1. Kommunikatsioon klassikaline informatsiooni juhtimine Et paremini aru saada, millest jutt käib, defineeritakse mõisted informatsioon ja kommunikatsioon. Informatsioon- igasugune kirjalik, suuline või visuaalne teave, mida edastatakse kommunikatsiooniprotsessis. Kommunikatsioon- on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess. Kommunikatsiooniprotsessis edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale. Kommunikatsioon hõlmab saatja, sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastastikkust toimet. Kommunikatsiooni on kahesuunalist. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. Mõnikord võib projektis osutuda vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida. Näiteks tuleb teil teavitada partnereid telefoninumbrite muutumisest või saata kõigile sidusgruppidele infolehed projekti eesmärkide ja taotluste kohta.
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 6. peatükk PHARE PROJEKTI PAKKUMISKONKURSS Selles peatükis kirjeldatakse, kuidas käivitada projekti pakkumiskonkursi kaudu. Aluseks on võetud suurima rahvusvahelise rahastaja Phare programmi reeglid ja tavad, mis on sätestatud detsentraliseeritud rakendussüsteemis (DIS). Ühtlasi tutvustame ka Phare programmi funktsioneerimise põhimõtteid. Phare Detsentraliseeritud Rakendussüsteem (DIS)
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 7. peatükk PROJEKTI MEESKOND Projekti kaasatud inimesed on projekti tulemuse seisukohalt olulisim ressurss. Selles peatükis selgitame, kellest koosneb projekti inimressurss ning milline on projektijuhi roll inimressursi juhtimisel. Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know-
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT PROJEKTI MEESKOND Projekti kaasatud inimesed on projekti tulemuse seisukohalt olulisim ressurss. Selles peatükis selgitame, kellest koosneb projekti inimressurss ning milline on projektijuhi roll inimressursi juhtimisel. Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks.
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 3. peatükk PROJEKTI KAVANDAMINE Selles peatükis käsitletakse projektide planeerimist ja arendamist, tutvustatakse loogilist maatriksit, eesmärkide, väljundite, tegevuste ja sisendite sekkumisloogikat ning kirjeldatakse, kuidas on selle loogikaga seotud eeldused ja riskid. Loogilise maatriksi ehk LogFrame'i meetod LogFrame'i meetod on praktiline vahend nii projektide planeerimiseks kui ka nende teostamiseks ja hindamiseks
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 9. peatükk ARUANDLUS Käesolev peatükk räägib sellest, miks on vajalik projekti aruandlus ning milliseid aruannete tüüpe rahvusvaheliste, sealhulgas Phare projektide puhul kasutatakse. Peatüki lõpus antakse näpunäiteid aruande vormistamise ja esitamise osas. Aruandluse eesmärk Projekti aruandlus täidab mitut eesmärki. Esmalt aitab ta dokumenteerida projekti käiku, Aruandlus tehtud otsuseid, muudatusi ja järeldusi.
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 2. peatükk STRATEEGILINE PLANEERIMINE Selles peatükis käsitletakse detailsemalt programmi/projekti määratlemise etappi strateegilise planeerimise faasis; kirjeldatakse, kuidas tuvastada sidusgruppe, analüüsida probleeme ning tuletada neist eesmärke. Strateegiline planeerimine hõlmab tegevusi, mis leiavad aset enne projekti elluviimist. Strateegiline planeerimine
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 5. peatükk LÄHTEÜLESANNE Selles peatükis tutvustatakse projekti lähteülesande olemust ja eesmärke. Samuti saate teada, kuidas lähteülesanne koostatakse ja missugune on selle struktuur. Oleme läbinud strateegilise planeerimise faasi. Programmi/projekti kavand on koostatud ja finantseerimine tagatud. Alanud on projekti teostamine, mis algab käivitamise etapist. Juhul kui
Valikut tehes tuleb lähtuda sellest, kas tal on oluline olla säästlik ja hoida kokku aega või tal on olulisem, et inimene saaks täpselt aru, mida me talle öelda tahame (mõjukus). Suulist kommunikatsioon soovitatakse kasutada sellisel juhul kui on oluline, et sõnumi tähendus oleks vastuvõtjale selge, sest siis on vastuvõtjal võimalus üle küsida ja ka info edastajal kontrollida, kas teda mõisteti õigesti. Kirjaliku kommunikatsiooni puhul pole kindel, et vastuvõtja mõistab öeldu sisu täielikult ning infot on võimalik jagada väikese vaevaga ja väikese ajakuluga. Kirjalikult öeldut saab alati üle kontrollida ja kasulik oleks kasutada lihtsa info edastamiseks, keerulisema info edastamiseks tuleks kasutada silmast-silma suhtlemist. ; ( http://www.tlu.ee/files/arts/4427/6-loe76671a5c4c3976eb20f87f0646daac0f.pdf) Kommunikatsioon Organisatsioonis 4
................. 34 Lisa 9. Ressursside jaotus ........................................................................................... 35 Lisa 10. Eelarve ........................................................................................................... 36 Lisa 11. Gantti graafiku joonis .................................................................................... 37 2 Lisa 12. Projekti koosoleku protokoll ......................................................................... 38 Lisa 13. Projektijuhi tööleping. ................................................................................... 40 Lisa 14. Tööjaotuste tabel ........................................................................................... 43 3 KOKKUVÕTE Aine „Projektijuhtimise meetodid“ raames koostatakse ainetööna projekt, mille ideeks
AVALIKUSSUHTED:Ükski organisatsioon ei eksisteeri isoleerituna oma kesskonnast. Tema toimimine, kaasarvatud kommunikatsioon on üksikisiku ja keskkonna vastastikuses mõjusfääris. Organisatsiooni üks eesmärke on genereerida hästimõtlemisi nii oma töötajate hulgas kui ka väliskeskkonnas. Organisatsiooniväline kommunikatsioon hõlmab endas avalikkussuhteid ja nende juhtimist. Hästi planeeritud ja korraldatud avalikkussuhete kaudu saab organisatsioon suurenda oma usaldust kõikide osapoolte silmis ja ühiskonnas tervikuna. Avalikkussuhted ei tähenda ainult suhteid meediaga (kirjutava-, rääkiva- ja telepressiga) või reklaami, vaid hõlmab endas palju laiemat suhete spektrit nagu näiteks turunduse- ja müügialane suhtlemine, suhtlemine väliste partnerite ja teiste organisatsioonidega ning suhted kohaliku võimuorganite, valitsusega ning oma personaliga. INTERVJUUD: Intervjuu on suhtlemisvorm, mil
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 10. peatükk PROJEKTI HINDAMINE Selles peatükis käsitletakse projektitsükli viimast faasi. Räägime programmide/projektide hindamise olemusest, peamistest kriteeriumidest ning seostest loogilise maatriksiga. Samuti käsitleme hindamise erinevaid ajastamise võimalusi. Projekti hindamine on kindlatele kriteeriumidele tuginev projekti tulemuste ja mõju analüüs püstitatud eesmärgi kontekstis. Hindamist teostatakse selleks, et:
tegemiseks, küsimuste aruteluks, läbirääkimisteks ressursside kasutamisel või tagasiside saamiseks. Koosolek võib olla nii alaliselt tegutseva töörühma (komitee) kui ajutiselt kokkukutsutud töötajate koostöövorm. Kas me nimetame neid koosolekuteks, konverentsideks, töörühmadeks või komiteedeks, erinevates ametlikes rühmades kulub küllalt palju tööaega. Mõned koosolekutega seotud negatiivsed asjaolud on järgmised: usalduse puudumine osalejate vahel hoiab neid tagasi tegelikke arvamusi esitamast; seisukoht, et „koosolek pole päris töö“ ei lase töötajatel koosolekuid tõsiselt võtta (s.t tullakse hiljem, minnakse varem või tegeletakse kõrvaliste asjadega) puuduv või mittetäielik info ei lase osalejatel olulisi otsuseid vastu võtta; koosolekute kehv läbiviimine (osalejatel pole päevakorda ega plaani, mida jälgida, piiratud aeg);
ja arv on määratletud projekti hõivatud organisatsiooni või organisatsioonide kontrollivajadusega. Klient- selle all mõistetakse inimest või organisatsiooni, kes hakkab projekti toodet, teenust või tulemit kasutama. Skoop (ulatus)- kõigi toodete, teenuste ja tulemite summa, mida projekt peab tagama. Kvaliteet- näitab, kui hästi teatud sisemiste karakterisikute kogum rahuldab nõudeid. Projektijuhtimise protsessirühm (Project management process group) – PMBOK Guide’is kirjeldatud projektijuhtimise protsesside loogiline rühmitus. Need viis protsessirühma on vajalikud igas projektis, neil on selged sõltuvused ja neid peab täitma üksteise järel samas järjekorras iga projekti korral, sõltumata rakendusvaldkonnast või rakendatava projekti elutsükli spetsiifikast. PMBOK projektijuhtimise protsessirühmad: Algatamine- määratleb ja kinnitab projekti või projekti faasi. Planeerimine- määratleb ja täpsustab eesmärke ning kavandab tegevusi eesmärkide saavutamiseks.
................................................................20 4. PROJEKTI FINANTSPLAAN................................................................................21 LISA 1. MC Project- Tööjõuressurss ja tegevuse etapid.............................................23 LISA 2. MC Project- Tegevustel materjalide kulu......................................................24 LISA 3. MC Project- Tööjõuressursside palgakulu.....................................................25 LISA 4. Protokoll.........................................................................................................26 LISA 5. Üürileping......................................................................................................28 2 KOKKUVÕTE Projekt on koostatud catering- teenusega tegutsevale toitlustusettevõttele, kes soovib ettevõtte kasvul tegevust laiendada
kuuluda konkreetsesse projektimeeskonda. Teiste projektimeeskonna liikmete puhul võib valitseda rollide paljusus organisatsiooni juhtkonna liige, kuulumine mitmesse organisatsiooni jne. Mõned meeskonnaliikmed võivad olla täisajaga vaid projekti heaks töötamas, teised liituvad projektiga vaid teatud etapiks. Projektijuht peab olema võimeline mõjutama neid kõiki. Muutuv ja konkurentsile orienteeritud ärikeskkond tähendab seda, et paljude projektide tulemus pole ette teada. Projektijuhtimise konkreetsetest võtetest ei pruugi kasu olla igas spetsiifilises situatsioonis. Projektijuht peab olema võimeline mõjutama laia huvigruppide ringi kasutades lisaks organisatsiooni toetusele enda isiksuseomadusi ja -oskusi. Need 3 oskused ei ole uued ega unikaalsed ja igaüks saab neid endas arendada teades olulisemaid põhimõtteid: projektide iseloomulike tunnuseid, protsesse mis nendega kaasnevad ning kuidas mõjutada inimesi ja meeskondi
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003
.17 Kasutatud materjalid……………………………………………………………………………..18 2 SISSEJUHATUS Antud referaat püüab selgitada projektijuhi isikuomaduste mõju tema tehnilise kompetentsi elementidele ja seeläbi ka projektile endale. Projektijuhi kompetentsus koosneb kolmest kompetentsist: tehniline, käitumuslik ja kontekstuaalne. Isiksuse omadusi käsitletakse IPMA (Rahvusvaheline Projektijuhtimise Assotsiatsioon) käitumusliku kompetentsi all ja see koosneb 15. elemendist. Edukas projektijuht ei ole see inimene, kes on omale selgeks teinud kõik projektijuhtimise reeglid ja omab kõikvõimalikke erialaseid ning juhtimisalaseid teadmisi. Edukaks projektijuhiks saamisel on väga tähtis omada õigeid isiksuse omadusi ja osata neid kasutada õiges kohas ning õigel ajal. Algis Perens toob oma raamatus “Projektijuhtimine” välja 8 tähtsat projektijuhi isiksuse omadust: 1
Suhtekorraldus Eestis. Kommunikatsioon. Kommunikatsiooni sihtgrupid. Kommunikatsiooni protsess. Sõnumist arusaamine ja vastuvõtmine. Organisatsiooni sisemine- ja väline kommunikatsioon Suhtekorralduse alaliigid. Suhtekorraldus versus ajakirjandus, turundus ja reklaam. Imago ja maine. Organisatsiooni maine. Tööandja maine. Tööandja turundus. Maine mõju organisatsiooni edukusele. Õppekirjandus Kommunikatsiooni käsiraamat. Äripäeva Kirjastus Internet: http://ksrmt.aripaev.ee/ Üheaegselt saab internetis lugeda käsiraamatut 2 inimest: · Kasutaja 1> kasutajanimi: MainoriKõrgkool parool: DCY3T6u7 Kasutaja 2> Mainor Q0h18EOO Vali menüüst: Käsiraamatud > Ärisari > Kommunikatsioon > Sisukord Täiendav lugemisvara 1. Too oma meeskond ühte paati. Sisekommunikatsioon ettevõtete ja organisatsioonides. A. Past; ÄP Raamat 2009 2
Oluline on kirjeldada ka meie otsese kontrolli alt väljas olevaid tegureid. See võimadab: · täpsustada piiri projekti ja selle konteksti vahel; · selgitada välja toetuse või vastuseisu, mida teistelt oodata; 9 · anda erinevatele projektis osalejatele ühise nägamuse neist ohtudest, mis võivad projekti kägus esineda; · selgitada välja ohud ja riskid, mida projekti kulgedes jälgida; · tuvastada osalejate peamised väärtused ja poliitilised huvid, mida nad esindavad, olgu tegemist omavalitsuse, regiooni või valitsuse tasandiga. Siht- ja sidusrühmade kaasamine Sihtrühm(ad) /kasusaajad - asutused, organisatisoonid või inimrühm, kes saavad projekti tulemustest otseselt kasu Sidusrühmad - kodanike rühmad, organisatsioonid ja/või institutsioonid, mis võivad projekti mõjutada ehk selle poolt positiivselt või negatiivselt mõjutatud saada.
Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik) korraldava tegevuse dokumenteerimiseks. Dokumendiplankidele vormistatakse: ametikirjad, õigusaktid (nt käskkirjad, korraldused), protokollid, aktid jt Juhtimistegevuse dokumentideks on näiteks: käskkiri, protokoll, ametikiri, akt, esildis jt Igal organisatsioonil on üldplank ja dokumendiliigi plank üldplangi alusel moodustatud konkreetse dokumendiliigi plank, nt kirjaplank
sõltuvaid ülesandeid. Üksikasjaliku siiramise peamine puudus on piiritletud tegevusega ametikohtade tekkimine, mis põhjustab tegemisel jäikust ja paindumatust. Iseseisvaks tegutsemiseks ja algatusvõime ülesnäitamiseks, mis on olulised muutuvais oludes, jääb vähe võimalusi. Kammitsetud tegutsemine pidurdab tööalast arenemist ja alandab inimeste töörahulolu. 22. Koordineerimine Koordineerimine on struktureeritud ja organiseeritud kommunikatsioon ühtset tegevussfääri jagavate tegevusüksuste vahel. Koordinatsiooni aitavad tagada: · omavahelised kokkulepped · otsene juhendamine · kehtestatud standardid ehk reeglid, meetodid, protseduurid, kvalifikatsiooninõuded, tulemuste kirjeldused. Igas konkreetses olukorras tuleb valida sobivad koordinatsiooni meetodid. Väikeses
inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4. Juhtimise funktsioonide definitsioonid (kavandamine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine, otsustamine, delegeerimine, koordineerimine mehitamine/personalijuhtimine, suhtlemine) Kavandamine (plaanimine) – org.-ni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramine. • Organiseerimine – töömahu väljaselgitamine, selle jaotamine üksikisikute vahel, ametikohtade moodustamine ja allüksusteks koondamine, alluvusvahekordade määratlemine. • Eestvedamine – püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevust eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel.
siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. 4. Juhtimise funktsioonide definitsioonid (kavandamine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine, otsustamine, delegeerimine, koordineerimine mehitamine/personalijuhtimine, suhtlemine) Kavandamine (plaanimine) org.-ni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramine. · Organiseerimine töömahu väljaselgitamine, selle jaotamine üksikisikute vahel, ametikohtade moodustamine ja allüksusteks koondamine, alluvusvahekordade määratlemine. · Eestvedamine püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevust eesmärkide saavutamiseks suhtlemise
organisatsiooni, vaid püütakse muuta sihtgruppide hoiakuid ja käitumist. Suhtekorralduspraktikud planeerivad edastatavaid sõnumeid hoolega, et saavutada maksimaalseid muutusi sihtgruppide hoiakutes ja käitumises. 3. mudel: kahesuunaline asümmeetria ( Tampere) Suhtlemine on kahesuunaline- saatajalt saajale ja saaja tagasiside saatjale. Mudel kasutab teaduslikku veenmist ning jõupositsioonil on saatja, ke süritab saajat veenda tunnustama ja toetama saatja organisatsiooni. Selline suhtekorraldusmudel ei ole suunatud organisatsiooni muutmisele vaid, organisatsioon soovib muuta saaja suhtumist. Tagasiside põhjal üritab organisatsioon saata oma sõnumeid välja sihtrühmadele vastuvõetaval kujul. Tehakse uurimusi avalikkuse suhtumise väljaselgitamiseks ning uuringute eesmärk on võimalikult efektiivse kampaania loomine. Kahesuunaline sümmeetriline suhtekorraldus
neid kontrollida. Tehniliste täitjate suunamine ja kontrollimine. 8. Juhtide jaotus juhtimisvaldkondade järgi. Finantsjuhid Turundusjuhid Tootmisjuhid Personalijuhid Kvaliteedijuhid Haldusjuhid Jne 9. Juhi rollid H. Minzbergi järgi. 1. Suhtlemisega seotud rollid: *esindaja roll * juhtija- eestvedaja roll * sidepidaja 2. Infoga seotud rollid: * info vastuvõtja roll * info jagaja roll * kõneleja roll 3. Otsustamisega seotud rollid: * uuendaja roll * ressursside jagaja roll * arusaamatuste lahendaja roll * läbirääkija roll 10. Juhile vajalikud oskused. Tehnilised oskused: ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine,
Need aspektid võtab kokku joonis 2.4. Stiimul Tunnetuslik Vastus vahendamine Suhtleja või teabe allika usaldusväärsus, asjatundlikkus ja meeldivus Sobiva vastuse Sõnumi kvaliteet, väljatöötamine Hoiaku korduste arv, poolt ja vastu muutused keerulisus ja pikkus kaalutlemine Vastuvõtja osalusmäär Individuaalsed erinevused Joonis 2.4. Hoiakute muutmine. Teabe allika usaldusväärsus on emotsionaalse iseloomuga ning seetõttu võib olla väga suure kaaluga tegur. Usaldusväärsetena tajutakse tavaliselt neid, keda peetakse oma ala asjatundjateks või kes tunduvad teadvat, mida räägivad. Teabe edastaja meeldivus (sh. väline) on samaväärselt tähtis kui usaldusväärsus. Meeldivus on üks teisele inimesele suunatud hoiakutest. Sõnumis etendavad rolli
SUHTEKORRALDUSE EXAM 1. Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus ja kommunikatsiooni auditi läbiviimine Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus Maailmas üldiselt tunnustatud suhtekorralduse planeerimise ja elluviimise mudel on neljaosaline: · probleemide defineerimine · planeerimine ning programmi koostamine · suhtekorraldustegevus · programmi hindamine, tagasiside kogumine. Kõik mudeli osad on võrdselt tähtsad, kuid kogemusele tuginedes võib väita, et nn kodutöö tegemine on tegelikult programmi õnnestumise võti. Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muu
Parim lahendus dünaamilise sisuga veebilehele on salvestada andmed andmebaasi, mida kasutatakse veebilehtede loomisel vastavalt päringutele. SSL protokolli peamiseks eesmärgiks on info krüpteerimine. Selgitus, mis kirjeldab terminit hostimine Sinu veeb asub veebiserveris, mida haldab teine firma. Domeeniks on nt com , ee, eu jms Milline tehnika kuulub satelliit-arvutivõrgu maajaama koosseisu? Paraboolantenn ja mikrolainesaatja- vastuvõtja. Traadita võrgu pääsupunkt ühendab traadita võrgu seadmed traadiga võrguga. Tõesed laused sinihamba (Bluetooth) võrgu suhtes: Sinihammas lubab luua arvutitevahelist võrku Iga lubatud BT ühendusega seade võib olla BT-i master-seade Sinihamba võrgustikus saavad kuni 7 seadet olla ühenduses ühe master-seadmega. Kõige täpsem selgitus võrguhalduse kohta on jõudluse, vea- , konfiguratsiooni-, aruandluse ja turvahaldus.
SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. MICROSOFT OPERATIONS FRAMEWORK?.....................................................................4 1.2 Komponendid....................................................................................................................................5 1.2.1 Service Management Functions..................................................................................................5 1.2.2 Management Review..................................................................................................................5 2. ETAPID....................................................................................................................................6 2.1 Plaani etapp..............................................................................................................................
ettevõttest ja tema toodetest. Ühendab kõik kommunikatsiooni terviklikuks kampaaniaks. Tulemuseks on järjepidevam sõnum ning suurenenud mõju läbimüügile. · Kommunikatsiooniprotsess · See peaks algama erinevate infoallikate jälgimisega. Nt soovid osta läpakat, uurid sellekohast infot. · Turundaja ülesandeks on hinnata, millist mõju ostmise eri etappidel iga selline kogemus avaldab. · Kommunikatsioon hõlmab seitset elementi o Kommunikatsiooniprotsessis osalejad saatja ja vastuvõtja o Kommunikatsioonivahendid sõnum ja kanalid o Kommunikatsiooni funktsioonid kodeerimine, dekodeerimine, reaktsioon, tagasiside. 1. Saatja osapool, kes saadab teisele poolele sõnumi nt Tartu ülikooli majandusteaduskond 2. Kodeerimine kavatsetud sõnum pannakse sümbolite keelde nt reklaamiagentuuris tehakse plakat 3. Sõnum sõnade, sümbolite, piltide komplekt mida saatja edastab nt loodud reklaam pannakse ajalehte 4
elluviimise juhendamine ja kontrollimine. 8. Juhtide jaotus juhtimisvaldkondade järgi finantsjuhid, turundusjuhid, tootmisjuhid, personalijuhid, kvaliteedijuhid, haldusjuhid 9. Juhi rollid H.Minzbergi järgi sotsiaalne roll on käitumisviis, mida oodatakse teatud staatuses olevalt inimeselt. Suhtlemisega seotud rollid tseremoniaalne ehk esindaja roll, juhtijaeestvedaja roll, sidepidaja. Infoga seotud rollid info vastuvõtja, info jagaja, kõneleja roll. Otsustamisega seotud rollid uuendaja roll, ressursside jagaja, arusaamatuste lahendaja, läbirääkija rollid. 10. Juhile vajalikud oskused Tehnilised oskused ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jne. Suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jne.
Andmed esitatakse numbriliselt, tekstina, pildina, helina vm kujul sõltuvalt, mida/keda need andmed iseloomustavad ja mida nende andmetega edasi tehakse. · Informatsiooni mõiste Sellise kuju saanud andmed, mis annavad edasi tähendust, mõtet. Tähenduse andmine toimub läbi andmete omavahelise seostamise, töötlemise, konteksti panemise. Andmed muutuvad informatsiooniks vaid siis kui need omavad tähendust vastuvõtja jaoks - need peavad olema olulised vastuvõtjale, nende põhjal peab saama midagi peale hakata, nö on tegemist kasulike andmetega. Informatsioon võimaldab vastuvõtjal kergemini suhelda, saada aru, teha järeldusi, otsustada. Näiteks TTÜ tunniplaan on oluline ainult TTÜ tudengitele ja õppejõududele, teiste jaoks ei oma tunniplaani andmed võimet informeerida, tunniplaani andmed ei anna alust tegutsemiseks, teistel puudub vajadus sellelaadse informatsiooni järele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
