Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Koma reeglid (22)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui täiendid on samaliigilised siis tuleb koma?
Koma reeglid #1 Koma reeglid #2 Koma reeglid #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 586 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 22 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mait17 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Põimlause reeglid

kohtusime, kui päike loojus. 2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et..., nt Ta otsustas, enne kui oli järele mõelnud. 3) küsisõnad, nt kes, kelle, keda, kellesse, kuhu, kus, kust, mis, mille, mida, millesse, milline, millise, millist, nt Jalgpallurid, kes ei tundnud väsimust, jätkasid matka. Põimlauses võib ka sidesõnade ja, ning, ega, või ees olla koma, nt Direktor rääkis, et kõik õpilased said ülesandega hästi hakkama, ja palus siis kõigil klassi tagasi minna.

Eesti keel
thumbnail
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ­ ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat

Eesti keel
thumbnail
36
docx

Eesti keele reeglid

1) nimetavas käändes Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. 2) omastavas käändes Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 3) osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 4) olevas käändes: Hillar Nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. 5) võrdlus (kui-lisand) Mina kui 11. klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma. Eellisand EI eraldata komadega. Insener Jaan Kaup vahetas töökohta. Tartu linn valis uue volikogu. Kirjanikust naaber klõbistas oma kirjutusmasinal. KOONDLAUSE Koondlause on korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused, sihitised, määrused, täiendid, öeldistäited. Sidesõnata koondlause Korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. Olime juba ammu õppinud valssi, rumbat, foksi.

Eesti keel
thumbnail
14
odt

Reeglid, mida põhikooli lõpuks on vaja teada

Õuna-, pirni- ja ploomipuud kasvavad aias. Tegime palju õunamahla, -moosi ja -kompotti. Koolon ja mõttekriips koondlauses: kokkuvõttev sõna : loe, te ja lu. Nt Meie klassis õpivad järgmised õpilased: Peeter, Piia ja Paul. loe, te ja lu ­ kokkuvõttev sõna. Nt Peeter, Piia ja Paul ­ need õpilased käivad meie klassis. Hõlmavad määrused: a) kohamäärused: nt TJG asub Eestis Tallinnas Õismäel Järveotsa teel. Koht sama, koma pole! b) ajamäärused: nt Sündisin 1992. aastal 3. aprillil kell 15.45. Aeg sama, koma pole! Samaväärsed määrused ja täiendid: Jaanipäev, 24. juuni (jaanipäev = 24. juuniga, on koma!). Raske, (=) tinane väsimus. Sama- ja eriliigilised täiendid ning määrused: Samaliigilised on koma: nt Näitusel on suuri, keskmisi, väikeseid ja päris tillukesi koeri. (Räägib kasvust). Eriliigilised koma pole: nt Meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer. (Kasv, värvus ja karv).

Eesti keel
thumbnail
29
doc

Sõnade ortograafia

Kirjavahemärgid Lihtlause kirjavahemärgid Lausete abil väljendame ning vormindame oma mõtteid. Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) Järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Otti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt Töömees, aus, usin, lahtiste kätega, saab tööd eramaja remontimisel 3) koondlause korduvad liikmed (Koondlause on lihtlause, milles korduvad ühesuguse funktsiooniga sõnad) nt

Eesti keel
thumbnail
5
doc

Eesti keele eksami kordamine 9. klass

- Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõna järel - Kui järellisand on omastavas käändes, siis pannakse koma ainult lisandi ette - Komaga ei eraldata järellisandit järgmistel juhtudel: - lisand on olevas käändes(Ants korrapidajana) - kui-lisandit(tema kui professionaal) - Kaks tavalist lause alguse tüüpi: - alus-öeldis - sihitis või määrus- öeldis- alus - Lihtlauset, milles on kõrvuti mitu samale küsimusele vastavat sõna(ühendit)- mitu alust, sihitist või määrust-, nim. koondlauseks. Koondlause korduvad lauseliikmed eraldame

Eesti keel
thumbnail
4
rtf

Eesti keele reeglid (komad, otselaused, liitlaused, öeldis )

korduvad. Korduvad A, S, Öt eraldatakse komaga. nt Mati, Uno, Peeter ja Tambet osalesid töömessil. Korduvad täiendid 2. Samalaadsed täiendid eraldatakse komaga. nt Punased, sinised, kollased ja roosad lilled õitsesid meie aias. 3. Erilaadseid täiendeid komaga ei eraldata. nt Mõttetu pikaleveniv keeruline koosolek kestis 5 tundi. 4. Kui järgnev täiend täpsustab eelmis, pannakse nende vahele koma. nt Sel, 2017. aastal külastame Soomet. // Eelmine, 2016 aasta. 5. Kui täiendid on pärast põhisõna, eraldatakse kõik komadega. nt Vabariigi aastapäev, (-)pidulik, sisutihe, emotsionaalne, (-) meeldis gümnasistidele. Korduvad määrused 6. Kui määrused mõistemahult kattuvad, siis eraldatakse need omavahel komaga. nt Täna, 24. veebruaril, EV aastapäevaltoimub pidulik kontsert. // Siin, Kuressaares olen kasvanud ja sündinud. 7

Eesti keel
thumbnail
27
doc

EESTI KEELE STRUKTUUR

1. Nimetavas käändes. Näide. Kadri Kask, Kuku raadio diktor (kelle?), on väga hea diktsiooniga. 2. Omastavas käändes. Näide: Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 3. Osastavas käändes. Näide: Päts, Eesti omatiikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangrilaagris. 4. Olevas käändes. Näide: Hillar Nahkur ASi Signaali müügiagendina ei tulnud kohale. ! Nimetavast kuni kaasütlevani v.a. omastavas on lisandi juures kaks koma (punkt 1, 3). 5. Võrdlus (kui-lisand). Näide: Mina kui 12.klassi arukas inimene ei pane kunagi kui-lisandi ette koma. Eeslisand võib-olla: 1. Nimetavas käändes. Näide: Insener Jaan Kaup vahetas töökohta. 2. Omastavas käändes. Näide: Tartu linn valis uue volikogu. 3. Seestütlevas käändes. Näide: Kirjanikust naaber Jaan klõbistas oma kirjamasinat. 24

Eesti keel




Kommentaarid (22)

punkrabel profiilipilt
punkrabel: hea asjalik!aint need koma nõudvad sõnad puudu. Muidu lausereeglite jne asjadega lihtsalt ja loogiliselt seletatud ;)
08:12 25-04-2009
kuujapuu profiilipilt
kuujapuu: Soovitan kõigil kel raskusi komadega ja vaja nt kirjand kirjutada ;)
21:26 13-01-2010
mystery profiilipilt
mystery: siiani kõige kasulikum, mis olen leidnud
23:10 06-12-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun