100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
42 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
aveaveave
Õppematerjali autor
meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid Massikommunikatsiooni määramiseks kommunikatsiooniuurimise kontekstis, lähtudes ühiskondliku korralduse tasanditest, millel kommunikatsioon aset leiab. Püramiidi igal madalamal tasandil kasvab üksikjuhtumite arv, igal tasandil on oma uuritavate probleemide ja teoreetiliste käsitluste spetsiifika. Kui massikommunikatsiooni vaadelda kommunikatsiooniuurimise kontekstis, siis ta asuks teiste samadele kriteeriumitele vastavate protsesside püramiidi tipus. Kaasaegses ühiskonnas on sageli olemas üks suur, tavaliselt massimeedial põhinev avaliku
1aastatuhande alguses eKr tekkis riiklus polise kujul. Ja koos sellega tekkis kodakondsuse mõiste. Poliitika oli polise ühiste asjade ajamine ning selle keskseteks mõisteteks oli õigus, õiglus, seaduslikkus ja vabadus. Polise tekkega asendus kogukondlik võrdsus alluvus- st võimusuhtega. See tõi kaasa linnriikide sisemise ja omavahelise võimuvõitluse. Võitluse sisuks oli eri ühiskonnakihtide soov võtta võim ja kujundada võimusuhted vastavalt oma huvidele ja arusaamadele. Need kihid andsid nime tollastele valitsusvormidele: · aristokraatia (aristos-parem+kratos-võim) ehk paremate võim ehk ülikute ja eliidi võim · oligarhia (oligos vähene) ehk väheste (maaomanike) võim · timokraatia (time-väärtus) ehk jõukuse võim (kodanike õigused vastasid nende varanduslikule seisundile) · demokraatia (demos-rahvas) ehk rahvavõim · monarhia - ainuvalitseja
ei kahelda. - selliselt mõeldes on peamine rõhk pantud uurimuse formaalsele täpsusele. Kui aga uurida sotsiaalseid kooslusi mis on suuremad kui indiviid, saab aga olulisemaks see kontekst, millese tulemused paigutatakse. * näide: indiviide ükshaaval loendades võib näiteks öelda, et Eestis on ukrainlasi 29,000. Aga kui otsida sotsiaalseid kooslusi, tekib siin küsimus: millisel määral nad ,,tegelikult" moodustavad mingi koosluse? (rühma sisene kommunikatsioon, idenditeet, huvid, väärtused & normid jne.) => sellisest .sotsioloogilisest. perspektiivist vaadates on arvulised andmed tihtipeale ainult materjaliks, uurimuse esimeseks sammuks. Nad vajavad tõlgendamist, seadmist laiemasse konteksti. -teooriad: seletused, seosed, ennustused: sulatuspott vs salat (multikulturalism). - võiks öelda, et on olemas teatav pinge empiiria ja teooria vahel, kui palju sotsioloogia/sotsiaalteadus toonitada empiiria, kui palju teooria olulisust
isereguleeruv institutsioonid ühiskonna tervikuks; süsteem, mis püüdleb (haridus, politsei, juhib tähelepanu tasakaalu poole kunst) on probleemidele ühiskonnale vajalikud Konflikti-paradigma Ühiskond koosneb Kelle käes on võim Kunst kindlustab konfliktis olevatest ja ressursid, kuidas valitseva klassi gruppidest toimub võitlus nende võimu; aitab võimu (kapitalistid, pärast vastu võidelda töölised, mehed- naised) Interaktsionism Ühiskond moodustub Kuidas inimesed Kunst on viis
Miks üks probleemidele. või teine asi on kasulikud. Mille poolest aitavad institutsioonid aitavad ühiskonda? Konflikti-paradigma Ühiskond koosneb Kelle käes on võim ja Kunst kindlustab konfliktis olevatest ressursid, kuidas valitseva klassi võimu; gruppidest toimub võitlus nende aitab võimu vastu (kapitalistid-töölised, pärast (võimu ja võidelda mehed-naised, ressurside pärast) eestlased-venelased, maainimesed-
3. Loeng – Majandus ühiskonnas 3. Loeng – Majandus ühiskonnas 1. Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja 4. Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur KULTUUR – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: - KULTUUR – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: -
.. 152 19.1.15. Vanuseline kihistumine........................................................................... 153 13 19.1.16. Rassilised, religioossed ja rahvusvähemused..........................................155 19.1.17. Vähemusgrupi määratlemisel lähtutakse neljast elemendist:..................156 19.1.18. Vähemuse ühiskonda integreerumise mudelid:.......................................157 20. Võim ja legitiimsus..................................................................................................158 20.1.1. · Võim on ..................................................................................................158 20.1.2. · Autoriteet on võim, ................................................................................ 158 20.1.3. Võim ja legitiimsus....................................................................................158
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid