Kolmas maailm pärast Teist maailmasõda (1)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

3 HALB

Lõik failist

X. KOLMAS MAAILM PÄRAST II MAAILMASÕDA:
1. Kolmas maailm:

1950-ndatel aastatel nimetasid ennast nii need riigid, kes külmas sõjas soovisid jääda erapooletuks (1.maailm- lääne arenenud tööstusriigid; 2.maailm- kommunistlikud riigid).
1960-ndatel aastatel hakati nii nimetama madala majandustasemega riike e. Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika arengumaid.
1970-ndatel, kui Araabiamaad rikastusid nafta müügiga ja 1980-ndatel, kui suure majandusliku hüppe tegid Kagu-Aasia riigid (nn.Aasia tiigrid), ei olnud enam paslik öelda nende kohta vähearenenud riigid. Seetõttu võeti kasutusele termin neljas maailm - mis tähistab vähearenenud ja eriti vaeseid riike Aafrikas ja Aasias.
Tänapäeval tähistab mõiste kolmas maailm endiselt Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika riike, kuid mõistet ei seostata enam majandustasemega.

2. Koloniaalsüsteemi lagunemine :

Kolooniate iseseivumine oli alanud juba 19.sajandi algul, kui sõltumatuse võitlesid välja Ladina-Ameerika riigid (aastaks 1825); osa kolooniaid vabenesid peale I maailmasõda (N: Egiptus , Afganistan, Iraak , Jeemen ).
Ulatuslik koloniaalsüsteemi lagunemine algas II maailmasõja ajal; kõrgpunktiks oli 1960.aasta, kui tekkis 17 uut riiki.
Kolooniate vabanemine toimus võitluses metropolidega, sest impeeriumid ei olnud valmis kolooniaid vabatahtlikult loovutama ja seetõttu puhkesid koloniaalsõjad:

Prantsuse Indo-Hiina (Vietnami) sõda 1945.a.-1954.a. ja Alžeerias 1954.a.-1962.a.
Holland Indoneesias 1945.a.-1949.a.
Portugal peaaegu kõigis oma kolooniates.
Hiljem (1980nendatel aastatel) metropolid lihtsalt leppisid tõsiasjaga.

3. Kolmanda maailma riikide sarnased tunnused:

Majanduslik mahajäämus Lääneriikidest. Põhjuseks- endiste kolooniate majandus oli tihedalt seotud emamaaga ja koloonia ülesandeks oli metropoli varustamine toorainega või põllumajanduse saadustega.

tööstuse ja põllumajanduse arengutase oli madal
monokultuuride kasvatamine (näiteks teravili, suhkruroog, kohvi, banaanid) või orienteeritus maavarade ekspordile (nafta Araabiamaadel)
suur riigivõlg suurriikidele ja rahvusvahelistele organistatsioonidele
majanduslik sõltuvus suurriikidest - kas endisest emamaast, USA-st või NSVL -ist
madal elatustase ja elanike suur varanduslik ebavõrdsus (väiksearvuline rikas eliit )
väga algeline või puudulik sotsiaalabisüsteem

Majanduslik sõltuvus andis suurriikidele võimaluse sekkuda riikide sisepoliitikasse.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Kolmas maailm pärast Teist maailmasõda #1

Kolmas maailm pärast Teist maailmasõda #2

Kolmas maailm pärast Teist maailmasõda #3

Kolmas maailm pärast Teist maailmasõda #4

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

294 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Linzuke18 Õppematerjali autor

koloniaalsüsteemi lagunemine lähis-ida pingekolle

Sarnased õppematerjalid

docx

Vietnami sõda

NSVL'l oli qnnestunud kqigile vaatamata positsioone tugevdada.Laane autoriteet langes , ikesatud rigid mqstsid , et sealt pole abi loota. NSVL uskus , et maailma tuumasqjaga hirmutades qnnestub kapitalistlik sustem taganema sundida ning h2vitada 4.Kolooniate lagumise pqhjused 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine: * Kolooniate iseseivumine oli alanud juba 19.sajandi algul, kui sõltumatuse võitlesid välja Ladina- Ameerika riigid (aastaks 1825); osa kolooniaid vabenesid peale I maailmasõda (N: Egiptus, Afganistan, Iraak, Jeemen). * Ulatuslik koloniaalsüsteemi lagunemine algas II maailmasõja ajal; kõrgpunktiks oli 1960.aasta, kui tekkis 17 uut riiki. * Kolooniate vabanemine toimus võitluses metropolidega, sest impeeriumid ei olnud valmis kolooniaid vabatahtlikult loovutama ja seetõttu puhkesid koloniaalsõjad: * Prantsuse Indo-Hiina (Vietnami) sõda 1945.a.-1954.a. ja Alzeerias 1954.a.-1962.a. * Holland Indoneesias 1945.a.-1949.a.

20. sajandi euroopa ajalugu

doc

Aasia suurriikide: Hiina, India, Jaapan, ajalugu.

Pakistani armee kapituleerumisega ning Bangladeshi iseseisvuse kinnistamisega. · Alates 1998 on India ja Pakistan tuumariigid. Kolonialismi ja koloniaalsüsteemi lagunemine · Suurbritannial tekkis üha rohkem raskusi oma koloniaalimpeeriumi kooshoidmisega (Inglise-Buuri sõda 1899-1902, Iiri küsimus, autonoomia- ja iseseisvusnõudmised Indias). · Saksamaa võitles lõplikult jagamata maailmanurkade pärast (Hiina, Maroko). · USA püüdis mitte sekkuda Euroopa konfliktidesse (isolatsionism), olles aktiivne Ladina-Ameerikas. · 19. sajandi lõpul vallutasid ameeriklased Hispaanialt Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinid · Prantsusmaa, kes otsis kompensatsiooni lüüasaamise eest Prantsuse-Preisi sõjas 1870- 1871, teostas koloniaalvallutusi Aafrikas ja Indo-Hiinas. · Vene keisririigil olid tõsised koloniaalpoliitilised vastuolud Suurbritannia ja Jaapaniga

Ajalugu

docx

Kolmas maailm

5) Iraak. Saddam Hussein Lahesõda 2003.a USA vägede sissetung. Kui Iraanis elavad enamasti pärslased, siis Iraagis elavad araablased. Maailmasõdade vahelisel ajal vabanenud Iraagis valitses kuni 1958 konstitutsiooniline monarhia. Siis kuningas tapeti ja Iraak kuulutati vabariigiks. 1979 tõusis Iraagi presidendiks Saddam Hussein, kes valitses riiki diktaatorlikult ligi veerand sajandit. Pärast Husseini võimuletulekut algasid Iraagi ja Iraani vahel relvastatud kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks, mis kestis 8 aastat ja lõppes tulemusteta. 1990 vallutati Kuveit. 1991 korraldati ÜRO poolt operatsioon ,,Kõrbetorm", mille käigus vabastati Kuveit. Kuna ÜRO ei lõpetanud oma surveabinõusid, siis langes riigi elatustase kiiresti. 2003 kukutasid USA väed Husseini valitsuse. Siiski on Iraak tänaseni üks kuumemaid kriisikoldeid.

Ajalugu

doc

Kahepooluseline maailm

Kr. tekkis juutide riik. Sealne tähtsaim linn on Jeruusalemm. 7. sajandil asusid sinna elama islamiusulised araablased. Palestiina ja Jeruusalemm on "Püha Maa" kolmele usundile judaismile, kristlusele ja islamile. "Püha Maa" vabastamiseks islami võimu alt toimusid keskajal ristisõjad. 1516-1918 kuulus Palestiina Türgi riigi koosseisu. Sionismi mõjul hakkasid juudid 19. sajandi lõpul Palestiinasse tagasi rändama. Peale Esimest maailmasõda sai Palestiinast Inglismaa mandaatmaa (=Inglismaa kontrolli all olev maa). Inglismaa soodustas juutide tagasipöördumist, selle vastu olid kohalikud araablased. Toimusid nende ülestõusud nii juutide kui inglaste vastu. Peale Teise maailmasõja lõppu jäi Palestiina esialgu Inglismaa mandaatmaaks edasi. Teravnevate vastuolude tõttu palus Inglismaa probleemi lahendamisele appi ÜRO. ÜRO otsustas 1947, et tuleb rajada kaks riiki: juudi riik (14 000 km²) ja araabia riik (11 000 km²)

Ajalugu

doc

Elu pärast II MS, Kolmas maailm

Ajaloo arvestustöö. §25-27C Kolmas maailm. 1. Mis on III maailm? Nimeta sinna kuuluvaid riike? Külma sõja aastate riigid, mis ei kulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Aafrika riigid Liibüa, Egiptus, Alzeeria Ladina-Ameerika Brasiilia Aasia Iraak, Kuveit Okeaania Indoneesia 2. Milles seisnes rahvaste vabadusliikumine? Eesmärgid? Too näiteid (5) Rahvaste vabadusliikumine seisnes koloniaalvõimu all olnud riikide vabanemises. Eesmärk oli vabaneda emamaast ning täielikult iseseisvuda.

Ajalugu

doc

Aastad 1945-1955. Sõjajärgne aastakümme

koostöö organid: · Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengupank (IBRD) · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) · Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) · ÜRO Lastefond (UNICEF) · ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) Nende eesmärkide saavutamiseks oli vaja viie Julgeolekunõukogu alalise liikme üksmeelt ja koostööd, mida ei tekkinud. USA ja NSVL pärast II MS NSVL kandis sõjas suuri kaotusi, surma sai 2030 milj inimest. · 1945. esitas NSVL Türgile territoriaalseid pretensioone, nõudes nn Türgi Armeenia loovutamist ja õigust luua mereväebaas Dardanellides. · Keeldus vägesid Iraanist välja viimast; NSVL lõi seal nn Iraani Aserbaidzaani valitsuse · Moskva nõudis, et talle antaks hooldusõigus endise Itaalia koloonia Tripoli üle

Ajalugu

doc

Kordamisküsimused: külm sõda

· pinged Lähis-Idas (1940-tänapäev) 14. mai 1948 Iisraeli riigi loomine. Osalejad NSVL toetas araablasi ja USA juute. Tagajärjed: sõjad araablaste ja juutide vahel, terrorism. · Hiina rahvavabariik Asutati 1949. Sotsialistlik. Juhtis Mao Zedong. Probleemid: majandus riigistati, põllumajandus kollektiviseeriti, puudus sõnavabadus, Mao Zedongi isikukultus, rasketööstuse arendamine, demokraatia puudus. · Jaapan - India - liidrid, probleemid. · Kolmas maailm: liidrid, probleemid · Kolonialism ja koloniaalsüsteemi lagunemine. · Aafrika aasta- iseseisvus 17 asumaad. · Troopilise Aafrika riikide probleemid: kolonisaatorite tõmmatud piire ei muudetud, vaesus, relvakonfliktid, korruptsioon, onupojapoliitika, tribalism. · Külm sõda Kolmandas maailmas: Nii USA kui NSVL püüdsid riike enda poole saada. · Araabia maad -algselt oli tegemist väga vaeste riikidega. Olukord muutus sedamööda, kuidas maailmas õpiti kasutama naftat

Ajalugu

docx

Kolmas maailm 20. sajandil

). Hiina sai jagu näljahädast. Hiina kaubad jõudsid ka maailmaturule. Muudatusi tehti kuna taheti muuta Hiina suurriigiks Hiina valitsuse suhted demokraatiaga? Hiinas puudus poliitiline demokraatia. Teisitimõtlejate väljaastumised suruti julmalt maha. Hiina Rahvavabariik on olnud pideva rahvusvahelise kriitika all seoses inimõiguste rikkumistega. Paljud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid on teravalt arvustanud Hiina võimukandjaid nende soovimatuse pärast austada kodanikuvabadusi ja õigusi. Eriti karmid on Hiina võimud olnud nende vastu, keda peetakse kehtiva riigikorra poliitilisteks vastasteks.Verised sündmused toimusid 1989. aastal Pekingis, kui armee uputas verre üliõpilaste meeleavalduse. Mis on Kolmas maailm? "kolmandaks maailmaks" hakati kutsuma riike, mis ei kuulunud eiarenenud lääneriikide (esimene maailm) ega NSVL ja tema liitlaste (teinemaailm) hulka. Reeglina kuulusid siia koloniaalvõimu alt

Ajalugu

Rohkem sarnaseid