AVALIKUSSUHTED:Ükski organisatsioon ei eksisteeri isoleerituna oma kesskonnast. Tema toimimine, kaasarvatud kommunikatsioon on üksikisiku ja keskkonna vastastikuses mõjusfääris. Organisatsiooni üks eesmärke on genereerida hästimõtlemisi nii oma töötajate hulgas kui ka väliskeskkonnas. Organisatsiooniväline kommunikatsioon hõlmab endas avalikkussuhteid ja nende juhtimist. Hästi planeeritud ja korraldatud avalikkussuhete kaudu saab organisatsioon suurenda oma usaldust kõikide osapoolte silmis ja ühiskonnas tervikuna. Avalikkussuhted ei tähenda ainult suhteid meediaga (kirjutava-, rääkiva- ja telepressiga) või reklaami, vaid hõlmab endas palju laiemat suhete spektrit nagu näiteks turunduse- ja müügialane suhtlemine, suhtlemine väliste partnerite ja teiste organisatsioonidega ning suhted kohaliku võimuorganite, valitsusega ning oma personaliga. INTERVJUUD: Intervjuu on
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse instituut Ele-Riin Koobas KOMMUNIKATISOON ORGANISATSIOONIS Referaat Juhendaja : Mare Kurvits PAIDE 2009 Kommunikatsioon Organisatsioonis SISSEJUHATUS Suhtlemisel on meie elus erakordselt tähtis koht ja seda võib käsitleda mitmel tasandil. Sel on mitu elutähtsat funktsiooni ja seda ei saa vältida igapäevaselt ning on kõige edukam teatud põhiväärtusi jälgides. Kommunikatsioon on osa organisatsiooni juhtimisest, see on eesmärgile pühendatud teadlik ressursside juhtimine, mis lähtub organisatsiooni põhiväärtustest missioonist ja visioonist (arengukavad)
probleemide märkamine ja lahendamine, tasu pingutuse, lojaalsuse ja pühendumise eest, töötajate austamine ja tunnustamine, tõhus info jagamine ja suhtlemine. Negatiivseid hoiakuid toetab: ebavõrdsed võimalused ja kohtlemine, omakasupüüdlikkus, tasu maksmisel oma lemmikute eeltamine, erinevad nõudmised erinevatele inimestele, meeskondadele, vähene tunnustamine, vähene info jagamine ja ebaselge kommunikatsioon. Johari aken- tuntud ja tundmatu info (avatud, pime, varjatud, tundmatu ala) JUHTIMINE I OSA Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Klassikaline käsitlus- praktiline lähenemine Taylor- Teadusliku juhtimise rajaja, organisatsioonisisene tööjaotus. Oleme efektiivsemad, kui oleme spetsialiseerunud mingile alale. Weber- mõiste bürokraatia võttis kasutusele, hierarhia on oluline. Fayol- juhtimisfunktsioonid võttis täiendatult Taylorilt üle.
juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt: sotsiaal-kultuuriline keskkond (mõjudena on 21.saj ilmselt aktuaalne näit. elanikkonna keskmise vanuse
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2014 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine.
organisatsiooni jaoks töötajate suhlemisoskus ja võime edastada informatsiooni selgelt ning kokkuvõtlikult, keskenduksingi esmalt justnimelt õigete oskustega inimeste värbamisele. Tänapäeval eksisteerib väga mitmeid organisatsioone, mis tegelevad personalivärbamisega teiste organisatsioonide jaoks. Valiksin pikaldast kogemust ja oskusi omava firma, kellele sõnastaks väga selgelt nõudmised kandidaatidele, sealhulgas suhtlusoksuse. Kommunikatsiooniteadlased väidavad, et kommunikatsioon on organisatsiooni organiseerimise aspektist äärmiselt vajalik, kuid ei tohiks eeldada, et kommunikatsiooni rohkus on alati seoses kommunikatsiooni kvaliteediga. (Keyton, J., et al. 2013) Seetõttu leian, et juhina peaksin üritama kehtestada kvaliteetse kommunikatsiooni toimimise. Kindlasti ei ole see lihtne ülesanne, sest kommunikatsioon toimub organisatsioonis väga mitmel tasandil. Kuid siiski leian, et juhil on siinkohal oluline roll
...........................................................28 1.6 Liider, järgija ja eestvedamise ning järgimise tehnikad ...................................................................33 1.7 Tulemusjuhtimine..............................................................................................................................37 1.8 Muudatuste juhtimine ........................................................................................................................42 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 44 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid .......................................................................................44 Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse ....................................................................45 2.2 Rahvuskultuuride käsitlused..............................................................................................................50 Takistused kultuuride mõistmisel: .........................
töövahenditega, tööaja ja -kohaga, tasustamis- ja motiveerimissüsteemiga jne. Tööga rahulolu = kõrge töömotivatsioon, püsipersonal. Tööga rahulolematus = madal töömotivatsioon, personalivoolavus. 3. Juhi töö (juhtimisfunktsioonid), juhtide liigid (funktsioonide ja juhtimistasandite alusel) ja juhi erinevus spetsialistist. Juhtimisfunktsioonid: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, personalijuhtimine, kontrollimine ning kaasajal on lisatud veel kaks kommunikatsioon ja otsustamine. Viimane kaks tegelikult sisalduvad esimeses viies paratamatult seetõttu nimetatakse neid ka seostavateks funktsioonideks. Juhtimine on laiem mõiste kui eestvedamine, sest sisuliselt sisaldub eestvedamine juhtimises. Juhtimine seisneb eesmärgi saavutamiseks vajaliku süsteemi ja struktuuri loomises ning selleks tarvilike põhimõtete ja protseduuride väljatöötamises. Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse: · tippjuhid, · keskastmejuhid,
Kõik kommentaarid