..................................................................................................... 3 POPULAARSEMAD KÜTTESÜSTEEMID.............................................................................4 1.1 Ahjud, pliidid, kaminad.................................................................................................... 4 1.2 Elektriküte.........................................................................................................................5 1.3 Kesk- ja kombineeritud küte.............................................................................................7 1.3.1 Keskküte.....................................................................................................................7 1.3.2. Kombineeritud küttesüsteemid................................................................................. 8 1.4 Päikeseküte....................................................................................................................
kanalisatsioonisüsteem (hermeetilise septikuga immutusväljak või biopuhasti). 28% juhtudel oli ventilatsioon lahendatud mehaanilise väljatõmbega köögist, vannitoast või/ja WC-st. Soojustagastiga ventilatsioonilahendus uuritud elamutes kasutust ei leidnud. 42% elamutest esines veel vana elektrikaabeldust. Tabel 1.2 Uuritud elamute tehnosüsteemide põhiandmed. Kood Külm vesi Soe vesi Kanalisatsioon Küte Ventilatsioon Elekter 6001 Pumbaga Mahtvee- Plastseptik Ahi ja pliit, Meh. väljatõmme Uus kaabeldus toas soojendi: elektriradiaator, köögis ja elekter, pliit el.põrandaküte duširuumis 6002 Pumbaga Mahtvee- Puudub Keskküte Meh. väljatõmme Uus kaabeldus toas soojendi: (kivisöega), köögis
Hoonete soojus püsivus Eelpool toodu valemid on tuletatud statsionaalsele reziimile kuna enamus soojus vaheteid töötab põhiliselt. Temp. selle seadme töö ajal on püsivad aga tegelikult välis õhu temp. muutub. Seetõttu võib põhjustada ruumi temp. muutust. Perioodiliselt 11 muutub temp. ka kui on kodus ahjuküte. Piirete pindades toimuvad mitte statsionaalsed soojuslikud reziimid. Erinevast materjalist piirdes ehk seinad reageerivad erinevalt temp. muutustele. Osa materjale reageerivad küllalt kiiresti välis ja sise temp. muutustele, teised aga küllalt aeglaselt. Mõnede piirete puhul välist temp. võib kiiresti mõjutada. Teiste puhul võtab see aega. Piirde konstruktsiooni eksplitatsioonid sõltuvald oluliselt temp. kõikumise amplituudist piirde sisepinnalt. Amplituut ei sõltu mitte niivõrd seina soojus takistusest vaid ta sõltub piirde soojus püsivusest ja
rõivastuse vajaliku soojuspidavust, arvestades nii sisekliimat ja väljas külma talevilmaga kui ka füüsilise töö intensiivsust. Nii, et peale moekunstnike võib erineda kuni 7 korda töö rõivaste kavandamisel, tuleb mõnikord kasutada ka inseneriteadmisi. Üha suurem osa inimesi veedab põhilise aja ööpäevast siseruumides. Ka liiklusvahendite küttesüsteemid on võimelised tagama siseruumi soojuse. Olukorda, kus organismi termoregulatsiooni mehhanism peaks ennast pingutama, jääb üha vähemaks. Seetõttu termoregulatsiooni mehhanismi treenitus väheneb ja üha väiksemad kõrvalekalded organismile sobivast soojusest tunduvad märgatavalt ebameeldivatena. Uurimused on näidanud, et polegi sellist ruumi, kus kõik ruumis viibijad hindaksid soojusolukorda ideaalseks. Ka kõige optimaalsemates tingimustes pole 5 6% inimestest soojusolukorraga rahul
TAMSALU GÜMNAASIUM AS TAMSALU KALOR UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: ANDRES KASEKAMP 11. KLASS JUHENDAJA: MAIE NÕMMIK TAMSALU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 4 1. AS TAMSALU KALOR.................................................................................... 6 1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED..................................................................................6 1.2. TAMSALU KATLAMAJA............................................................................8 1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV AASTATE LÕIKES .................................................................................................................. 10 2. TAMSALU KATLAMAJA KATLASÜSTEEM......................................................12
9.3.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 168 9.3.2 Hoone konstruktsioonide kandevõime ja tehnilise seisukorra väljaselgitamiseks tehtavad analüüsid 169 9.3.3 Siseõhu mikrobioloogiline uurimine ja analüüs 171 10 Tehnosüsteemide olukord 174 10.1 Ventilatsioon 174 10.2 Küttesüsteem ja soojusvarustus 175 10.3 Elektri- ja sidepaigaldis 177 10.4 Veevarustus ja kanalisatsioon 179 11 Puitkorterelamute energiatarbimise analüüs 181 11.1 Mõõdetud energiatarbimise analüüs 181 11.1.1 Elektritarbimise analüüs 181 11.1
..........................................................................62 3(113) Villu Vares Energia ja keskkond 6.4 GAASITURBIINIGA KOOSTOOTMISJAAM........................................................................................................63 6.5 KOMBINEERITUD AURU-GAASITSÜKLIGA SEADE..........................................................................................63 6.6 SISEPÕLEMISMOOTORIGA KOOSTOOTMISE SEADMED....................................................................................65 6.7 KÜTUSEELEMENDID......................................................................................................................................67 6.7.1 Kütuseelementide tehnilised lahendused............................
Sõltuvalt konstruktsioonist võib eristada: elevatsioonikruviga ehk silindrilise vesiloodiga nivelliir ja kompensaatoriga nivelliir. Nivelleerimislattidelt tehtud lugemite vahe (erinevus) annab maastikupunktide (latipunktide) kõrgusliku erinevuse ehk kõrguskasvu. Digitaalnivelliirid on kompensaatori, sisearvuti ja mäluga. Need võimaldavad automaatset lugemite tegemist koodlatilt, kõrguskasvu arvutust ja salvestamist. Lisaks saadakse ka kaugus instrumendist latini, samuti on võimalik automaatne projektkõrguste väljamärkimine. 19 Nivelliiri peanõue Viseerimiskiir peab olema horisontaalne. Viseerimistelg peab olema paralleelne silindrilise vesiloodi teljega KK LL . Kompensaator peab tagama viseerimiskiire horisontaalsuse. Peanõude kontrollimine Keskelt nivelleerimine Asetatakse nivelliir täpselt punktide A (tagasivaate latipunkt) ja
Kordamisküsimused: 1. EL ettevõtluse "suur pilt" eri suurusega ettevõtete osakaal. 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) 7% väikeettevõtted (10-49) < 1% keskettevõtted (50-249) 0,2% suurettevõtted (250+) SMEs Small and Medium Enterprises 0-249 töötajat. 2. Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), Palgatöötaja: Regulaarne, fikseeritud sissetulek 24/40% Tööhõive stabiilsus 27/35% Kindlad töötunnid 11/16% Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus 9/13% Ettevõtja: Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded 62/68% Töötamise aja ja koha vaba valik 30/35% Paremad sissetulekuväljavaated 16/20% Ärivõimaluse realiseerimine 4/9% Et vältida hõivega seotud ebakindlust 3/4% 3. ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) GEM (Global Entrepreneurship Monitor) uuring jagab ettevõtjad kah
sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaalsed segalastilaevad, nn. multipurpose e. mitmeotstarbelised laevad; spetsialiseeritud segalastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; konteinerilaevad; horisontaallastimisega e. veeremiveo laevad e. RO-RO-laevad. Segalastilaevad Universaalsed segalastilaevad See nn. generaallastilaev on kõigiks vedudeks (maid of all work). Need laevad on
tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaalsed segalastilaevad, nn. multipurpose e. mitmeotstarbelised laevad; spetsialiseeritud segalastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; konteinerilaevad; horisontaallastimisega e. veeremiveo laevad e. RO-RO-laevad. Segalastilaevad Universaalsed segalastilaevad See nn. generaallastilaev on kõigiks vedudeks (maid of all work). Need laevad on
tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaalsed segalastilaevad, nn. multipurpose e. mitmeotstarbelised laevad; spetsialiseeritud segalastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; konteinerilaevad; horisontaallastimisega e. veeremiveo laevad e. RO-RO-laevad. Segalastilaevad Universaalsed segalastilaevad See nn. generaallastilaev on kõigiks vedudeks (maid of all work). Need laevad on
Kordamisküsimused aines Ettevõtlus TMJ0310 2016 aastal: 1. EL ettevõtluse "suur pilt" eri suurusega ettevõtete osakaal. Ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) 1. loengu põhjal. Ettevõtete osakaal: 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat), 7% väikeettevõtted (10-49 töötajat), 1% keskettevõtted (50- 249 töötajat), 0.2% suurettevõtted (250+), 99.8% SMEd (0-249 töötajat). Ettevõtjate põhimotiivid: GEM (Global Entrepreneurship Monitor) uuring jagab ettevõtjad kahte gruppi vastavalt peamisele ettevõtlusega alustamise motiivile: Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs) Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs) 2. Ärimudeli mõiste, erinevad ärimudelite näited (,,bite and hook", ,,bricks and clicks
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaati
MÜÜGITÖÖ. PÕHIVARA Kaubandus jaotatakse kõigepealt sise- ja väliskaubanduseks ja siis liigendatakse need mõlemad veel jae- ja hulgikaubanduseks. Vahenduskaubandust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, pidades seda hulgi- ja jaekaubanduse kõrval kolmandaks iseseisvaks, kuid eriliseks kaubandussektoriks. Seejuures defineeritakse vahenduskaubandust kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel. Inglise keeleruumis paigutatakse vahenduskaubandus eriliigina hulgikaubanduse alla. Ilmselt sellepärast, et vahenduskaubandus toimub valdavalt hulgikaubanduse tasandil. Sise- ja väliskaubanduse edasiseks liigitamiseks on erinevaid võimalusi. Üldiselt on aga sisekaubanduse jaotamiseks väga palju võimalusi, samal ajal kui väliskaubandus jaguneb: · eksport-, import-, transiitkaubandus. · riikidele või kaubale orienteeritud väliskaubanduseks. Väliskaubandus erineb omakorda veel vabakaubandusest (piiranguteta, tollivaba kaubandus) ja konsignatsioonikaubandusest
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sise
LISAMATERJAL KLIENDISUHETE JUHTIMINE JA LOJAALSUS Eva Vahtramäe 2 EESSÕNA Viimastel aastatel kliendisuhete juhtimise parendamist Eesti ettevõtetes iseloomustab ühelt poolt püüd rakendada CRM'i (Customer Relationship Management, kliendisuhete juhtimine, ingl. k) ja teiselt poolt odavate pakkumiste reklaamikampaaniad. Kahtlemata mõlemad rakendused leiavad klientides vastukaja, üks pikemas ja teine lühemas perspektiivis. Soliidsemates ettevõtetes (näiteks Eesti Mobiiltelefon, Tallinna Vesi) on klassikaline kulude juhtimine muutumas kliendikeskseks tulude juhtimiseks. Kui ettevõtte põhialused pole paigas, suhted pole rajatud usaldust ja pühendumist väärivatele printsiipidele ning tegevusele, siis ajavad lojaalsusprogrammid kliendi lihtsalt segadusse. Klientide harjumuste ja vajaduste analüüsimiseks on erinevaid meetodeid, alates lihtsate küsimuste esitamisest ostu/müügiprotsessis kuni CRM'i ja TQM'
● Nõukogu liikme ja omaniku vahel ● (Kreeditoride, töötajate, hankijate ja teistega) Analüüsitakse: ● Juhtide tasustamise kontekstis. ● Juhtide ja ettevõtte finantseerijate konfliktide kontekstis sh optimaalne investeeringute tase, ettevõtte poolt võetavad riskid ning optimaalne kapitali struktuur Võib viia: ● Agendi poolsele oma kohustustest möödahiilimiseni. ● Agendi poolsele ressursside kasutamisele omakasu huvides. ● Agendi ning omaniku erinevast tegevushorisondist tulenevate probleemideni. ● Agendi ning omaniku erinevast riskitaluvusest tulenevate probleemideni. Lühidalt: Huvide konflikt omanike ja juhtide vahel. Tuleb finantseerimise (omandi) ning juhtimise (kontrolli) eraldatusest. 5. Nimetage vähemalt 3 tagajärge, mida võib agendiprobleemi esinemine enesega kaasa tuua. 1. Investorite raha varastamiseni. ○ Juht laseb investori rahaga lihtsalt jalga.
kõrge laoga, kus töötavad ainult riiuliliftid ja/või miniload süsteemid 28. Kui alusekauba lao kasutatav kõrgus on 8 m, on tegemist kõrge laoga keskmise kõrgusega laoga madala laoga madala laoga, kus on õigustatud ka kõrge lao tehnoloogiate kasutamine 29. Terminalid töötavad üldjuhul U kujulise läbivoolu põhimõttel otseläbivoolu põhimõttel otseläbivoolu ja U- kujulise läbivoolu kombineeritud põhimõtetel suvalisel läbivoolu põhimõttel, mille puhul on minimeeritud kaubaga liikumise teekondade pikkused 30. Kus nimetatud valdkondadest on ladude vajadus spetsiifiline ja ladusid planeeritakse vastavalt väga erinevatele nõudmistele? jaekaubanduses hulgikaubanduses tootmises logistikateenuste osutamisel 31. Milliste ladude puhul on ehitamise ja laiendamise kriteeriumid suhteliselt universaalsed? tootmise ladude puhul
kõrge laoga kõrge laoga, kus töötavad ainult riiuliliftid ja/või miniload süsteemid 28. Kui alusekauba lao kasutatav kõrgus on 8 m, on tegemist kõrge laoga keskmise kõrgusega laoga madala laoga madala laoga, kus on õigustatud ka kõrge lao tehnoloogiate kasutamine 29. Terminalid töötavad üldjuhul U – kujulise läbivoolu põhimõttel otseläbivoolu põhimõttel otseläbivoolu ja U- kujulise läbivoolu kombineeritud põhimõtetel suvalisel läbivoolu põhimõttel, mille puhul on minimeeritud kaubaga liikumise teekondade pikkused 30. Kus nimetatud valdkondadest on ladude vajadus spetsiifiline ja ladusid planeeritakse vastavalt väga erinevatele nõudmistele? jaekaubanduses hulgikaubanduses tootmises logistikateenuste osutamisel 31. Milliste ladude puhul on ehitamise ja laiendamise kriteeriumid suhteliselt universaalsed? tootmise ladude puhul
Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes seejuures paljudest küllaltki lihtsatest ja sõltumatutest ning suhteliselt püsivate kuludega tööoperatsioonidest. Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene oluline suunamuutus Töös
lihastoonust. Toime on vastavalt kasutatud võtetele kas lõõgastav või toonust tõstev. Klassikalise massaazi tehnikad sisaldavad endas silitamisi, naha ja naha-aluskoe hõõrumisi, lihaste muljumist, vibratsiooni ja erinevaid kergeid löögilisi võtteid. Peale massaazi on soovitav juua ravimteed või mineraalvett ning paar tundi mitte süüa. Kupu- ehk vaakummassaaz Kupumassaaz on massaaziliik, kus kasutatakse erinevast materjalist (kumm, silikoon, klaas ja savi) valmistatud ja erineva suurusega kuppe. Kupumassaazi tehakse lihastele, liigestele ja punktmassaazina. Massaazi eripäraks on kuppude abil tekitatav vaakum, mis saavutatakse kuppe kehapinnale asetades. Kupumassaaz kombineeritakse klassikalise massaaziga. Selleks kasutatakse erineva suurusega kummist kuppe. Masseeriv efekt saavutatakse kupu abil tekitatava vaakumiga. Kupp imeb endasse hulgaliselt pehmeid kudesid, lihaseid ja nahka nii
19 Juhtimise alused Plaanimine ei tohi kulutada liiga palju aega. Ei tohi plaanida üldiselt, jättes palju otsi lahti. Õnnele ei tohi lootma jääda, õnn on boonuseks. Org.-i arvestada kui tervikut. Siduda allüksuste kavad tervikuks. 7.14 Mis on Tom Petersi viidatud "WOW"? Missugust mõttelaadi sellega väljendatakse? Ta leiab, et igast projektist tuleb kinni haarata, kui võimalusest, et luua uut moodi üllatavat vaatevinklit vanadele probleemidele. ,,WOW projektil" on 4 astet: o enda WOW projekti leidmine ja loomine o muuta projekt müüvaks o teostada projekt o anda see üle teistele Väljendatakse uut, innovatiivset mõttelaadi, millest on pühitud vanad arusaamad. WOW- New World of Work. Töökeskkonna muutmiseks võtab arvesse juhi, grupi ja individuaali rolli, eriti aga tööd ennast, nn tööriistu ja enesekindlust, et muuta uued ideed reaalsuseks. Uus maailm, kus
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Varasematel aastatel olid meil levinud peamiselt suured masinad, kuid nüüd on masinateturule ilmunud ka väikesed näiteks Bobcat masinad. Käiguosa võib neil olla roomik, ratas. Pööramine toimub kas esiratastega, tagaratastega või keskliigendi abil. Väikesed Bobcat tüüpi masinad pööravad ühepoole rataste pidurdamisega so. Samal põhimõttel kui roomikmasinad. Tööorgan võib olla kinnitatud ette või taha. Lasti mahalaadimise võimaluste järgi masiand jagunevad: poolpööratavad, kombineeritud, üle korpuse tahalaadivad, frontaalselt töötavad masinad. Levinuimad on rataskäiguosaga frontaalselt töötavad seadmed. Nende töötsükkel koosneb: laaditava materjali juurde sõitmine ja kopa langetamine, kopa süvistamine masina liikumisjõu arvelt, kopa tõstmine ja transportimine tühjenduskohta. Varasematel aastatel oli levinud mudelid Valgevenes valmistatud mudelid TO-30, TO- 18A ja TO-25. Samuti kasutati Poolas valmistatud masinaid.
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Keele reeglid Morrise järgi Grammatikaline reegel määratleb märgilisi suhteid märgiliste vahendite vahel. Pragmaatiline reegel -- konstateerib tingimusi, mille juures märgiline vahend on interpretaatori jaoks märk. ,,Oi!", modaalsõnad, ,,Tere hommikust!" erinevates tähendustes) Loogika kui formaalne semiootika (Peirce) Semiootika formaalne teooria sisaldab situatsioonide algebrat, klassifikatsiooni teooriat ja lingvistilist mõõdet. Lingvistiline mõõde on kombineeritud ähmaste hulkade ja võimalike jaotuste teooriaga. Formaalne semiootika käsitleb teadust teadusest kui semiootiliste süsteemide süsteemi. Teaduse teaduse kirjeldus semiootiliste süsteemide terminites kui kõige adekvaatsem. Universaalid (üldmõisted) üksiknimed Pärisnimede lähedus indeksitele signifikatsioon nominatsioon universaalid üksiknimed Russell Deskriptsioonid nimed
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks" Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Füüsikalised taastumis vahendid.................................................................................................3 Saun................................................................................................................................
jääb eraldama polaarfront. Seal tekivad ka tõusvad õhuvoolud. Polaaraladel jahtub õhk kiiresti ning seetõttu on seal laskuvad õhuvoolud ning kõrgrõhuala. Tuul puhub seal enamasti itta- põhjapool enam kirdest ja lõunas kagust. Asja muudavad keerulisemaks mussoonid. Mussoon on ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sessoonselt vastupidiseks. Nad tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja vee erinevast soojenemisest ja jahtumisest. ( Lõuna Aasias ntx puhub tuul suvel ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja sadu, talvel aga mandrilt ookeanile- põuaperiood. (Passaadid-püsivad tuuled, puhuvad 30-ndatel laiuskraadilt ekvaatori poole, sest ekvaatoril on madalrõhuala). Mussoonid tekivad maismaa ja veekogu erinevast soojenemisest ja jahtumisest 19. Tsüklon-Tsükloni eesosas(idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe.
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtl
Lihastik seevastu on tagasihoidlik, samuti lihaomadused. · Lihatõud - seda tõugu lehmade piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks. Aastas saadakse lehmalt 1500...2000 kg piima. Lihatõugu veistel on hästiarenenud lihaomadused. Nad on aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on iseloomulik nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Lihaomadused on head. · Kombineeritud jõudlusega n.o kahesuunalise jõudlusega tõud. Neil on küllalt kõrge piimatoodang ja head lihaomadused. Olenevalt sellest kumb jõudluse liik on ülekaalus, liigitatakse need omakorda liha-piima ja piima-lihatõugudeks. 3.1.2.1. PIIMATÕUD Tõugude määratlemisel on üheks tunnuseks nende värvus. Sama värvus viitab tõugude omavahelisele sugulusele, sest nad on kujundatud samu aretuskomponente kasutades. Ajalooliselt on värvust tähtsaks peetud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
