Facebook Like

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju on meediavälised osapooled kaasatud ?
  • Keda lugu haavab ?
  • Kellele toob kasu ?
  • Kui palju on mu enda eelarvamusi sees ?
  • Kelle vaatenurgast kirjutatud ?
  • Kellest sõltumatu ?
  • Kus avalikkuse huvi on vastuolus inimväärikusega ?
  • Millisel juhul süütu kaitsmisega ?
  • Kus avalikkuse huvi on vastuolus inimväärikusega ?
  • Millisel juhul süütu kaitsmisega ?
  • Mis on privaatsus ?
 
Säutsu twitteris

Teemad eksamiks valmistumiseks
1. Professionaalne eetika .
Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades.
Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev
Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika : sõltumatus , eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause , reklaam ja üldised põhimõtted.
  • Üldised põhimõtted-
    • demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus .
    • Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist
    • Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info
    • Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi

  • Sõltumatus
    • Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust
    • Ei tohi infot kasutada isiklikes huvides
    • Ajakirjanik ei tohi olla kajastatava asutuse teenistuses
    • Ei tohi sundida kirjutama midagi, mis on vastuolus tema tõekspidamistega.

  • Infoallikas
    • Peab teavitama, et ta on ajakirjanik, kust asutusest ja mille jaoks infot kasutatakse
    • Ei tohi kuritarvitada kogenematuid inimesi (teavita tagajärgedest)
    • Moraalne kohustus kaitsta konfidentsiaalsei infoallikaid
    • Toimetus kontrollib info tõesust
    • Lapse intervjueerides küsi vanematelt luba. Võib teha erandi, kui intervjuu kaitseb lapse huve.
    • Hangib heli- ja pildisalvestused avalikult (v.a ülekaaluka avaliku huvi olemasolul, kui materjali teistmoodi ei saa)

  • Avaldamisreeglid
    • Uudised, arvamused ja oletused olgu eristatavad. Artikkel põhinegu tõendatav materjalil
    • Kõik osapooled kuula ära
    • Ei sobi rõhutada rassi, religioosset või poliitilist kuuluvust vms, kui sellel pole uudisväärtust
    • Ei tohi käsitleda kedagi kurjategijana, kui puudub kohtuotsus.
    • Moraalselt tundlike teemade käsitlemist tuleb kaaluda (nt enesetapud )
    • Ei avaldata andmeid tervisliku seisundi kohta
    • Kas identifitseerimine on vajalik?

  • Vastulause
    • Kui avaldada tõsiseid süüdistusi, on õigus inimesel anda kommentaar samas väljaandes
    • Vastulausega on õigus parandada avaldatud materjali vigu.
    • Ebaõige info korral tuleb avaldada parandus.

  • Reklaam- reklaamida toodet vms vaid siis kui see on põhjendatud; selgita, kuidas tehti toote valik ja kuidas tooteid testiti jne.
    Ajakirjandust on nimetatud demokraatia valvekoeraks, rahva kui kõrgeima võimu kandjate huvide eest seisjaks. Nii trükiajakirjandus, raadio, televisioon kui ka internet on väga paljude inimeste esmased infoallikad. Seega on ajakirjanike vastutus rahva ees suur, ootused nende suhtes kõrged ning eetiliste normide järgimine ülioluline.
    Põhimõte: ei tohi põhjustada kellelegi asjatuid kannatusi.
    Ei tohi seaduseid rikkuda
    2. Pressinõukogude roll eneseregulatsioonis. Võimalikud probleemid Eesti ja teiste riikide näitel. ( mapping media)   
    Ära hoida riigi liigset sekkumist meediasse. Samas suurt rolli hakkavad mängima eraisikud, omad huvid mängus.
    Läbipaistvus. Vahemeremaades aruandekohustust vähe, samuti araabias.
    Hoida lahus meediaväljaannet juhid nõukogudest. Blogid ! Efektiivsus?
    Saksamaal igal liidumaal oma pressinõukogu ?
    Rahvas saab ise pöörduda, kui on tehtud liiga Eestis – ASN.
    Rootsis, Hollandis ja Austraalias pressinõukogude esimeesteks on juristid . Kaebuse saab esitada inimene, kes on seotud publikatsiooniga otseselt või kaudselt . Hollandis, Rootsis, Soomes ja Norras võetakse tõsiselt nõukogusid, samaväärsed kui kohtud. On vaja suurte meediafirmade toetust, ajakirjanike organisatsioonid peavad toetama , siis toimib.
    Sveitsis  on Unabhängige Beschwerdeinstanz – UBI (The Independent Complaints Authority for Radio and Television ), mis võtab vastu kaebusi telesaadete ja raadiosaadete kohta. Seal vaadatakse üle, kas on rikutud seadusi. Seegi institutsioon on nii-öelda “pehmete seadustega”.
    Kolmas peatükk: eneseregulatsioon . Peamine initsatiiv et eneseregulatsiooniga tegeleda: ärilised (??), riigi survel(??).Riikliku sekkumise vältimine Eneseregulatsioon ei tule meediasektorilt. Probleem: kui tahame muuta meediat isereguleerivaks, et nad tegeleksid rohkem eneseregualtsiooniga, lahendus: peaks olema mingi nõukogu. Kui riik hakkab midagi seadusega reguleerima, siis kohe muudetakse midagi. (Inglismaal pole väga selge see, et sõnavabadust tuleb kaitsta, meediale kehtib väga palju norme. Iga kord kui avastati et pressinõukogu ei toimi, tekkis skandaal , kutsuti kokku nõukogu, kes ütles et hakkame seadusi muutma, kehtestati rangemad nõuded ja sanktsioonid. Siis hiljem tuli jälle hakata mingeid seadusi vastu võtma, selle jutu peale aeti vana nõukogu laiali ja tehti uus. Probleem: raske saavutada)
    Eesti: väga palju tururegulatsiooni, riikliku regulatsiooni väga pole. Eesmärgiks avalikust hüvest lähtuv vaba meedia.
    Nii Eestis, Soomes kui Austrias on isereguleeriv pressinõukogu. Eesti pressinõukogu mudel võeti Soome omalt . Eestis tegutseb kaks pressinõukogu: Pressinõukogu ja Avaliku Sõna Nõukogu. Eestis pressinõukogud instrumendina ei toimi ning ei ole mõjukad. Pressinõukogusid ignoreeritakse nii meedia organisatsioonide kui ajakirjanike poolt. Ainus meedia poolt tunnustatud eneseregulatsiooni organ on meedia omanike kontrolli all ja teenib nende huve.      Probleemiks on see, et nõukogud, mis koosnevad peamiselt kirjastajatest ja omanikest on saavutanud vähe usaldust laiema publiku seas. Oluline probleem seoses eneseregulatsiooniga on see, et ASN’i juurdepääs peavoolu meediale on praktiliselt suletud.
    Vastupidiselt Eestile on Soomes pressinõukogudel suurem roll ja tähtsus ning see on suhteliselt mõjukas instrument . Soomel on mõjukas pressinõukogu, kuigi ka selle puhul on kritiseeritud hambutust ja ebapiisavat autoriteeti. Kuid sellegi poolest on see aktsepteeritud meedia ja avalikkuse poolt. Massimeedia pressinõukogu (CMM) Soomes on peamine institutsioonaalne viis eneseregulatsiooniks, mille eesmärgiks on seirata eetilist ajakirjanduspraktikat. Samamoodi, nagu Eestiski ei ole CMM'il legaalselt jurisdiktsiooni. Samuti valitseb Soomes üksmeel,  et meedia vastutus peaks olema tagatud ajakirjanike eneseregulatsiooni poolt.
    Nii Austrias kui Soomes riik otseselt või kaudselt rahastab pressinõukogusid, kuid ei sekku nende tegevusse
    ________
    Pressinõukogu on ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub lugejatele, kuulajatele ja vaatajatele võimaluse leida meediaga vastuollu sattunult kohtuväliseid lahendusi. Piirata ajakirjandusvabadust üksikisiku kaitsmise eesmärgil.
    Tegu on laiapõhjalise koguga, kuhu peale ajakirjanduse esindajate on kaasatud isikud meediavälistest sektoritest. Kokku on Pressinõukogus kümme liiget.
    Pressinõukogu arutab kaebusi, mis laekuvad lugejatelt ajakirjanduses ilmunud materjalide kohta (täpsemalt on kirjas statuudis). Võrreldes kohtuga on Pressinõukogu menetlus kiire ja tasuta. Pressinõukogu loodi 2002. a Eesti Ajalehtede Liidu poolt.
    Pressinõukoguga on ühinenud lisaks Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehtedele Delfi, Rahvusringhääling , Kanal 2, TV3, BNS, raadio Kuku ja Tallinna TV.
    Mõne riigi puhul on pressinõukogu eneseregulatsiooni süsteemis tõsiselt võetav alternatiiv kohtule.
    Probleemid: Pressinõukogu on meedial üpriski lihtne ignoreerida (mitte vastata tema palvetele ja selle otsuseid oma väljaandes mitte avaldada), sest nõukogul pole mitte mingisugust võimu neid kuidagi kohustada ja neid vastasel juhul karistada.
    Austria pessinõukogu autoriteet on väike, sest mõjukamad väljaanded on keeldunud koostööst ja selle otsuseid avaldamast)
    Ei pruugi olla avalikkusele väga nähtav ja teadaolev.
    Eestil on kaks paralleelset pressinõukogu ja kummalgi pole piisavalt autoriteeti meediaorganisatsioonide seas. Massimeedia teeb koostööd Ajalehtede Liidu pressinõukoguga, kuid ei tunnista Eesti Pressinõukogu. Samas kui Ajakirjanike liit tunnistab Eesti Pressinõukogu kui eneseregulatsiooni tagavat organisatsiooni.
    Eesti nõukogu koosneb enamjaolt omanikest jt tähtsatest inimestest, seetõttu on vähe usaldust sellesse. Usaldust tõstaks tavalisemate inimeste nõukokku kuulumine.
    Teevad koostööd pigem n-ö majasiseste koodide, normide, reeglite, ombudsmanidega jne, kui kõige muuga.
    Konfidentsiaalsus - kaasustes nt tekst ja nimi võiksid olla lahus, nii et konfidentsiaalne, kes mida ütles.
    Haige inimese puhul on esmatähtis tema elu ja tervis, seejärel alles vabadus ja vaba valik.
    Väärtused:
      • Läbipaistvus – avaliku võimu läbipaistvuse suurendamine
      • Vastutus – otsustest ja protsessidest teadlikolek; võimuteostamise “valvamine”
      • Autonoomia – enesemääramisõigus; eneseteostamine, väljendusvabadus
      • Inimväärikus – õigustest kinnipidamine ; väärikuse kaitsmine; isikuandmete kaitsmine
      • Privaatsus – eraelu puutumatus; korrespondentsi saladus; isikuandmete kaitsmine
      • Tõesus – andmete kontrollimine ja parandamine;
      • Usaldus – seotud konfidentsiaalsusega

    3. Eetikakoodeksite roll. Võimalikud probleemid Eesti ja teiste riikide näitel.
    Eesti eetikakoodeks on aktsepteeritud kõikide Eesti meedia organisatsioonide poolt ning mõlemad pressinõukogud teevad õigusmõistmist selle alusel. Selle eetikakoodeksi iseärasuseks on asetada ajakirjanduse kvaliteedi eest vastutamise nii ajakirjanikele kui meediaorganisatsioonidele. Koodeksit ei ole täiendatud, see pärineb 1997.aastast. Üheks põhjuseks on jätkuv vastasseis kahe pressinõukogu vahel. Teiseks põhjuseks võib olla see,et ajakirjanikud ei ole omaks võtnud eetikakoodeksit kui esmast juhti nende igapäevatööks.
    Soomes on eetikakoodeks tunduvalt paremini toimiv instrument kui Eestis. Küllap mängib olulist rolli see, et see on palju vanem, seda on mitmeid kordi uuendatud ja täiustatud regulaarsete intervallidega. Uuringud näitavad, et suure hulga ajakirjanike jaoks on Juhtnöörid Ajakirjanikele (Guideline for Journalists) kasulik ja abistav nende töös. See rõhutab, et ajakirjanikud otsustades, mida avaldada ja mida mitte, peavad arvesse võtma kasvavat survet konkurentsi poolt uudisteturul. Samuti on siin sarnasus Eestiga - majanduslikud huvid aina enam asendavad ajakirjanduseetilisi printsiipe .
    Võrreldes Soome ja Eestiga on Austrias eetikakoodeks vähemõjukas instrument. Samuti pole ka Austra eetikakoodeks nii vana kui Soome oma. Nii nagu Eestiski, ei peeta Austrias koodeksist kuigi palju kinni. Kuigi Austria ajalehed väidavad, et nad peavad koodeksist kinni, näitavad uuringud, et ajakirjanikud ei ole teadlikud koodeksi tegelikust sisust.
    4. Meedia tundlikkus (responsiveness) meediavälisele kriitikale. Meediakriitika ja online-instrumentide osa meedia vastutuse tagamisel . (mapping media)
    *Meedia tundlikkus
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #1 Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #2 Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #3 Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #4 Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #5 Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #6 Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #7 Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #8 Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #9 Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #10 Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #11 Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #12 Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #13 Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #14 Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #15 Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #16 Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #17 Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #18 Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #19 Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #20 Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #21 Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #22 Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused #23
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-06-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor BoredPanda Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Aine "Kommunikatsiooni eetika" eksami kordamisküsimuste vastusematerjalid.
    kommunikatsiooni eeika , ajakirjandus , eetika , moraal , pressinõukogu , privaatsus , eneseregulatsioon , objektiivsus , Kommunikatsiooni eetika

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    34
    docx
    Kommunikatsioonieetika eksam
    34
    docx
    Filosoofia eksami kordamisküsimused
    23
    doc
    Euroopa ideede ajaloo eksami kordamisküsimused
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    83
    doc
    Õiguse sotsioloogia
    21
    doc
    McQuail  Massikommunikatsiooniteooria-
    17
    rtf
    Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun