Kombineeritud küttesüsteemid (0)

Sarnased õppematerjalid

28

doc

Küttesüsteemid

..................................................................................................... 3 POPULAARSEMAD KÜTTESÜSTEEMID.............................................................................4 1.1 Ahjud, pliidid, kaminad.................................................................................................... 4 1.2 Elektriküte.........................................................................................................................5 1.3 Kesk- ja kombineeritud küte.............................................................................................7 1.3.1 Keskküte.....................................................................................................................7 1.3.2. Kombineeritud küttesüsteemid................................................................................. 8 1.4 Päikeseküte....................................................................................................................

Uurimistöö

232

pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011  EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj

Ehitiste renoveerimine

37

doc

Hoonete soojussüsteemid

Auru maht on 1500 korda suurem kui vee maht ja see erimahu vähenemine küttekehades loobki tingimused tsirkulatisooniks. Tekitab vajaliku rõhkude vahe. Õhkkütte süsteemid Õhk juhitakse vastava temp-ni(60-70 kraadi), see juhitakse otse 22 ruumidesse läbi õhu jagajate(sissepuhke restid). Õhk seguneb ruumi õhuga ja saavutab vajaliku temp-i. Ruumile ülekandmise viisi järgi küttesüsteemid liigitakse · kiirguslik küte. · konvektiivne küte. Kiirguslik küte Konvektiiv küttekorral soojeneb õhk põhiliselt kokkupuute tagajärjel küttepinnaga. Põhiline osa antakse konvektsiooni teel. Suuremosa küttekehasi soendavad ruumi korraga kiirguse ja konvektsiooni teel. Kasutusviisist sõltuvalt liigitatakse järgmiselt: · pidev küte · perioodiline küte · ajutine küte Küttekehade järgi: · Radiaator küte · Konvektor küte

Soojustehnika

52

pdf

Energiasääst kortermajas

rõivastuse vajaliku soojuspidavust, arvestades nii sisekliimat ja väljas külma talevilmaga kui ka füüsilise töö intensiivsust. Nii, et peale moekunstnike võib erineda kuni 7 korda töö rõivaste kavandamisel, tuleb mõnikord kasutada ka inseneriteadmisi. Üha suurem osa inimesi veedab põhilise aja ööpäevast siseruumides. Ka liiklusvahendite küttesüsteemid on võimelised tagama siseruumi soojuse. Olukorda, kus organismi termoregulatsiooni mehhanism peaks ennast pingutama, jääb üha vähemaks. Seetõttu termoregulatsiooni mehhanismi treenitus väheneb ja üha väiksemad kõrvalekalded organismile sobivast soojusest tunduvad märgatavalt ebameeldivatena. Uurimused on näidanud, et polegi sellist ruumi, kus kõik ruumis viibijad hindaksid soojusolukorda ideaalseks. Ka kõige optimaalsemates tingimustes pole 5 ­ 6% inimestest soojusolukorraga rahul

Füüsika

46

docx

Uurimistöö AS Tamsalu Kalor

TAMSALU GÜMNAASIUM AS TAMSALU KALOR UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: ANDRES KASEKAMP 11. KLASS JUHENDAJA: MAIE NÕMMIK TAMSALU 2014  SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 4 1. AS TAMSALU KALOR.................................................................................... 6 1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED..................................................................................6 1.2. TAMSALU KATLAMAJA............................................................................8 1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV AASTATE LÕIKES .................................................................................................................. 10 2. TAMSALU KATLAMAJA KATLASÜSTEEM......................................................12

Soojusmajandus

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

9.3.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 168 9.3.2 Hoone konstruktsioonide kandevõime ja tehnilise seisukorra väljaselgitamiseks tehtavad analüüsid 169 9.3.3 Siseõhu mikrobioloogiline uurimine ja analüüs 171 10 Tehnosüsteemide olukord 174 10.1 Ventilatsioon 174 10.2 Küttesüsteem ja soojusvarustus 175 10.3 Elektri- ja sidepaigaldis 177 10.4 Veevarustus ja kanalisatsioon 179 11 Puitkorterelamute energiatarbimise analüüs 181 11.1 Mõõdetud energiatarbimise analüüs 181 11.1.1 Elektritarbimise analüüs 181 11.1

Ehitusfüüsika

113

doc

Energia ja keskkond konspekt

..........................................................................62 3(113) Villu Vares Energia ja keskkond 6.4 GAASITURBIINIGA KOOSTOOTMISJAAM........................................................................................................63 6.5 KOMBINEERITUD AURU-GAASITSÜKLIGA SEADE..........................................................................................63 6.6 SISEPÕLEMISMOOTORIGA KOOSTOOTMISE SEADMED....................................................................................65 6.7 KÜTUSEELEMENDID......................................................................................................................................67 6.7.1 Kütuseelementide tehnilised lahendused............................

Energia ja keskkond

103

doc

Inseneri eksami vastused 2009

1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline ­ jõuhulknurk on kinnine vektortingimus ­ jõudude vektorsumma on 0 analüütiline ­ RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori

Ehitusmaterjalid

Kommentaarid (0)