnumi edastamiseks vajaminevad funksioonid 7 kihi vahel. Iga kiht suhtleb otseselt vaid naaberkihtidega ja madalamate kihtide kaudu ühenduspartneri sama kihiga . Iga kiht täidab ühte osa tervikust.
1) füüsiline kiht - Siia kuuluvad riistvara ja selle juhtimise protseduurid ning see defineerib võrgu füüsikalised ja elektrilised karakteristikud ja tagab andmete edastamise võrgus elektriliste impulsside, valgus- või raadiosignaalidena ning tagab arvutite füüsilise ühenduse võrguga.
2) andmelülikiht - jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks (vt. fragmentation) ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mis vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli ning kui avastab vea, edastab kaadri teistkordselt.
3) võrgukiht - ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine.
4) transpordikiht - määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta.
5) seansikiht - loob, säilitab ja lõpetab seansi ning tagab andmevahetuse turvalisuse.
6) esituskiht - määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused.
7) rakenduskiht - tegeleb võrgu läbipaistvuse , ressursijaotuse ja probleemide lahendamisega.


6. TCP/IP MUDEL
Edastusohje protokollistik internetiprotokolli peal, internetiprotokollistik TCP ja IP protokollid on Interneti protokollikomplektis kaks kõige tähtsamat ja ühtlasi kõige vanemat protokolli. Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina. Rakenduskiht – Sisaldab OSI rakendus -, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid . Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP , FTP, HTTP). Transpordikiht – Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht – Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid . Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht – Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht – Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus . (Füüsilise kiht defineerib elektrilised või muud füüsilised parameetrid seadmetele ja transpordi keskkonnale. Samuti määratakse andmete kodeerimisviis füüsilise signaaliga, veakontroll ja kaadrite liikumine võrgu seadmete vahel määratud alal (segmendis). See standardiseerib kõiki võrgu aktiivseadmeid (võrgukaardid, modemid jne).)
7. ÜHENDUSELE -ORIENTEERITUD JA ÜHENDUSETA ANDMEEDASTUS
==> Ühendusele orienteeritud andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. „handshaking“ valmistada ette andmete transportimiseks. TCP (transmission control protocol ) see on usaldusväärne , andmed kantakse edasi järjekorras, kui midagi läheb kaotsi, siis see teadvustatakse ning info saadetakse uuesti. Toimub voo kontroll: see, kes saadab ei koorma vastuvõtjat üle. Toimub ka ummistuste kontroll: kui võrk on ummistunud, siis saatja võtab „hoogu maha“. Rakendused, mis TCP-d kasutavad: HTTP, FTP, Telnet
==> Ühenduseta andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. Sama, mis eelmisel. UDP ( user datagram protocol) ebausaldusväärne andmete transportimine, voo- ja ummistuskontroll puuduvad. Rakendused, mis UDP-d kasutavad: internetitelefonid ( skype ), telekonverentsid, (enamasti ka online’is mängitavad arvutimängud ).
8. KANALIKOMMUTATSIOON JA PAKETTKOMMUTATSIOON , PAKETI PIKKUS
==> Kanalikommutatsioon - sidetehnoloogia füüsilise eritrakt moodustamisega otspunktide vahel ühenduse ajaks, mida kasut nt traattelefoni juures. Sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas . /// EHK Kanalikommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus . Suure kanali korral saab kasutada aja või sageduse järgi tihendamist. See on ühendusele-orienteeritud andmeedastusteenus.
==> Pakettkommutatsiooni korral kasutatakse jagatud ressurssi. paketid võivad liikuda erinevaid marsruute mööda, selle tulemusena võib ette tulla viivitusi. See ei ole ühendusele-orienteeritud. /// EHK sel korral jaotatakse sõnumid pakettideks(jagatud ressurss), iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunktini erinevaid teid mööda. Kui kõik sõnumi paketid on kohal, koostatakse neist esialgne sõnum.
(( ==> Sõnumikommutatsiooni – andmed pannakse pakettidena teele ja igal pakil on küljes aadress kuhu see saata tuleb. /// EHK saadetakse edasi kõik õhe sõnumi paketid korraga. Võrgusõlmed peavad enne edastamist kõik sõnumi paketid kätte saama, seega võib viide olla suurem. ))
==> Paketi pikkus – selleks, et saata andmeid kiiremini edasi on otstarbekas need tükeldada (teha pakettideks), kui muidu tuleks oodata, kui üks osa (nt esimene ruuter ) saab kogu info kätte ja alles siis saab seda edastama hakata, saab andmeid pakettidena teele panna nii, et esimene pakett esimese ruuterini läheb teele ja samal ajal saab hakata juba järgmist saatma . Kui esimene ruuter saab esimese paketi kätte saab ta hakata seda saatma järgmisele ruuterile.. samas ei ole mõttekas pakette liiga väikeseks teha, sest sellega hoopis kaotatakse aega – arvestama peab ka üleminekuaega ühelt seadmelt teisele. Tuleks leida optimaalne pakettide suurus ning see võib andmete saatmise aega tunduvalt lühendada.
9. MULTIPLEKSIMINE SAGEDUSE, AJA JA KOODI JÄRGI
==> FDM e sagedusmultipleksiminemitmele sõltumatule signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusribade eraldamine. Sagedusmultiplekser võtab vastu sisendsignaale igalt individuaalselt lõppkasutajalt ning genereerib igaühe jaoks erineva sageduse. Tulemuseks on suure ribalaiusega liitsignaal, mis sisaldab kõigi lõppkasutajate andmeid. Kaabli teises otsas eraldatakse signaalid demultiplekseriga ning marsruuditakse lõppkasutajale.
==> TDM e aegmultipleksimine – kombineerib andmejadasid nii, et eraldab igale andmejadale erineva ajaintervalli. Selle puhul edastatakse fikseeritud ajaintervallide järjestust mitu korda üle üheainsa sidekanali.
==> CDMA e koodijaotusega hulgipöördus – multipleksimine, kus hulk saatjaid kasutab samaaegseks signaalide saatmiseks ühele vastuvõtjale üle ühe ja sama sageduskanali mingit spektrilaotuse varianti selliselt , et signaalidevaheline interferents puudub või on minimaalne. Selle kõrval kasutatakse ka TDM’i ja FDM’i.
10. AJALISED VIITED VÕRKUDES
Ajalised viited on seotud andmete töötlemisega, järjekordadega, liini saatmisega ja liikumisega mööda seda. Pakettidel tekivad alguspunktist lõpp-punkti jõudmisega nelja erinevat tüüpi viiteid.
==> Processing delay – paketi töötlemise peale kuluv aeg – vigade kontroll, aadressi otsimine, päise lugemine. EHK iga pakett võetakse vastu, päise järgi analüüsitakse, kuhu see edasi saata ning see protsess võtab aega. ///
==> Queuing delay – järjekorra peale minev aeg – pakett ootab, et teda edasi saadetakse. Ooteaja pikkus sõltub varem saabunud pakettidest, mis samuti ootavad . Tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni. EHK on vaja oodata, kuni protsessor vabaneb paketi töötlemiseks, samuti on määrav võrgu koormus (kui kiiresti saab paketti edasi saata). ///
==> Transmission delay – paketi võrku saatmiseks kuluv aeg – sõltub kanali kiirusest. Kui paketi suurus L bitti , edastuskiirus R bit/sek, aega kulub L/R sekundit (tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni). EHK aeg, mis kulub paketi liinile toimetamiseks ///
==> Propagation delay – andmete liikumise aeg – signaali leviku aeg edastuskeskkonnast järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edastusmeediast ja jääb vahemikku 2*10^8 – 3*10^8 m/s. Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites. EHK teisisõnu meediumi viide - aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit. t= R/l ==== t- aeg, mis kulub bittide saatmiseks liini, R- ribalaius , l- liini pikkus /// i= l *a/R ====== i- liikluse intensiivsus, a- keskmine pakettide saabumise aeg
11. ARVUTIVÕRKUDE JA INTERNETI AJALUGU
==> Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 1962–1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja ) korral. See tehnoloogia võimaldas andmepakettidel jõuda sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof . Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. /////
==> 1983 käivitati esimene TCP/IP installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts - arvutivõrk . /////
==> 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN -i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners -Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language ). /////
==> 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata.
==>==>==>==>==>==>==>==>==>==>==>
1961-1972: Early packet-switching principles: 1964: Baran – packet - switching in military nets // 1967: ARPAnet conceived by Advanced Research Projects Agency // 1969: first ARPAnet node operational // 1972: ARPAnet demonstrated publicly NCP ( Network Control Protocol) first host-host protocol. /// First e-mail programm. /// ARPA net has 15 nodes
1972-1980: Internetworking, new and proprietary nets: 1970: ALOHAnet satellite network in Hawaii // 1973: Metcalfe’s PhD thesis proposes Ethernet // 1974: Cerf and Kahn – architecture for interconnecting networks // late70’s: proprietary architectures: DECnet, SNA, XNA
1980-1990: new protocols, a proliferation of networks: 1983: deployment of TCP/IP // 1982: SMTP e-mail protocol defined // 1983: DNS defined for name-to-IPaddress translation // 1985: FTP protocol defined // new national networks: Csnet, BITnet, NSFnet, Minitel // 100,000 hosts connected to confederation of networks.
1990, 2000’s: commercialization, the Web, new apps : Early 1990’s: ARPAnet decommissioned // early 1990s : Web hypertext [Bush 1945, Nelson1960’s] // HTML, HTTP: Berners-Lee // 1994: Mosaic, later Netscape // late 1990’s: commercialization of the Web // Late 1990’s – 2000’s: more killer apps: instant messaging, peer2peer file sharing (e.g.,Napster), network security to forefront, est. 50 million host, 100 million+ users // backbone links running at Gbps
12. MIDA ERINEVAD RAKENDUSED NÕUAVAD VÕRKUDELT
==> Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. ///////
==> Rakenduse jaoks võrku iseloomustavad parameetrid: Andmete kadu- see võib olla suurem või väiksem sõltuvalt rakendusest, häirimata seejuures rakenduse tööd. Mõni rakendus on andmete kao suhtes tolerantsem kui teine. // Ajalised viited- Mõne rakenduse korral ei ole ajaline viide nii määrav (nt e-mail), reaalajarakendustes see nii ei ole (nt videokõne) // Edastuskiirus – mõne rakenduse korral on äärmiselt tähtis, et edastuskiirus oleks sama kogu edastusaja vältel //////
==> Vastavalt sellele, millised on rakenduste vajadused, kasutatakse erinevaid protokolle. TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (see võtab aega). UDPs ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda. (vahel) Oluline on ühenduse hoidmine, mitte see, kas andmed lähevad kaduma või mitte (nt real audio )
13. HTTP Hypertext transfer protocol, port 80.
==> Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP’d. See on olekuta (stateless) protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. ///
==> HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP ühendus; kasutab nonpersistent HTTP-d. HTTP 1.1. korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga, kasutab persistent ühendusi.
==> Nonpersistent korral toimub asi nii: Probleemid nonpersistent HTTP-ga: nõuab rohkem aega - 2 RTT-d objekti kohta; tihti avatakse mitu kanalit, et erinevaid asju saada, see võib aga ummistada.
/// Persistent HTTP: Server jätab pärast vastuse saatmist ühenduse lahti
==> HTTP-l on kahte tüüpi sõnumeid: soov (request) ja vastus (response). Soov koosneb käsust (GET, POST, HEAD), HTTP 1.1 korral on olemas ka DELETE ja PUT, header ridadest (Host, language..) ja lõpust (reavahetus). /// Vastus koosneb staatuse reast (kood ja fraas nt 200 OK), header ridadest ( date , server..) ja nõutud failist.
==> Autentimisest: Kuna veebiserver ei mäleta eelmisi päringuid,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused #1 Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused #2 Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused #3 Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused #4 Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused #5 Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused #6 Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused #7 Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused #8 Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused #9 Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused #10 Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused #11 Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused #12 Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused #13 Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused #14 Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused #15 Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused #16 Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused #17 Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused #18 Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused #19 Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused #20 Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused #21 Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused #22 Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused #23 Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused #24 Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused #25 Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused #26
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keeksirull Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted

Sisukord

  • ==>==>==>==>==>==>==>==>==>==>==>
  • ==> EHK

Teemad

  • ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL
  • KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED
  • MITMEKIHILINE ARHITEKTUUR POSTISÜSTEEMI NÄITE BAASIL
  • KIHID, TEENUSED, PROTOKOLLID JA ANDMETE LIIKUMINE LÄBI
  • KIHTIDE
  • OSI MUDEL
  • Open Systems Interconnection
  • TCP/IP MUDEL
  • ÜHENDUSELE-ORIENTEERITUD JA ÜHENDUSETA ANDMEEDASTUS
  • online’
  • KANALIKOMMUTATSIOON JA PAKETTKOMMUTATSIOON, PAKETI PIKKUS
  • Kanalikommutatsiooni
  • ==>
  • MULTIPLEKSIMINE SAGEDUSE, AJA JA KOODI JÄRGI
  • AJALISED VIITED VÕRKUDES
  • ARVUTIVÕRKUDE JA INTERNETI AJALUGU
  • Internet
  • aastate
  • 1972: Early packet-switching principles
  • 1980: Internetworking, new and proprietary nets
  • 1990: new protocols, a proliferation of networks
  • 2000’s: commercialization, the Web, new apps
  • MIDA ERINEVAD RAKENDUSED NÕUAVAD VÕRKUDELT
  • Rakenduse jaoks võrku iseloomustavad parameetrid
  • Vastavalt sellele, millised on rakenduste vajadused, kasutatakse
  • erinevaid protokolle
  • Hypertext transfer protocol, port 80
  • Nonpersistent
  • Persistent HTTP
  • vastus
  • Autentimisest
  • küpsiseid
  • a) VASAK
  • b) PAREM
  • PAREM
  • VASAK
  • NOOLED
  • & 4
  • File transfer protocol. Transpordikiht, port nr 21
  • Failiedastusprotokoll FTP
  • FTP on olekut säilitav protokoll
  • Faile saab
  • arvutite vahel vahetada ka teisi protokolle (näit. HTTP) kasutades, kuid see on
  • palju aeglasem
  • ELEKTRONPOST, SMTP, MIME JA POP3
  • lihtne meiliedastusprotokoll
  • NÄITEKS
  • universaalsed internetiposti
  • laiendused
  • Post office protocol 3, default port 110
  • internetisõnumitele juurdepääsu
  • protokoll
  • Domain name system
  • DEF
  • EHK SIIS
  • Miks seda ei tsentraliseerida
  • Päringud
  • TÖÖKINDEL ANDMEEDASTUS
  • JOONIS 1
  • JOONIS 2
  • JOONIS 3
  • JOONIS 4
  • JOONIS 5
  • JOONIS 1 JOONIS 2 JOONIS 3
  • JOONIS 4 JOONIS 5
  • GO-BACK-N
  • SELECTIVE-REPEAT
  • ==>
  • TCP ÜHENDUSE LOOMINE JA SULGEMINE
  • TCP TÖÖKINDEL ANDMEEDASTUS
  • ==>
  • TCP TAIMERID / TIMEOUT
  • TCP VOO JUHTIMINE
  • TCP KOORMUSE JUHTIMINE
  • UDP
  • DATAGRAMMVÕRGUD JA VIRTUAALAHELATEGA VÕRGUD
  • MARSUUTIMINE
  • LINK STATE MARSRUUTIMISALGORITM
  • DISTANCE VECTOR MARSRUUTIMISALGORITM
  • HIERARHILINE MARSRUUTIMINE
  • IP AADRESS JA MAC AADRESS, ARP
  • IP-aadress
  • A-klass)
  • B-klass
  • C-klass
  • D-klass
  • MAC-aadress
  • EHK K
  • Dynamic Host Configuration Protocol)
  • Näide
  • Network Address Translation)
  • MARSRUUTIMISPROTOKOLLID RIP, OSPF JA BGP
  • Routing Information
  • Protocol)
  • Open shortest path first)
  • border gateway protocol)
  • MARSRUUTERID
  • IPv4 JA IPv6
  • IPv6
  • VIGADE AVASTAMINE JA PARANDAMINE, CRC
  • Cyclic Redundancy Checking)
  • Vigade avastamise meetodid
  • MULTIPÖÖRDUSPROTOKOLLID
  • ALOHA JA CSMA/CD
  • ALOHA
  • carrier sense multiple Access/ collision detection)
  • EHK CSMA/CD
  • TOKEN RING
  • TOKEN BUS
  • DATAGRAMMIDE EDASTUS LÄBI VÕRKUDE (VÕRGUKIHI JA KANALIKIHI
  • TASEMEL)
  • NÄIDE
  • ETHERNET
  • vasakult paremale tabeli veerud
  • ///
  • JAOTURID, SILLAD JA KOMMUTAATORID
  • HUB – jaotur
  • BRIDGE
  • Silla näide
  • SWITCH
  • Carrier Sense Multiple Access With Collision Avoidance)
  • Asynchronous Transfer Mode)
  • VÕRKUDE TURVALISUS JA OHUD
  • Ohud
  • EHK VÕRKUDE TURVALISUS
  • KRÜPTOGRAAFIA, ALGORITMID JA VÕTMED
  • Krüptograafia
  • SÜMMEETRILISE VÕTME KRÜPTOGRAAFIA, DES
  • vasask pool, ülevalt alla)
  • parem pool, ülevalt alla)
  • AVALIKU VÕTME KRÜPTOGRAAFIA, RSA
  • mod n
  • AUTENTIMINE
  • ap1.0)
  • ap2.0)
  • ap3.0)
  • ap3.1)
  • ap4.0)
  • ap5.0)
  • ==>
  • DIGITAALALLKIRI
  • SERTIFITSEERIMINE
  • VÕTMETE JAOTUSSÜSTEEMID JA PROTOKOLLID
  • Näiteks protokoll
  • TULEMÜÜRID
  • On olemas erinevat tüüpi tulemüüre
  • Secure Sockets Layer)
  • Secure Electronic Transaction Protocol)
  • VÕRGUKIHI TURVALISUS, IPSEC
  • Internet Protocol Security)
  • Esimene
  • Teine
  • VÕRGUHALDUS, SNMP
  • Võrguhalduse osad
  • Standardid
  • ==>
  • SÜNKRONISEERIMINE, ASÜNKROON- JA SÜNKROONEDASTUS

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

102
pdf
Kommunikatsioonimudel
25
docx
Eksami küsimuste põhjalikud vastused
46
doc
Tehnoloogia eksamivastused
6
doc
Kommunikatsiooni kokkuvõte
2
doc
Arvutivõrgud eksamiks
46
pdf
Arvutivõrgud eksamimaterjalid
144
docx
Arvutivõrkude eksami konspekt
28
docx
Arvutivõrgud eksamiks





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !