50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristinsober
Õppematerjali autor
nõustunud loobuma poliitilisest võimust. Seetõttu toimusid reformid riigi range kontrolli all. Hiinas puudus ka poliitiline demokraatia. Teisitimõtlejate väljaastumised suruti julmalt maha. Verised sündmused toimusid 1989. aastal Pekingis, kui armee uputas verre üliõpilaste meeleavalduse. Kõigele vaatamata jätkusid majandusreformid ka järgnevatel aastatel. Poliitilise demokraatia küsimus jäi aga ikkagi lahendamata. 2. KOLMAS MAAILM: · mis on Kolmas maailm (lk 80) Kolmas maailm on mõiste, mille all mõeldakse enamikku Aasia, Aafrika ja Ladina Ameerika riike, millest paljud olid 20. sajandi keskpaigani kolooniad. · millised on nende probleemid , millest on need tingitud (lk 81-82) Tänapäevalgi on need riigid raske majandusliku olukorra küüsis. Probleemiks on ka veel joogivee ja toidu puudus, haigused ja muud raskused. Need probleemid on tingitud sõdade, valitsuste vahetamise ja kolooniate majanduse ning suhete katkemisel emamaadega. 3. INDIA:
nõustunud loobuma poliitilisest võimust. Seetõttu toimusid reformid riigi range kontrolli all. Hiinas puudus ka poliitiline demokraatia. Teisitimõtlejate väljaastumised suruti julmalt maha. Verised sündmused toimusid 1989. aastal Pekingis, kui armee uputas verre üliõpilaste meeleavalduse. Kõigele vaatamata jätkusid majandusreformid ka järgnevatel aastatel. Poliitilise demokraatia küsimus jäi aga ikkagi lahendamata. 2. KOLMAS MAAILM: · mis on Kolmas maailm (lk 80) Kolmas maailm on mõiste, mille all mõeldakse enamikku Aasia, Aafrika ja Ladina Ameerika riike, millest paljud olid 20. sajandi keskpaigani kolooniad. · millised on nende probleemid , millest on need tingitud (lk 81-82) Tänapäevalgi on need riigid raske majandusliku olukorra küüsis. Probleemiks on ka veel joogivee ja toidu puudus, haigused ja muud raskused. Need probleemid on tingitud sõdade, valitsuste vahetamise ja kolooniate majanduse ning suhete katkemisel emamaadega. 3. INDIA:
Rahvasteliidu mandaatsüsteem - alade ümberjagamiseks mõeldud süsteem, mille kohaselt said mõned riigid volituse hallata teatud maa-alasid seni, kuni sealsed rahvad on valmis oma riiki asutama Neokolonialism - vähemarenenud riikide allutamine suurriikide majanduslikule ja poliitilisele mõjule, kasutades ära nende raskusi Mitteühinemisliikumine - rahulolematus, et suurriigid ei seoks endaga kolmanda maailma riike Separatism - liikumine, mis soovib eralduda emamaast Kolmas maailm külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka India Rahvuskongress - juhtis iseseisvusvõitlust Apartheid - rassieralduspoliitika LAV-is Aafrika Rahvuskongress - poliitiline organisatsioon põliselanike õiguste kaitseks Palestiina Vabastusorganisatsioon - Araablaste loodud organisatsioon, mis tahtis kodumaad tagasi võita Caudillo - autoritaarsete diktatuuride juhid Ladina-Ameerikas
suruti julmalt maha. Hiina Rahvavabariik on olnud pideva rahvusvahelise kriitika all seoses inimõiguste rikkumistega. Paljud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid on teravalt arvustanud Hiina võimukandjaid nende soovimatuse pärast austada kodanikuvabadusi ja õigusi. Eriti karmid on Hiina võimud olnud nende vastu, keda peetakse kehtiva riigikorra poliitilisteks vastasteks.Verised sündmused toimusid 1989. aastal Pekingis, kui armee uputas verre üliõpilaste meeleavalduse. Mis on Kolmas maailm? "kolmandaks maailmaks" hakati kutsuma riike, mis ei kuulunud eiarenenud lääneriikide (esimene maailm) ega NSVL ja tema liitlaste (teinemaailm) hulka. Reeglina kuulusid siia koloniaalvõimu alt vabanenud Ladina-Ameerika, Aasia, Aafrika ja Okeaania riigid Millised on kolmanda maailma probleemid? ) Raske majanduslik olukord - emamaadest lahtiütlemine tõi uutele riikidele raskusi üksi hakkama saamisega ja tänu sellele pakkusid arenenud riigid majandusabi, nõudes
KOLMAS MAAILM 1. Mauism- Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust Suur hüpe- kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga, mis ebaõnnestus tööstustoodangu järsu vähenemise ja põllumajanduses valitseva segaduse tõttu. Kultuurirevolutsioon- Mao vastaste tagakiusamine, et suruda ma rahulolematus mis tekkis pärast suure hüppe ebaõnnestumist. Neokolonialism- Aasia ja Aafrika riikide raskuste ärakasutamine surudes neile peale majanduslepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid, et allutada need maad oma mõjule. Kolmas maailm- külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Mitteühinemisliikumine- Jugoslaavia, India ja Egiptuse algatatud rahulolematus, mille osalejad pidasid nii NL kui ka USAd võrdselt süüdi maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises. India Rahvuskongress- India Iseseisvuse eest võid
Hiinas puudus poliitiline demokraatia. Teisitimõtlejate väljaastumised suruti julmalt maha. Valitseva kommunistiliku partei kongressid toetasid riigi osa edasist vähendamist tootmises ning turumajanduse põhimõtete juurutamist. Riigiettevõtete toodangu osa Hiina majanduses kahanes jätkuvalt. Äritegevusega sidusid ennast ka kommunistliku partei ja riigiasutuste ametnikud ning nende sugulased. See kindlustas majandusreforme. Poliitilise demokraatia küsimus jäi aga lahendamata. KOLMAS MAAILM: 1)Mis on Kolmas maailm? (lk 80) Kolmas maailm tähistab riike, mis ei kuulunud arenenud lääneriikide (esimese maailma) ega NSV Liidu ja tema Kesk- ja Ida-Euroopa liitlaste (teise maailma) hulka. Kolmas maailm ehk arengumaad(Ladina-Ameerika, Aasia, Aafrika ja Okeaania riigid). 2)Millised on nende probleemid? Millest on need tingitud? (lk 81-82) 1.Majanduslik olukord. Selle tingis tõsiasi, et kolooniate majandus oli tihedalt seotud emamaaga.
Ajalugu 25 1945. a algas hiinas taas kodusõna, milles kommunistide sõjajõud NSV Liidu toetusel purustasid Guomindangi armee. Guomindangi valitsus lahkus mandrilt, säilitades võimu ainult Taiwani saartel. 1949. a kuulutati välja Hiina Rahvavabariik, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong. 1950. a muutus hiina majanduses juhtivaks riiklik sektoriks. Kommunistliku Hiina ajaloo perioodide kohta : 1949 Hiina Rahvavabariigi loomine- KP esimees Mao Zedong uue valitsuse tegevusplaan sotsialismi ehitamine- mauism, sp kommunistliku õpetuse Hiina suunda. 1958 Suur hüpe eesmärk : kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga tulemused : tööstustoodangu järsk vähenemine. 1966 kultuurirevulutsioon eesmärk : suruda maha rahulolematus- tulemus : tapeti kümneid tuhandeid inimesi. 1976 võimuvõitlus eesmärk : teha Hiina võimsamaks riigiks maailmas tulemus : näljahädast saadi lahti,tööstus hakkas pakkuma tooteid välismaal. Totalitaarse ühisk
· Mandaatsüsteem Rahvaste Liidu loal said riigid õiguse hallata teatud piirkondi, kuni need on valmis omariikluseks. See mõeldi välja, sest I MS võitjariigid ei soovinud loobuda oma kolooniatest ja nende vahel tekkis terav vaidlus. · Pärast I MS vabanesid Jeemen, Afganistan, Egiptus, Iraan. Kolonialism on poliitika, mis taotleb vähe arenenud riikide allutamist oma ülemvõimule, et neid riike röövida ja eksplanteerida kasu saamiseks. Riikidel oli kolooniaid vaja rikkuse, odava tööjõu ja maavarade jaoks. Suurimad koloniaalriigid olid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Portugal ja Holland. · 50.-60. Aastatel hakkasid paljud Aafrika riigid vabaduse eest võitlema. Esimesena vabanes 1950 Liibüa. Kolonialismivastase võitluse tippuks said 1950 lõpp ja 1960 algus kui iseseisvusid paljud troopilise Aafrika maad. 1960 on nimetatud Aafrika aastaks. Metropol ehk emamaa on riik, kellel on koloonia, mis on tema poliitiliselt ja majanduslikult sõltuv terr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid