Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kollektiivleping (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kollektiivleping #1 Kollektiivleping #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Andra Suuster Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
rtf

Kollektiivleping

Kollektiivleping Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks töötamise tingimused. Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus. Kollektiivlepingu eelised töölepingu ees seisnevad peamiselt töötajate esindajate osalemises lepingu sõlmimisel. Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena. Kollektiivlepingut saab sõlmida ja muuta ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad. Sõlmitud kollektiivlepingud registreeritakse Sotsiaalministeeriumi poolt peetavas andmekogus. Kollektiivlepingute registreerimise ja andmete täiendamise korra kehtestab sostiaalminister määrusega. Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise

õigus
thumbnail
66
pdf

Tööiguse konspekt

kaitseriietuse ja vahendite kasutamise kohustust, tööandja korralduste andmise korda, töötajapoolset aruandmise korda jne. Töökorralduse reeglitest teavitamiseks piisab, kui töölepingu dokumendis on esitatud viide dokumentide asukohale või allikale, kus dokumendid on kättesaadavad nt arvutivõrgus, sekretäri käes vms. 12) viide kollektiivlepingule on asjakohane vaid juhul, kui töötaja jaoks kohaldatakse kollektiivlepingut. Kollektiivleping võib kehtida konkreetse asutuse või äriühingu töötajatele või olla sõlmitud nt teatud tegevusala piires. Selline laiendatud kollektiivleping, mis võib kehtida mitme asutuse üleselt, võib töötajale laieneda ka nt ainult töötasu osas. Ka see peaks olema töölepingu kirjalikus dokumendis fikseeritud. ( vt osa XII p 3) TLS § 5 lõike 2 kohaselt peab tööandja andmed esitama heauskselt, selgelt ja arusaadavalt.

Tsiviilõigus
thumbnail
50
doc

Tööõigus

TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kolle

Tööõigus
thumbnail
16
docx

Võrdleva tööõiguse konspekt

Kes saab töötajaid esindada, mismoodi see toimub? Mõisted, mida me töötajate esindamisel kasutame, on ühesugused. Võib olla Ettevõttenõukogu, töötajate nõukogu, võib rääkida ka personaliesindajast. Töötajate nõukogu sisuline külg on riigiti erinev. Ametiühingu puhul võib ka sisuline tähendus olla väga erinev. Miks töötajate esindamist on vaja? Kollektiivsete töösuhete areng ei ole olnud lihtne. 20. sajandi alguses, kui võeti vastu Hollandi tsiviilkoodeks ja kollektiivleping tunnistati kehtivaks. Seda peetakse normaalseks, et töötaja on kaasatud töötingimuste läbirääkimisse. Struktuaarne võrdlus 1. Ühe kanali süsteem ­ ametiühing. On olemas vaid üks töötajate esindaja ­ ametiühing. Ametiühingu pädevus sõltub sellest, mis riigis see on loodud. Ühe kanali süsteem on Rootsis, Soomes ja Ameerika Ühendriikides. 2. Kahe kanali süsteem ­ ametiühing ja töötajate organid. See süsteem eeldab, et on

Tööõigus
thumbnail
98
docx

TÖÖÕIGUS

tööandja tegevuskoht, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud.  Tööandja peab teavitama töötajat töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadest. TLS lubab etteteatamistähtaegade teavitamiseks viidata asjakohasele seaduse regulatsioonile.  Tööandja kohustuseks on teavitada töötajat töökorralduse reeglitest. Seadus ei täpsusta nimetatud reeglite sisu ning jätab selle tööandja otsustada.  Juhul kui tööandja juures on sõlmitud kollektiivleping, peab töötaja olema teadlik selle olemasolust ning tal peab olema võimalus lepingu sisuga tutvuda. 7. Töötaja teavitamine töötingimusest erijuhtudel: tingimuste sisu ja vormistamine. (1) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku 4 kuust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel

Õigus
thumbnail
384
pdf

TÖÖLEPINGU SEADUS

TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tö�

Õigus
thumbnail
34
docx

TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED

kalendaarse tööpäevade arvuga. Arvesse ei lähe päevad, mil töötajal oli õigus keelduda tööst (puhkus, töövõimetus jms). Töötasu suurus Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kui suurus ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada - töötasu suuruseks on kollektiivlepingus ettenähtu. Kui kollektiivleping puudub - töötasu suuruseks on sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära kehtestab Vabariigi Valitsus. Ajaühikuks on tavaliselt kuu ja/või tund. Eeldatakse, et töötaja töötab täistööajaga. Alammäärast madalamat töötasu ei või kokku leppida ega töötajale maksta. 10

Tööõigus
thumbnail
108
docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED:  Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses.  Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne).  Kaasaegsed s

Tööõigus



Lisainfo

selle mõiste ja lepingu kord

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun