Henry isoterm ca=kc, 1 mooli jaoks c=1/V ja c=p/RT. Madala gaasi rõhu korral võime adsorbeerunud aine pindc-i asendada pindliiaga : ca=k*p/RT=Kp. Langmuiri adsorptsiooniisoterm: A on vaadeldav keemilise r-ni analoogina. A-i põhjustavad jõud on lähedased keemilisele sidemele. A lõpeb monomolekulaarse kihi moodustamisega (piiriline A (m)); tahke aine pinnal on alati mehaanilised ja kristallograafilised ebaühtlused. Nendel adsorbendi pinna aktiivsetel tsentritel toimubki A. Adsordbaadi molekul võib nendelt tsentritelt lahti saada ja minna tagasi gaasifaasi. A-unud osakeste vastastikune toime adsorbses kihis puudub. Freundlichi adsorbtsiooniisoterm: piirkonnas b kirjeldab A-i =kp1/n Logaritmime: log =log k + 1/n*log p. Polümolekulaarne adsorptsioon: A on mitmekihiline, adsorbaadi esimene kiht tekib adsorbendi pinnale van der Waals'i jõudude toimel adsorbaadi ja adsorbendi vahel. Järgmised kihid tekivad auru molekulide kondensatsiooni tõttu. Osakestevahelist vastastikust toimet
4. Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine. 5. Kolloidlahuste osmootne rõhk. 6. Sedimentatsiooni tasakaalu tuletus(kuid sedimentatsioonianalüüsi ei tule). 7. Hüpsomeetrilise seaduse tuletamine. 8. Viskoossus. (Polümeeri molaarmassi viskosimeetrilist määramist ei tule). 9. Pinna kõverdumisest tingitud rõhu liia(Laplace võrrandi) tuletamine. 10. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig. 11. Adsorptsioon. 12. Pindpinevuse määramine kapillaarse tõusu abil. 13. Gibbsi adsorptsioonivõrrandi tuletamine (teada ühte kahest tuletusest) 14. Adsorptsiooni isotermid: Henry, Langmuiri ja Freundlichi isotermid. 15. Langmuiri adsorptsiooni isotermi tuletamine(tuletust ei tule) 16. Freundlichi adsorptsiooni isotermi määramine pindaktiivse tahke adsorbendi ja orgaanilise happe vesilahuse piirpinnal. (tuletust ei tule) 17. Adsorptsiooni isotermi leidmine (KK1 labori põhjal, kui tegite)
ersne spersne Gaas Gaas - - Gaasisegu Vedelik vihm, udu aerosool - tahke tolm, suits aerosool - Vedelik Gaas Vaht Vaht Adsorbeerunu Vedelik Emulsioon kolloidlahus d tahke suspensioon kolloidlahus gaas Lahus (vedelike segud) Lahus
20. Elektrolüütide adsorptsioon. Siin põhjustavad adsorptsiooni elektrostaatilised jõud. Vaatleme siin vaid vesilahuseid. Ioonid adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni raadius, seda paremini ioon adsorbeerub, selletõttu et mida suurem on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Järgnevalt jooniselt on näha, et adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, ja I- ioonid. Mida suurem on iooni valents, seda tugevamini ta seob end vastasmärgilise pinnaga. Seepärast Al3+ adsorbeerub paremini kui K+. Adsorptsiooni kristalli pinnale võib vaadelda kui kristalliseerumise jätku
Dispersioonikeskkon Disp. Jämedispersne Kolloiddispersne Molekulaardispersne d aine Gaas Gaas - - gaaside segu Vedel udu, vihm aerosool - Tahke tolm,suits aerosool - Vedelik Gaas Vaht Vaht Adsorbeerunud gaas (lahus) Vedel Emulsioon Kolloidlahus Lahus Tahke Suspensioon Kolloidlahus Lahus Tahke Gaas Tahke vaht Tahke vaht Adsorbeerunud gaas (lahus) Vedel Tahke vaht Tahke vaht Tahke lahus n. Tahke Segu Tahke kristallvedelik kolloidlahus Tahke lahus
9.3.1 Ensüümkatalüüs Ensüümid ehk fermendid on spetsiifilised valgud, mis toimivad katalüsaatoritena elusorganismides. Nende eripäraks võrreldes tavaliste katalüsaatoritega on väga kõrge aktiivsus ja selektiivsus. Fermentide katalüüsiv toime seisneb selles, et nende makromolekulid sisaldavad teatud tsentreid, mis toimivad katalüsaatoritena. Selliste tsentrite koosseisus on sageli metallide ioonid. Peale katalüütiliste tsentrite on fermentide koosseisus ka adsorptsioonitsentrid polaarsete või mittepolaarsete rühmadena. Siin toimub katalüüsi protsess tänu füüsikalistele mõjudele. Katalüütilised- ja adsorptsioonitsentrid võivad seega mõlemad kuuluda aktiivsete tsentrite koosseisu, mis toimivad katalüsaatoritena. Michaelis-Menteni mehhanism: k1 E + S ==== ES (9.19) k2
*dialüüs (kolloidse faasi eraldamine poolläbilaskvate membraanide abil). Membraani materjalid: tselluloos, loomsed kilied jne. *ultrafiltratsioon (pöörosmoos, lahusti ja väiksemad osakesed surutakse läbi peenpoorilise membraani) *geelkromatograafia (uuritav lahus surutakse läbi kromatograafi kolonni) *hemodialüüs (meetod mürgiste ainete eemaldamiseks verest) *elektrodialüüs (kolloidlahused, kus lisandiks on elektrolüüt) Dialüüs Protsess ise põhineb sellel, et ioonid ja molekulid tungivad läbi membraani pooride, kolloidosakesed ja makromolekulid aga membraani ei läbi. Kuna kolloidlahus on membraaniga eraldatud puhtast lahustist, siis difusiooni tõttu liiguvad ioonid läbi membraani puhtasse lahustisse, kuni saabub tasakaal. *Kõige lihtsam on Grahami dialüsaator. See on anum, mille põhjaks on membraan ja mis on asetatud suuremasse puhast lahustit sisaldavasse anumasse. Elektrodialüsaator koosneb kolmest osast
*dialüüs (kolloidse faasi eraldamine poolläbilaskvate membraanide abil). Membraani materjalid: tselluloos, loomsed kilied jne. *ultrafiltratsioon (pöörosmoos, lahusti ja väiksemad osakesed surutakse läbi peenpoorilise membraani) *geelkromatograafia (uuritav lahus surutakse läbi kromatograafi kolonni) *hemodialüüs (meetod mürgiste ainete eemaldamiseks verest) *elektrodialüüs (kolloidlahused, kus lisandiks on elektrolüüt) Dialüüs Protsess ise põhineb sellel, et ioonid ja molekulid tungivad läbi membraani pooride, kolloidosakesed ja makromolekulid aga membraani ei läbi. Kuna kolloidlahus on membraaniga eraldatud puhtast lahustist, siis difusiooni tõttu liiguvad ioonid läbi membraani puhtasse lahustisse, kuni saabub tasakaal. *Kõige lihtsam on Grahami dialüsaator. See on anum, mille põhjaks on membraan ja mis on asetatud suuremasse puhast lahustit sisaldavasse anumasse. Elektrodialüsaator koosneb kolmest osast
tasakaalukonstandile vastavates reaktsioonides? Dispersioon > pihustunud keskkonda. 18. Miks kondenseerub aur kapillaarides madalamal rõhul kui tasapinnal? Kapillaarkondensatsioon See nähtus esineb poorsete adsorbentide korral. Zigmondi leidis 1911.a., et kui vedelik märgab kapillaari seina, kondenseeruvad aurud madalamal rõhul, kui siledal pinnal. Asetades peenesse kapillaari raadiusega r vedelikku, tekib nõgus menisk. Nõgusal pinnal toimub pindkihi molekul suurema arvu naabermolekulidega kui kumeral pinnal. Seetõttu on vedeliku molekulil nõgusalt pinnalt raskem aurufaasi minna kui kumeralt meniskilt. Pindpinevuse määramise juures leidsime, et veesamba kõrgus kapillaartorus on h= 2/rg. Samuti teame eelnevast Laplace võrrandist ln = . Asendades ln = . , siis RT ln V/r. Näeme, et vedelikumeniski kohal olev aururõhk kapillaaris sõltub kapillaari raadiusest ja pindpinevusest
süsteem, kus pihustunud aine asub dispersioonikeskkonnas e üks aine on jaotunud teises. Jaotuvad : jämedispersne süsteem, kolloiddispersne süsteem ja tõelised lahused. Aerosoolid: vedelik või tahke aine on jaotunud gaasilises keskkonnas (udu, suits); ei saa olla kõrge kontsentratsiooniga Vahud: jämepihused (vedel keskkond õhukeste kiledena gaasimullide vahel) (vahukoor); ei ole agregatiivselt püsivad ja lagunevad teatud aja jooksul Emulsioon: vedelik on jaotunud vedelikus; erinevad polaarsused (piim, koor, kreemid, lakid) Suspensioon: jämepihused (savi, tsement, värvid, pastad) Soolid ehk kolloidlahused: kolloidosakese suurusjärgus tahked osakesed jaotunud vedelikus Tarded ja geelid: makromolulaarsete ühendite lahused ja kolloidsüsteemid 2. Kolloidlahused. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased
Teist järku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooni ruudu või kahe lähteaine kontsentratsioonide korrutisega. Teise järgu reaktsioonidele iseloomulik: • Teist jarku reaktsioonidele on iseloomulik suhteliselt pikk "saba" – madalatel kontsentratsioonidel on reaktsioon vaga aeglane. • Teist jarku reaktsioonidele on iseloomulik,kontsentratsiooni poordvaartuse lineaarne soltuvus ajast. Pinnanähtused ja adsorptsioon 14. Pinna vabaenergia Pindpinevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. dw = s ds, kus dw – tehtud töö s – pindpinevus ( J*m-2 e. N*m-1, kuna J = 1N*m ) ds – pindala muutus 15. Adsorptsiooni mõiste Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarjõudude toimel tahke keha pinnale. 16. Gibbsi adsorptsioonivōrrand Γ= - c/RT x δ∂/∂c
44. Kolloidlahused. Kolloidlahused on lahused, kus kolloidosakesed on pihustunud lahustissse, kolloidosakesi ei näe silmaga ega mikroskoobis, samas on nad aga palju suuremad kui tavalised molekulid. 45. Kolloidsüsteemid ja kolloidosakesed toiduainetes (piim ja piimatooted). Kolloidosakesed toiduainetes on homogeniseeritud. 46. Emulsioonid,nende stabiliseerimine, emulgaatorid Emulgaator – pindaktiivne aine, mis aitab kahel ainel seguneda ja homogeniseeruda. Emulsioon – dispersne süsteem, milles vedel aine on pihustunud vedelasse ainesse. Mikroskoopiliselt emulsioonid ei segune. 47. Tyndalli efekt. Tekib kui valguskiirgus kolloidlahuse süsteemis hajub. Hajub aineosakestel, valgusvihu tee keskkonnas muutub nähtavaks. 48. Kolloidosakese ehitus, kolloidosakese laengu tekkitamine. Kolloidosake on küllalt keeruka ehitusega, koosneb paljudest ioonidest. Seesmine e neutraalne osa ja välimine e ionogeene osa
katkevad. Vesiniksidemetega on seotud ka polaarsete ühendite hea lahustuvus vees. Suurte molekulide (valgud, ensüümid, RNA, DNA jt) sees tekivad ka molekulisisesed vesiniksidemed. Nendes molekulides on polaarsed rühmad, mis sisaldavad tugevalt elektronegatiivsete elementide aatomeid (S, N, O, P) aga ka vesinikuaatomeid. Molekuliste vesiniksidemete tõttu on valkudel, ensüümidel jne. sekundaarne ja tertsiaalne struktuur. Molekul on kurdunud spiraal ja spiraal omakorda kerasse. ! 2. Elusorganismide termodünaamika, statsionaarne olek, Gibbsi energia muutused elutegevuse käigus. ! Organismide vahetuks energiaallikaks on toiduainete keemiline energia,mida kulutatakse vajalike ainete sünteesiks, mehhaniliseks tööks ning ainete ja laengute ülekandeks. Osa kemilisest energiast hajub soojusena.Suhteliselt keerulise ehitusega toiduained (valgud, rasvad, süsivesikud),
Organismis varieerub pH suuresti - maomahl 1.5, veri 7.4. Nende väärtuste säilitamise eest hoolitsevad keerulised puhversüsteemid. Ka paljude analüüside (näit. sadestamine) läbiviimisel on oluline hoida keskkonna pH muutumatuna. 68. Vee dissotsiatsioon. Vee ioonkorrutis, vesinikeksponent, lahuste pH skaala. Destilleeritud vesi on äärmiselt nõrk elektrolüüt. 556 miljoni vee molekuli kohta dissotsieerub üks molekul vett. Vesi dissotsieerub üheaegselt kui hape ja kui alus, tal on võrdselt nii happelised kui ka aluselised omadused: vesi on amfoteerne. Et vee molekulide dissotsiatsioonil tekib võrdne arv vesinik- ja hüdroksiidioone, siis on puhtas vees nende kontsentratsoon vordne: [H+] = [OH-] Puhtas vees on vesinik- ja hüdroksiidioonide kontsentratsioon võrdne ning keskkonna reaktsioon on neutraalne. Happelises lahuses ületab vesinikioonide kontsentratsioon hüdroksiidioonide
Niisugust sidet nimetatakse mittepolaarseks kovalentseks sidemeks ehk mittepolaarseks sidemeks. Niisugune side on näiteks dihapnikus, dilämmastikus ja diklooris. Kui side on tekkinud erineva elektronegatiivsusega elementide aatomite vahel, mõjutab suurema elektronegatiivsusega elemendi aatom elektronpaare tugevamini ning need on nihutatud selle elemendi aatomi poole. Niiviisi omandab see aatom sidemes negatiivse, teised aatomid (või teine aatom) positiivse elektrilaengu. Molekul tervikuna jääb elektroneutraalseks. Et molekulis tekivad poolused, nimetatakse sellist sidet polaarseks kovalentseks sidemeks ehk polaarseks sidemeks. Polaarne side on näiteks vesinikfluoriidhappes ja vesinikkloriidhappes. 11. Teised keemilise sideme liigid: Metalliline side, iooniline side ja selle erinevus kovalentsest sidemest. Vesiniksideme olemus ja selle tekkimise tingimused, mõju aine omadustele ja tähtsus eluslooduses.
elektrolüüdi küllastatud lahuses,kusjuures iga iooni kontsentratsioon on astmes, mis vastab tema stöhhiomeetrilisele koefitsiendile dissotsiatsioonivõrrandis. Lahustuvuskorrutis on konstantne suurus antudtemperatuuril. Ca3(PO4)2(s) ---- 3Ca2´+(aq) + 2PO43-(aq) . Vee dissotsiatsioon ja . pH on negatiivne logaritm vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses. Vesi on äärmiselt nõrk elektrolüüt, kuna 556 miljoni vee molekuli kohta dissotseerub üks molekul vett. H2O H + OH Vesi dissotseerub üheaegselt nii happe kui alusena, mistõttu tal on võrdselt nii happelisi kui ka aluselisi omadusi. Et vee molekulide dissotsatsioonil tekib võrde arv vesinik- kui ka hüdroksiidioone, siis on ka puhtas vees nende kontsentratsioon võrdne, suurusega 0,0000001 mooli liitris C(H ) = C (OH ) = 10 mol/dm³ II. Lahuste elektrijuhtivus 9. Erijuhtivus - Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrijuhi võimet voolu läbi lasta ning on
elektronegatiivsus on vordne, seovad molemad aatomid uhiseid elektronpaare vordse jouga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks Polaarne kovalentne side · Kui side on tekkinud erineva elektronegatiivsusega elementide aatomite vahel, mojutab suurema elektronegatiivsusega elemendi aatom elektronpaare tugevamini ning need on nihutatud selle elemendi aatomi poole. Niiviisi omandab see aatom sidemes negatiivse, teised aatomid (voi teine aatom) positiivse laengu · Molekul tervikuna jaab elektroneutraalseks. Kuna molekulis tekivad poolused, nimetatakse sellist sidet polaarseks kovalentseks sidemeks. · Naiteks tekib selline side vee (H2O) molekulis. Hapnik, mille aatomil on suurem elektronegatiivsus, omandab molekulis negatiivse, kaks uksiksidemetega seotud vesiniku aatomit aga positiivsed laengud. Uhised elektronpaarid on seejuures rohkem hapniku poole tommatud. Positiivse laenguga vesiniku aatomite omavahelise toukumise tulemusena kujuneb
elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Prootoni ja neutroni mass on ligikaudu võrdsed. Prootonite arv tuumas määrab tuumalaengu ja ka elemendi. Neutronite arv antud elemendi tuumas võib varieeruda, põhjustades isotoopide olemasolu. Isotoopide keemilised omadused on väga sarnased. Kui aatomis on elektrone rohkem või vähem kui prootoneid, siis on tegemist iooniga. Liigse elektroniga on negatiivne ioon (anioon), puuduv elektron on aga positiivsel ioonil (katioon). Kui aatomis ei ole ühtegi elektroni, siis on tegemist täielikult ioniseeritud aatomiga. Seosed perioodilisustabeliga: Elemendid järjestatakse vastavalt aatomnumbrile, mis väljendab aatomituuma elektrilaengut ehk prootonite arvu tuumas – st, et neutraalse aatomi elektronkihi kogulaeng peaks olema sama, jagunedes vastavalt ehitusele ära elektronkihtidele, pidades silmas, et 1. elektronkihil võib olla kuni 2 elektroni, 2
Vee kareduse määramine - vee karedus on tingitud kaltsium ja magneesiumsoolade sisaldusest, mis põhjustavad vhelahustuvate ühendite teket. Vesinikkarbonaatide esinemine vees põhjutab karbonaatse e mööduva kareduse, mille määramiseks tiitritakse vett soolhappe lahusega. Ca(HCO3)2+2HCl = CaCl2+2vesi+2CO2 Vee püsiv karedus on tingitud peamiselt sulfaat ja kloriiioonide sisalduset. Vee mööduv ja püsiv karedus mood üldkareduse. Üldkareduse määramiseks sadestatakse Ca ja Mg ioonid naatriumkarbonaadi ja NaOH lahusega ning tiitritakse lahusesse jäänud leelise liig soolhappega. Ca2+ + CO3 2- = CaCO3 2Mg2+ + 2OH- + CO3 2- = Mg2(OH)2CO3 Kareduse mõõtühikuks on Ca ja Mg ioonide summaarne kontsentratsioon vees. Redoksreaktsioonid- toimub elektronide ülekanne ühelt ainelt teisele. Ce4+ + Fe2+ = Ce3+ + Fe3+ · Oksüdeerija Ce4+ -võtab elektroni · Redutseerija Fe2+ - annab elektroni. · Poolreaktsioonid · Ce4+ + e- = Ce3+ · Fe2+ - e- = Fe3+ Elektrokeemiline ahel
- hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele - Kõrge soojusmahtuvus – neelab palju soojust, temperatuur palju ei tõuse - Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas, jäätumine alates pinnast - Keemis ja sulamistemmp oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel (H2S; H2Te) - Suhteliselt tugevad molekulidevahelised jõud (vesinikside) - Moodustuvad elektrostaatilise vastastikmõju tagajärjel kolmemõõtmelise võrgustiku, kus iga vee molekul on seotud nelja lähedalasuva vee molekuliga - Keemiliselt – aktiivne ühend reageerib paljude metallidega, mittemetallidega, sooladega ja oksiididega. - Leelismetallidega 2Na + 2H2O -> 2NaOH + H2 - Happeliste oksiididega SO2 + H2O -> H2SO3 - Aluseliste oksiididega CaO + H2O -> Ca(OH)2 - Vähedissotsieeruva ühendina on paljude ioonvahetusreaktsioonide saaduseks 51. Loodusliku vee koostis. Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st
Karbonaatne karedus põhjustatud vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaatidest. Üldine karedus põhjustatud vees lahustunud sulfaatidest, silikaatidest, kloriididest jm. Vee pehmendamine: · Vee kuumutamine ja filtreerimine (eemaldab karbonaatse kareduse), · Kemikaalide kasutamine (kaaliumdikromaat, ortofosfaadid, karbonaadid, silikaadid), · Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad, · Ioonvahetus (Ca ja Mg ioonid vahetatakse Na ioonide vastu) Katlakivi eemaldamine: · Lahustitega (NaOH, 2% HCl), · Ioniitidega (kationiidid seovad lahustest katioone, anioniidid seovad lahustest anioone), Osaline vee puhastamine: 1. Vee läbijuhtimine H-katiooniididega kolonnist: 2. Vee läbijuhtimine OH-aniooniididega kolonnist: Orgaaniliste lahustite kasutamine: · Vedelate värvide ja lakkide koostises värvile viskoossuse andmiseks,
(kaamelitel salvestatakse energia küüru rasvas ja rasvade lagunemisel saab kaamel vett ja energiat). Iga sideme lõhkumine rasvhappetes annab energiat (oksüdeerumine). Lõppproduktid on co2 ja vesi. Osasid rasvhappeid saab ise organism sünteesida, osa, milles on kaksik ja kolmiksidemed, neid ei suuda oragnism ise sünteesida ja peab toidu või joogiga saama. Seebid- ehk rasvhappe soolad. Kasutatakse lähteainena naatriumhüdroksiidi (seebikivi). NaOH+ Rasvhappe molekul = tekib glütseriin ja kolm rasvhappe soola. Rasvhappe soolad on seebid Tekib siis süsinikahel, mis on hürdofoobne ahel tekib vees. Üks osa seebi molekulist on hüdrofiiline, teine osa hüdrofoobne. Seep on difiilne. Polümeerid Ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest e. elementaarlülidest. Ühe molaaraehelaga on oligomeerid. Polümerisatsiooniaste näitab polümeeride arvu polümeeris.
Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. Lihtaine - moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel Liitaine - koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid Nii liht- kui liitained võivad esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. 4
M on aine oma(lahuse),M otstava oma.Näiteks Al2O3;seal 2Al,siis peale kuulutamist 0.34g Al2O3;Al-I siis 0,34*2*27=0,18g; algaines leitakse %-ga Sademete ja sadestusreaktiivide omadused: Sadestusreaktiiv: Spetsiifiline- reageerinb ainult ühe ainega/ iooniga, haruldus; Selektiivne- reageerib ioonide rühmaga, näiteks AgNO3 halogeniidioonidega. Nõuded sademele: Kergesti filtreeritav, vähelahustuv, ei reageeri atmosfääri õhus, teada koostisega. Sademeosakeste suurus. Kolloid ja kristalsed suspensioonid: Suurust mõjutavad tegurid: Vaja suuremaid sademeosakesi, sest siis on sade kergemini filtreeritav, puhtam. Osakeste suurus: <0,45 um kolloidosake, >0,45 om kristalne osake Kolloidne suspensioon- osakesed silmale nähtamatud, ei setti, keeruline filtreerida; Kristalne suspensioon- suured osakesed, 0,1mm või suuremad, settivad ise, kerge filtreerida. Sademete moodustamise mehhanism: Sadenemine saab alguse üleküllastunud lahuses osakeste ühinmisest kristallide
reaktsiooni mingiks teiseks reaktsiooniks Keemilise reaktsiooni võrrand näitab ära alg-ja lõppproduktid. Paremal pool on lähteained ja vasakul saadus. Kõigepealt kirjutatakse lähteained, siis saadus ja seejärel tasakaalustatakse, nii et mõlemal pool oleks kõiki sümboleid võrdselt. Keemilise reaktsiooni võrrandeid jaotatakse: a) Molekulvõrrand-näitab ära reaktsioonis osalevad ained ja saaduse- NaOH+HCl=NaCl+H2O b)ioonvõrrand- näitab mis ioonid omavahel reageerivad-OH+H=H2O 5). Vesilahus-lahustiks on alati vesi, vaatamata tema sisaldusele lahuses. Iseloom: vedelad on enamasti anorgaanilised kuid ka orgaanilised võivad olla tuleohtlikud, toksilised ja kergesti lenduvad. Printsiibid: (Sertifikaat on ainete või materjalide iseloomustus, mis neil müümisel kaasas peab olema). Sertifikaadis antakse kõige olulisemad omadused millele ained, materjalid või tooted peavad vastama: a)agregaatolek n
hallmalm- kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus GAAS Vedel aerosool Tahke aerosool liblelise (helbelise) grafiidina (head valuomadused, hästi udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär lõiketöödeldav, kulumiskindel), suuremõõtmelised tooted; VEDEL Vaht Emulsioon Suspensioon vahukoor, majonees, kätekreem piim, värvid, tint, veri n tempermalm - süsinik on pesalise grafiidina (suurem seebivaht löögitugevus, head valamisomadused), saadakse perliit TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid
AK + B AB + K A + B AB summaarne reaktsioon. Negatiivne katalüsaator ehk inhibiitor aeglustab reaktsiooni. Autokatalüüs katalüsaator tekib reaktsiooni käigus ühe saadusena. Homogeenne katalüüs nii reageerivad ained kui katalüsaator on samas faasis; heterogeenne katalüüs süsteemis on mitu faasi; protsess toimub katalüsaatori pinnal. Adsorptsioon aineosakeste kogunemine faasi sisemusest faaside piirpinnale: a) füüsikaline adsorptsioon, b) kemosorptsioon. 5. Keemiline tasakaal Pöörduvate reaktsioonide korral tasakaaluolekus: G = 0; v1 = v2 . k1 k1 [ D][E ] Tasakaalukonstant: reaktsioon A + B D + E, K= = . k 2 k 2 [A][B] Tasakaalukonstandi seos Gibbsi energiaga: G°T = - RTlnKT
AK + B → AB + K A + B → AB – summaarne reaktsioon. Negatiivne katalüsaator ehk inhibiitor – aeglustab reaktsiooni. Autokatalüüs – katalüsaator tekib reaktsiooni käigus ühe saadusena. Homogeenne katalüüs – nii reageerivad ained kui katalüsaator on samas faasis; heterogeenne katalüüs – süsteemis on mitu faasi; protsess toimub katalüsaatori pinnal. Adsorptsioon – aineosakeste kogunemine faasi sisemusest faaside piirpinnale: a) füüsikaline adsorptsioon, b) kemosorptsioon. 5. Keemiline tasakaal Pöörduvate reaktsioonide korral tasakaaluolekus: ∆G = 0; v1 = v2 . k1 → k1 [ D][E ] Tasakaalukonstant: reaktsioon A + B D + E, K= = . ← k 2 k 2 [A][B]
Keetmine on keemistemperatuuril toimuva keemisprotsessi eesmärgipärane rakendamine, kusjuures tänu soojendamisele toimub aine üleminek vedelast faasist gaasilisse. 77. Millistel tingimustel vedelik külmub? Külmumine ehk jäätumine on vee ja vesilahuste üleminek vedelast olekust tahkesse olekusse. Külmumist võib nimetada ka vee tahkestumiseks. Temperatuuri, mille juures vesi normaalrõhul jäätub, nimetatakse külmumistemperatuuriks. Pinnanähtused ja adsorptsioon 78. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. Ainet, mida adsorptsiooni käigus eemaldatakse, nimetatakse adsorbaadiks. Ainet või keskkonda, mille pinnal adsorptsioon toimub nimetatakse adsorbendiks. Adsorptsiooniprotsess on alati eksotermiline protsess. Adsorptsioon jaguneb:
Normaaltingimused. Gaasi molaarruumala AVOGADRO SEADUS: kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad samal rõhul ja temperatuuril võrdse arvu molekule. Gaasiliste lihtainete molekulid koosnevad Avogadro seaduse kohaselt kahest aatomist. NT: Cl, H2, O2 jne. Et gaasi ruumala sõltub oluliselt temperatuurist ja rõhust, kasutatakse gaaside iseloomustamiseks NORMAALTINGIMUSI ( 0C (270K), 760 mmHg (1 at.=101325 Pa)) 1 mooli gaasilise aine ruumala normaaltingimustel on 22,4 l. 1.8 Aatom ja molekul. Süsinikuühik. Aatommass. Molekulmass AATOM-elemendi väikseim osake, millel säilivad elemendi omadused ja millisena element esineb liht- või liitainete molekulis. LIHTAINE koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest. NT: Fe, O2 jne LIITAINE koosneb erinevate elementide aatomitest. NT: H2O, HCl jt. MOLEKUL lihtaine või ühendi väikseim osake, mis eksisteerib iseseisvalt säilitades selle aine keemilised omadused. Ühe ja sama elemendi aatomid võivad moodustada mitmeid lihtaineid
94. Kolloidide klassifikatsioon. agregaatidest, mis on omavahel seotud tahkeks GAAS VEDEL TAHKE GAAS Vedel aerosool Tahke aerosool kehaks mingi siduva keskkonna toimel ja selleks udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär on tsement. VEDEL Vaht Emulsioon Suspensioon § Levinuimad on betoonid, mis tehtud portland ja vahukoor, majonees, kätekreem piim, värvid, tint, veri seebivaht
kuju ja ruumala. Vedel Üksikud molekulid pole seotud kindlate asenditega. Aurumine - vedelik saab väljaspoolt soojust, mille käigus osad molekulid omandavad suure energia, et saavad vedelikust lahkuda. Gaasiline Aine molekulid/aatomid liiguvad täiesti vabalt ja korratult. Pole kindlat ruumala ega kuju. Plasmaolek Aine koosneb elektriliselt laetud või neutraalsetest aatomitest ning vabadest elektronidest. Ioniseeritud gaas, kus on positiivse laenguga ioonid ja negatiivse laenguga elektronid. 15. Termodünaamika I seadus · Energia ei teki ega kao, vaid muundatakse mingiks teiseks vormiks. · Suletud süsteemi siseenergia väheneb, kuna soojus, mis läheb välja (ekso), ning töö, mida süsteem teeb, on negatiivsed; s.t süsteemi energia muutub. · Isoleeritud süsteemi siseenergia ei muutu, sest energiaülekanne puudub. · Tsüklilises protsessis on süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega w=q.
*vahekiht (takistab ioonide liikumist). Kemikaalid reageerivad metalli pinnaga ja tekkib vahekiht metalli ja polümeerse kihi vahele) 45. Mis on pindpinevus ja pinnaaktiivsus? Pindpinevus on pinna vabaenergia. Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Pinnaaktiivsus. 46. Mis on adsorptsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale. See protsess tekitab adsorbendile adsorbaadi (molekulid või aatomid, mis akumuleeruvad) kihi. Erineb absorptsioonist selle poolest, et absorptsiooni puhul vedelik imbub või lahustub vedelikus või tahkises. Mõiste sorptsioon hõlmab mõlemat, nii adsorptsiooni kui absorptsiooni. Desorptsioon on adsorptsiooni vastupidine protsess. Sideme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
