Kolmas laulupidu referaat (0)

Sarnased õppematerjalid

17

doc

Esimene ja Kolmas Üldlaulupidu

............................................................................................................6-7 · Laulupeo avamine Toomeorus...................................................................................7-8 · Vaimulik kontsert esimesel pidupäeval.........................................................................8 · Ilmalik kontsert teisel pidupäeval...............................................................................8-9 · Kolmas pidupäev............................................................................................................9 · Kava........................................................................................................................ 10-11 · Laulupeo mõju Eesti muusikakultuurile.......................................................................11 Kolmas Eesti üldlaulupidu 1880.aastal Tallinnas · Kolmanda üldlaulupeo mõtte areng....................

Muusika

22

docx

Eesti esimesed üldlaulupeod (I, II, III)

Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat

Muusikaajalugu

15

doc

Esimene Üldlaulupidu

2 Ilmselt külastas juba toona J.V.Jannsen neid üritusi ja tegi neist omad järeldused. Jannsen käis 1861 aastal Riias Balti-Saksa laulupeol, millest võtsid osa ka meie linnade koorid. Ühtekokku esines peol 700 lauljat ja see kujunes Baltimaade suurimaks ühendkooriks. Pidu kestis tervelt 6 päeva ja sealt sai Jannsen palju õppida rongkäikude, kõnede ja pidusöökide osas. Laialdast tähelepanu äratas rahvarikas Saksa laulupidu Tallinnas 1866 aasta suvel. Pidu kestis ligi nädala ja sellest võtsid osa saksa koorid kogu Baltikumist ning Peterburist. Eeskujuks olid ka lätlased, kes suuremaid kohalikke laulupidusid korraldasid juba 1864 aastast. 1864 aastal toimus Valga linnas Läti laulupidu, millest võttis osa 150 lauljat mitmest kihelkonnast. Sellega kerkis üles küsimus, et miks ei peaks eestlased sama võimekad olema.

Muusikaajalugu

16

odt

Esimesed Eesti üldlaulupeod (I, II, III)

Laulupeo repertuaar põhjustas vaidlusi. Jannsen, kes enamjaolt pani laulupeo kava koostas, võttis sinna palju saksa päritolu vaimulikke ja ilmalikke laule. Mõni kuu enne pidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Samal ajal oli C. R. Jakobson avaldanud oma "Vanemuise kandle healed", mis sisaldas valdavalt eesti algupärast laululoomingut. Jakobson polnud rahul Jannseni repertuaarivalikuga, öeldes, et see pole eesti laulupidu, vaid saksa laulupidu eesti keeles. Sellest hoolimata ei hakanud Jannsen repertuaari muutma. Jakobson peole ei tulnud. Enne laulupidu hoidis Jannsen rahvast ettevalmistuste käiguga kursis ning manitses koore aegsasti harjutama, et eestlased endile häbi ei teeks. Kui koorid olid Tartusse kokku sõitnud, tehti peaproov igaks juhuks suletud uste taga Maarja kirikus: ei oldud kindlad, kas nii suur hulk ikka suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Proov

Muusika ajalugu

60

docx

Eesti esimene üldlaulupidu

.....................................................................9 2 Esimene üldlaulupidu.........................................................................12 2.1 Laulupeo esimene päev.......................................................................12 2.2 Laulupeo teine päev..........................................................................13 2.2.1 Jakob Hurda avakõne....................................................................14 2.3 Laulupeo kolmas päev........................................................................15 2.4 Esimese laulupeo tähtsus.....................................................................16 3 Uurimuslik osa esimese laulupeo kohta....................................................18 3.1 Küsitluse tulemused ja analüüs...............................................................19 Kokkuvõte............................................................................................24

Ühiskond

7

doc

Lauluharrastus ja laulupeod ärkamisajal

Suurema ulatuse sai muusikaseltside loomine 1880.-90. aastail. Neil aastakümnetel loodi muusikaseltse ka Lätis. Laulukooride arvu kasv tõi varsti kaasa selle, et kohalikud koorid hakkasid korraldama ühiseid laulupäevi- kontserte. Esimesed neist peeti Saaremaal. Pastor Martin Kõrber, kes oli asutanud Anseküla laulukoori, korraldas 1862- 63 ilmalikke kontserte Kuressaares ning 1863 laulupäeva Sõrves. Aastal 1865 toimus Jõhvis kontsert 199 lauljaga Lüganuselt ja Viru- Nigulast, kuna kolmas koor Vaivarast ei pääsenud osa võtma. Samal aja toimusid esimesed Eesti kotnsertid Tartus ja tallinnas. Aastal 1866 peeti laulupidu Simunas, 1867 Pärnu kihelkonnas Uulu mõisas, Tarvastus ning Sindi ning 1869 Pärnumaal Taalis. Samasuguseid kohalikke laulupäevi olid korraldanu lätlased aastal 1866 Ruhjas ning 1868 Valgas 100- 150 laulja osavõtul. Eestlaste lauluharrastuse tippsaavutuseks 19. sajandi teisel poolel olid viis üldlaulupidu aastail 1869, 1880, 1881, 1894 ja 1896

Ajalugu

8

docx

Esimene eesti laulupidu

Laulo-Kandle" kohta on kirjutatud, et see polnud "midagi muud kui teenistuseotsimine vaimuvaesuse kasvatamise arvel", levis teos omal ajal määratu suurel arvul. Leviku mõistmiseks annab Jannsen selle eessõnas selge põhjenduse, kirjutades, et neid laule võib igal ajal ja igas kohas laulda. Rahva igasuguste eneseavalduste rahuldamiseks ilmaliku lauluga oli mõeldusd "Eesti Laulik", mis ilmus 1860. aastal värsiraamatuna Oma ajalehes "Perno Postimees" 1857 Tallinnas peetud baltisaksa laulupidu lugejatele tutvustades kiitis Johann Voldemar Jannsen, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid. 1865. aastal asutati just tema algatusel eesti kultuuriloos kõige viljastavama tähtsusega eestlaste esimene lauluselts "Vanemuine". Jannsen võttis esimesena kasutusele sõnakombinatsiooni "eestirahvas" senini käibinud "maarahvas" või "talurahvas" asemel, ning järgneva kümnendi jooksul sai see sõnapaar üldisemalt tuntuks Jannsen ei olnud küll I laulupeo komisjoni eesotsas, kuid korraldamise

Muusika

11

doc

Eesti esimene üldlaulupidu - referaat

......... 11 2 Eellugu Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast tulevikust on seega algusest peale seotud laulupidudega. Eestlased nimetavad end sageli "laulvaks rahvaks" ­ see väljend on üks meie rahvusliku identiteedi väljendusi, mis on eestlasi ühendanud võitluses rahvusliku iseseisvuse eest nii 20

Muusika

Kommentaarid (0)