Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kolumbuse merereisid (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Referaat

Kolumbuse merereisid
Laura Raid
VII klass
Kehtna PK
Kolumbuse merereisid
Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees , kes 1492. aastal ületas Kastiilia ( Hispaania ) lipu all Atlandi
Kolumbuse merereisid #1 Kolumbuse merereisid #2 Kolumbuse merereisid #3 Kolumbuse merereisid #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor p2ikeseloojang Õppematerjali autor
jutt kolumbuse merereisidest-kuidas ta ameerika avastas, koos kaardiga!
(referaat)

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
txt

Cristoph Kolumbus

Cristbal Colnja portugali keeles Cristvo Colombo) (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal letas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja judis Ameerikasse. Ta lhtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tttu peab laev judma Euroopast Kaug-Itta ka lne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad judsid Phja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal psiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tnu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sngitati silmed mber Sevillasse. Lpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe prmuga i mbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu silmed judsid 1541. aastaks. Sinna jid mlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare

Kirjandus
thumbnail
10
rtf

3 maailmaavastajat

Nad olid esimesed eurooplased, kes sõudsid üle Vaikse ookeani. See oli palju suurem kui seda oli arvatud. 98 päeva liiguti lääne poole, ilma maismaad nägemata. Siis jõuti Guam´i saarele, kus taastati toiduvarad osaliselt ning jätkati liikumist juba Filipiinide poole. 27. aprillil, 1521, Magalhaes sai surma võitluses filipiinlastega. Ekspeditsioon jätkus Elcano juhtimisel. Tagasi Hispaaniasse jõudis ainult Elcano ja 17 meest ühe laeva peal. Christoph Kolumbus Cristoph Kolumbus sündis keasaegse kaubanduskeskuse Genova lähedal arvatavasti 1451.aastal. Juba noorukieas alustas ta mertemeheelu. 1476. aastal sõitis ta Lissaboni, kus hakkas kaartide koostamisega ülalpidamist teenima. Kolumbus abiellus ja asus elama väikesele Porto Santo saarele Madeira saarestikus, kus tema äi oli kuberneriks olnud . Arvatakse, et just sel ajal tekkis tulevasel maadeavastajal mõte otsida teed Indiasse lääne poole sõites. Kolumbus esitas India

Ajalugu
thumbnail
19
doc

Keskaja Suured Maadeavastajad

Parksepa Keskkool KESKAJA SUURED MAADEAVASTAJAD Referaat Koostaja: Tauri Udras 7. klass Juhendaja: Liia Luik Parksepa 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Marco Polo 3. Vasco Da Gama 4. Christoph Kolumbus 5. Amerigo Vespucci 6. Fernão de Magalhães 7. Kokkuvõte 8. Lisa 9. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Christoph Kolumbus

Tallinna 32. Keskkool Christoph Kolumbus ja avastusretked Ameerikasse Tallinn 2009 Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 Christoph Kolumbus.............................................................................................................................5 Avastusretked........................................................................................................................................5 Esimene avastusretk.........................................................................................................................5 Teine avastusretk..........................................................

Ajalugu
thumbnail
14
odt

Keskaja suured maadeavastajad

ette. Taasavastati ka Maa kerakujulisus. Uusi maadeavastusi toetasid Portugali prints Henrique Meresõitja ja Hispaania kuningakoda. Henrique Meresõitja sai oma hüüdnime selle järgi, et organiseeris väsimatult piki Aafrika läänerannikut lõunasse suunduvaid mereretki. Ta ei käinud ise küll ühelgi reisil, kuid rahastas neid, koolitas meremehi ja kogus maakaarte. Hispaania kuningakoda aitas Christoph Kolumbusel avastada Ameerika. Kunigakoja toetusel varustati Kolumbuse kolm väikest, kuid kiiret laeva. Nii algasidki uued maadeavastused. Keskaja tuntumad maadeavastajad on: Marco Polo, Vasco da Gama, Christoph Kolumbus, Amerigo Vespucci ja Fernao de Magalhaes. Järgnevalt ma neist räägingi. Marco Polo (15. september 1254 ­ 8. jaanuar 1324) Marco Polo oli Itaalia maadeuurija, kes sündis Veneetsia kaupmehe perekonnas. Aastatel 1271­ 1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat.

Ajalugu
thumbnail
33
doc

Kes avastas Ameerika?

........................................................................................3 1. TAUST...................................................................................................5 1.1 Viikingid.....................................................................................5 1.2 Hiinlased....................................................................................8 1.3 Christoph Kolumbus..................................................................9 2. AMEERIKA AVASTAMINE..................................................................11 2.1 Ameerika avastamine viikingite poolt.......................................11 2.2 Ameerika avastamine hiinlaste poolt.......................................15 2.3 Ameerika avastamine Kolumbuse poolt..................................18 KOKKUVÕTE............

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Keskaja suured maadeavastajad

raskemaks. See sundis ettevõtlike mehi otsima teisi mereteid Indiasse. Esimestena hakkasid mereteid Indiasse otsima hispaanlased ja portugallased. Nad olid harjunud purjetama avamerel. Maadeavastuste ajaks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laev Karavell. Sellel oli kolm masti ja oli kerge ning kiire. Laevareisid maksti kinni kuningate või rikaste kaupmeeste ja aadlike poolt. 2 Christoph Kolumbus (1451- 1506) Christoph Kolumbus sündis 1451 aastal Genovas ja suri 20. mail 1506 a. Valladolidi, Hispaanias. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. jõudis Ameerikasse. Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Lõuna-Ameerika rannikut külastanud eurooplased. Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid, seepärast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. Tema reis algas 3. augustil 1492 Hispaania Palose sadamast. Teele asusid kolma laeva:

Ajalugu
thumbnail
10
doc

Ajaloo referaat

Piinav kuumus ja haigused lõid inimesi rivist välja. Kui laevad Malindisse jõudsid, oli kummalgi neist üksnes kümmekond tervet madrust. Edasisõit polnud kergem. Pidulikku vastuvõttu Lissabonis nägi vähem kui pool meeskonda. Sellal kui Portugali pealinnas kõlas muusika ja taevasse lendasid raketid, kaaluti juba palees, mitu laeva veel Indiasse saata. Alati sünge Vasco da Gama seletas kuningale, kuidas seda alistamatut maad vallutada. Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova Itaalia ­ 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun