100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
35 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
minu tööd
Õppematerjali autor
1. Sõelumine - Kas projektile on kohustus teha KMH, kas me vajame KMH? Millist tüüpi KMH on vajalik? Kõik arenguprojektid ei vaja KMH-d? Paljudel projektidel puuduvad olulised keskkonnamõjud; Sõelumisprotsess määratleb projekte, millel on olulised ebasoodsad keskkonnamõjud. 2. Piiritlemine - Läbivaatuse tähtaeg: Mida on vaja uurida; Mõjutatud ala piirid; Võtmemõjud; Alternatiivid; Ekspertide grupp; KMH plaan k.a. konsultatsioonid ja avalikkuse kaasamine, Tööplaan ja ajakava. 3. Eelhindamine - Taustinformatsioon, tausta olukord; Keskkonna käesolev seisund; Loodusressursside praegune kasutamine, koormused keskkonnale; Võrdlus “0” alternatiiviga; Keskkonna indikaatorite suundumused –trendid; Keskkonna standardid. 4. Alternatiivid - Peavad olema realistlikud ja andma valikuvõimaluse; “0” alternatiiv- null-tegevus, ei
sisukor Tallinn 2015 sissejuhatus................................................................................................................................4 1.analüütiline raamistik............................................................................................................5 1.1 Organisatsioonilised piirid................................................................................................5 1.2 Kaasamine.........................................................................................................................5 1.3 Hariduse ja tööturu vahelised seosed................................................................................8 2.Probleemi analüüs................................................................................................................10 2.1 Probleemi põhjused.....................................................................................
sundi. Ameti tegevusvaldkond on politsei juhtimine ja arendamine, riiklikku järelevalve teostamine ja sunni kohaldamine ning politseile pandud ülesannete üleriigiline täitmine. Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015 (TPPS) (http://www.siseministeerium.ee/31926) Rõhutatud on viite turvalisuspoliitika põhimõtet: igaühe vastutus, kaasamine, koostöö, ennetus ja pikaajaline planeerimine. Põhimõtete ellurakendamiseks on seatud kaheksa turvalisuspoliitika põhisuunda: turvalisem tunne, ohutum liiklus, tuleohutum elukeskkond, kaitstum vara, vähem õnnetusi, turvalisem riik, kiirem abi ning tõhusam turvalisuspoliitika. Eesti regionaalarengustrateegia (http://www.siseministeerium.ee/public/EESTI_REGIONAALARENGU_STRATEEGIA_2005___2015.doc) Essee: põhimõtted, suunad, ohud.
1. Sõelumine - Kas projektile on kohustus teha KMH, kas me vajame KMH? Millist tüüpi KMH on vajalik? Kõik arenguprojektid ei vaja KMH-d? Paljudel projektidel puuduvad olulised keskkonnamõjud; Sõelumisprotsess määratleb projekte, millel on olulised ebasoodsad keskkonnamõjud. 2. Piiritlemine - Läbivaatuse tähtaeg: Mida on vaja uurida; Mõjutatud ala piirid; Võtmemõjud; Alternatiivid; Ekspertide grupp; KMH plaan k.a. konsultatsioonid ja avalikkuse kaasamine, Tööplaan ja ajakava. 3. Eelhindamine - Taustinformatsioon, tausta olukord; Keskkonna käesolev seisund; Loodusressursside praegune kasutamine, koormused keskkonnale; Võrdlus “0” alternatiiviga; Keskkonna indikaatorite suundumused –trendid; Keskkonna standardid. 4. Alternatiivid - Peavad olema realistlikud ja andma valikuvõimaluse; “0” alternatiiv- null-tegevus, ei
20. Kaasamise normatiivsed, sisulised, instrumentaalsed ajendid. - Normatiivne - otsustest mõjutatud huvirühmad ja inimesed saavad otsuse tegemisel kaasa rääkida, sh marginaalsete rühmade võimestamine. - Sisuline - Kohalike teadmiste kasutamine sisukamate otsusteni jõudmiseks, nö tavainimesed näevad probleeme, mida teised ei näe (kohalikud teadmised), ei pruugi oluliseks pidada (väärtushinnangud); konfliktide lahendamine. - Instrumentaalne – kaasamine teeb otsustetegemise läbipaistvamaks ja suurendab valitsussektori usaldusväärsust suhetes huvirühmade ja laiema avalikkusega. 21. Kaasamise manipulatiivsed eesmärgid. - Väheteadlikku avalikkust on võimalik manipuleerida mõtlema grupi konsensuse alusel. Teaduslikud argumendid muutuvad vähetähtsateks. 22. Kaasamise kultuurilised, struktuurilised ja protseduurilised kitsaskohad. - Kultuurilised - kaasamise kujunemine otsustusprotsessi osaks nõuab
· Inimtegevusest tulenevate kliimasüsteemis ohtlike häirete tagasitõrjumine · Looduslike süsteemide toimimise kaitsmine · Elukvaliteedi ja heaolu saavutamine keskkonnas, kus saastetase ei kahjusta inimtervist ja keskkonda sh säästvat linnakeskkonda · Loodusvarade tõhus kasutamine (sh tehniliselt ning majanduslikult) ja jäätmehoolduse korraldamine nii, et nende tarbimine ei ületaks keskkonna taluvusvõimet · Tagada avalikkuse lai kaasamine, eesmärkidele viivate tegevuste järelevalve, korralduslik, tehniline ja tehnoloogiline toetus ning võimalustekohane riigitugi EL prioriteetsed tegevused: · Veemajanduse arendamine · Jäätmekäitluse arendamine · Looduse mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamine · Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arendamine · Keskkonnaseire võimekuse parandamine · Keskkonna hädaolukordadeks valmisoleku parandamine
.............................................................................................................. 5 1.3. Hariduslike erivajaduste märkamine ........................................................................... 6 2. TEENUSTE SUUNATUS JA STRUKTUUR .................................................................... 9 3. KASUTATAVAD SPETSIALISTID ............................................................................... 12 4. VANEMATE KAASAMINE ........................................................................................... 15 KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 18 ALLIKAD ................................................................................................................................ 19
või täiskasvanutega väljaspool perekonda • Võimekus arutada vanematega probleemide üle • Vanemate ootused koolitulemuste osas on märgatavalt kõrged • Sagedased ühistegevused vanematega • Vanema järjekindel olemasolu vähemalt ühel järgnevatest juhtudest: ärkamine, koolist koju tulemine, õhtune söömaaeg või magama minek • Osalemine sotsiaalsetes tegevustes • Vanemate/ perekonna konstruktiivne kaasamine probleemidega toimetulekul Sotsiaalsed kaitsefaktorid • Lähedased ja tugevad suhted koolikaaslastega • Pühendumine koolile • Lähedased suhted mittehälbeliste kaaslastega • Osalemine kampades, kus ei ole antisotsiaalsed käitumist • Osalemine prosotsiaalsetes tegevustes • Kokkupuude koolikliimaga, mida iseloomustab: – Intensiivne järelevalve – Selged käitumisreeglid – Järjepidev negatiivne suhtumine agressiooni – Seotus vanemate ja õpetajatega Aile Viks osa.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid