Kolooniad ja globaliseerumine (0)

Nüüdismaailma kujunemine ja tänapäeva tunnused

saj) *Leiutati: telefoniside, elekter, sisepõlemismootor, nafta, arenes autotransport ja lennutransport, orgaaniline sünteesikeemia plastained, kunstkiud. 6.KOLONIAALSÜSTEEMI KUJUNEMINE: *Ümberasumiskolooniad Ameerika, Austraalia, L-Aafrika, Uus-Meremaa: Sinna rännati EU-st ja viidi kaasa oma arengutase, mis võimaldas nendel aladel kiiremat arengut ja konkureerimist EU-ga. P-Ameerika(Aafrikast ümberasustama orje), Austraalia, L-Aafrika saavutasid iseseisvuse. EU kolooniad. Ladina Ameerika maha jäänud ja ei suutnud konkureerida EU omadega. Hispaania, Portugali kolooniad *Istanduskolooniad Palavvöötmetes, India ookeani saared ja rannik, Kariibi saared, Kesk-Ameerika. *Tooraine kolooniad L-Ameerika, Aafrika, Aasia toorained ja puit e ressursikoloonia. *Faktooriad väikesed territooriumid e. tugitalad emamaadele paiknesid strateegiliselt olulistes kohtades(Singapour, Hong-Kong, Gibraltar)Suurbritannia

Maailma Ühiskonnageograafia gümnaasiumile

aretamine Hilisindrustaalne tv- auruvedur, aurikud, kivisöo tarvitamine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine Tööstusriigid kontrollisid maailma majandust ja olid iseseisvad Kolooniad tegelesid toodangu, hankimise, trantsporteerimisega emamaale Tööstusühiskonnast infoühiskonda 20 saj alguses oli maailmas kümmekond suurt impeeriumi ja nendele alluvaid kolooniaid. Võimsamateks tööstusriikideks olid USA, Saksamaa, Suurbritanja * kolooniad hankisid toorainet, olid suured istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. *Emamaa ja koloonia vahel käis väga tihe kaubavahetus. Kaubandussuunad jagunesid kolme suunda : emamaa + koloonia, emamaa + teine emamaa, emamaa + võõras koloonia. Aktiivne kaubavahetus põhjustas võitlusi tooraineteallikate ja turgude vahel. Tekkisid sõjad mille tulemus oli kolooniate iseseisvumine 20 sajandi teisel poolel.

Muutused ühiskonnas

koloniseerimine Tööjaotust tööstusühiskonnas uurisid 18. sajandil: Adam Smith absoluutse eelise teooria riigid toodavad tooteid erineva efektiivsusega st riikidel on kas loomulik eelis (nt loodusvarad) või omandatud eelis (nt tehn. Areng, oskused, kogemused) David Ricardo suhtelise eelise printsiip mõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamate kulutustega, kui teised Koloniseerimise tulemusena tekkisid erinevad kolooniad: Ümberasumiskolooniad uued elamiskohad Istanduskolooniad algul Lõuna-Ameerikas, hiljem mujal Faktoonia sõjaline või kaubanduslik tugipunkt Reservkolooniad 19. sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati, kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud Miks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid? 1. 16.-18. sajandil kolooniad leevendasid ülerahvastatust, emamaale veeti eksootilisi saadusi söögiks ja tooraineks 2. 19

I Muutused ühiskonnas

rahakapitali olemasolu) jaguneb: varaindustriaalne: mitmeväljasüsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taime- ja loomaliikide aretus hilisindustriaalne: auruvedur, aurikud, kivisöe tarbimine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine geograafilise tööjaotuse kujunemine: piirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused koloniaalsüsteemi kujunemine: industrialiseerumise lõppedes kujunesid tööstusriigid ja kolooniad tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja olid iseseisvad (emamaa) kolooniad tegelesid toodangu hankimisega, transportimisega emamaale. kaubavood jagunesid kolme suunda: 1) emamaa – koloonia (põllumajandussaadused, tööstustooraine) 2) tööstusriikide omavaheline kaubavahetus 3) Emamaa ja võõraste kolooniate väike kaubavahetus maailma jaotumine põhjaks (tööstuslik) ja lõunaks (vaene) : Põhja ja lõuna riikide võrdlus:

Globaliseeruv maailm

Muutused ühiskonnas - spikker

masinatootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga tegid võimalikuks ülemineku tööstusajastule. *põllumajanduses levis väljavahetus süsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. *laialt levisid vesiveskid ja tuulikud. *leiutati tootlikud metallisulatamisviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. * võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masinatööle. *veonduse arend. Hispaania kolooniad => lõuna- ja kesk-ameerika. Suurbritannia kolooniad => põhja- ameerika. Venemaa koloonia => Siberis. Hollandi kolooniad => lõuna- Ameerikas. Lõuna-aafrika on hollandlaste asutatud. Hiljem ümberasumiskolooniad austraalia ja uus-meremaal. Tekkisid ümberasumiskolooniad => Euroopast kolisid inimesed nendesse kolooniatesse ja jäid sinna elama. Kolooniate tähtsus: *saadi maavara *eksootilisi põllumajandussaadusi (vürtse). Turg euroopa kaupadele.

Agraarajastust infoühiskonda

sõltuvad. 1940.ndate aastate teisest poolest algask koloniaalimeeriumide lagunemine kolooniate massiline iseseisvumine. Maailma hakati jagama arenenud tööstusriikieks ehk Põhjaks ning arengumaadeks ehk Lõunaks. Põhja riigid Lõuna riigid Suur Britannia Ameerika Saksamaa Prantsusmaa Moodustasid iseseisvad riigid Moodustasid kolooniad või majanduslikust sõltuvad riigid. Riikide vahel tekkisid tihedad Ei suheldud omavahel. Sidemed vaid emamaa ja sidemed, kujunes tööjaotus ja koloonia vahel. 1 kapitalivood Kiiresti arenesid pealinnad ja Rohkem arenenud olid need kes tegelesid loodusvarade poolest rikkad maaravade hankimisega ning istanduspiirkonnad

Geograafia tööks(10. klass)

3. Transpordi areng 4. Tootmises ülejääk 5. Geograafiline tööjaotus Infoühiskonna tunnused: 1. Enamus rahvastikust on hõivatud teenindussektoris 2. Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine 3. Kõrgtehnoloogilistel harudel tähtis koht 4. Riikide, piirkondade spetsialiseerumine suureneb 5. Tekib rahvusvaheline e. globaalne tööjaotus piirkondade, riikide koostöö ühe toote tootmisel, tootmine on jaotatud etappideks 6. Globaliseerumine e. üleilmastumine tervikliku maailmasüsteemi tekkimine läbi majanduslike, kultuuriliste, poliitiliste ja protsesside tänu side- ja transpordivahendite arenemisele Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Oskused olid väiksed, omavaheline suhtlemine puudus, regioonide majandused olid üksteisest peaaegu sõltumatud. Mida tähendab geograafiline tööjaotus? Piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on neil parimad eeldused.

Geograafia kordamisküsimused

ndus (sekundaarne (tertsiaarne (primaarn sektor) sektor) e sektor) Tegevuspiirkond Maakond, Riik-kolooniad. Kogu maailm. provints. Osalemine Puudub seos Piiratud-emamaa Globaalne maailmamajanduses maailmamaja ja kolooniad. ndusega. 2.Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Tööd tehti peamiselt käsitsi, tööriistad olid algelised ja tööviljakus seetõttu madal. 3.Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16-18.saj…….19saj……Kuhu rajati asunduskolooniaid? 16.-18.saj-Euroopa vajas kolooniatest eksootilisi põllumajandussaaduseid ja maad rahva paigutamiseks. 19.saj-vajati lisaks tooraineid, toiduaineid, uusi turge.