Kollektiivleping (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

pptx

Kollektiivleping ja kollektiivse töötüli lahendamine

pool. Kollektiivlepingu kehtivus Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast. Kollektiivleping kehtib 1 aasta, kui selles ei ole teisiti kokku lepitud ja lõpeb kehtivuse lõppedes. Sõlmitud kollektiivlepingud on kohustuslik esitada 15 tööpäeva jooksul Sotsiaalministeeriumile kollektiivlepingute andmekogus registreerimiseks. Kollektiivlepingu tekst peab olema kättesaadav kõigile, keda see puudutab. Võb kindlaks määrata töötajate ringi, kellele kollektiivleping kehtib, kui seda määratud ei ole, siis kehtib kollektiivleping kõigile selle tööandja töötajatele. Kollektiivlepingust teada saamine Infot saab ametiühingult või töötajate usaldusisikult. Tööandjal on kohustus tutvustada kollektiivlepingut kõigile töötajatele, kui töötajaid puudutav uus kollektiivleping on sõlmitud. Samuti tuleb kollektiivlepingut tutvustada igale uuele töötajale tööleasumisel.

Tööõigus

16

docx

Tööseadusandluse alused

osavõtjatepoolse kokkuleppe tulemusena kaotada ettevõtjate vaheline konkurents ja leppida kokku seadusevastastes mängureeglites. Selle kokkuleppega kooskõlastatakse hinnapoliitika, piiratakse tootmismahte, jagatakse omavahel turge, boikoteeritakse või diskrimineeritakse mõnda ettevõtjat eesmärgiga ta turult välja tõrjuda, samuti kokkumängud hankemenetluses, millega saavutatakse sisuliselt monopol. 5. KOLLEKTIIVLEPING Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks töötamise tingimused. Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus. Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena ning seda saab sõlmida ja muuta ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad.

Logistika

2

odt

Kollektiivlepingu olemus ja sõlmimise kord

Pooled võivad alustada läbirääkimisi pärast teate saamist seitsme päeva jooksul. Läbirääkimise tulemusel kui nad on jõudnud ühisele kokkuleppele, siis nad võivad sõlmida ühise kollektiivlepingu. Läbirääkimisi peetakse kokkulepitud aegadel. Pooltel on õigus kaasata läbirääkimistele ja kollektiivlepingu projekti koostamisele asjatundjaid ja eksperte ja asjatundjate ja ekspertide kutsumisega seotud kulud kannab neid kutsunud pool. Reeglina kehtib kollektiivleping 1 aasta aga võib olla kas pikem või lühem kui osapooled on saanud kokkuleppele. Tavaliselt jõustub kollektiivleping kohe sellest päevast, kui sellele on alla kirjutatud. Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud tingimuste ajal. Kui kumbki kollektiivilepingu pool ei teata vähemalt kolm kuud enne

Tööõigus

108

docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED:  Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses.  Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne).  Kaasaegsed s

Tööõigus

10

docx

Kollektiivlepingute laiendamine (tööõigus)

Kehtestatud on vaid üks menetlustingimus – laiendatud sätete jõustamiseks tuleb nad avaldada Ametlikes Teadaannetes. Kui aga pooled ei jõua kollektiivlepingu laiendamises kokkuleppele, siis ei saa riik midagi teha. Sotsiaalministeeriumi sõnul tegutseb ta menetluses üksnes „kullerina”, saates sotsiaalpartnerite palvel lepingu teksti trükikotta. Selgub, et juba viie liikmega ametiühingul on lubatud sõlmida kollektiivleping, mis on laiendatud kogu sektoris. See, kui suur peab samal eesmärgil olema tööandjate ühing, on meie andmetel seadusega määratlemata, ent ühingu moodustamiseks on vaja vaid mõnda tööandjat. Sisuliselt on oma lepingut laiendada soovivate organisatsioonide esinduslikkus õiguslikult reguleerimata, välja arvatud juhul, kui asjaomase lepingu puhul on tegu üheainsa tööandja lepinguga. Sellel on veel teinegi tagajärg. Kollektiivlepingu seaduses ei mainita otseselt

Tööõigus

4

docx

Tööõigus - lühikonspekt

· kollektiivlepingu täitmise, kontrollimise vajaliku info hankimise korra · kollektiivlepingu muutmise, pikendamise ja uue kollektiivlepingu sõlmimise korra · täiendava vastustuse kollektiivlepingu täitmata jätmise eest · töötajate ja tööandaja esitamise nõude korra kollektiivse töötüli puhul · tingimused, mille reguleeritakse muud kollektiivlepingu poolte vahelised suhted Kollektiivlepingu pooled: Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Kollektiivleping sõlmitakse: · tööandja ja töötajate ühing, liit või volitatud esindaja, · tööandjate ühing või liit ja töötajate ühing või liit, · omavalitsusüksuste liit ning töötajate ja teenistujate ühing või liit, · tööandjate keskliit ja töötajate keskliit, · töötajate ühingute keskliit, tööandjate keskliit ja EV valitsus.

Õigusõpetus

16

docx

Võrdleva tööõiguse konspekt

Kes saab töötajaid esindada, mismoodi see toimub? Mõisted, mida me töötajate esindamisel kasutame, on ühesugused. Võib olla Ettevõttenõukogu, töötajate nõukogu, võib rääkida ka personaliesindajast. Töötajate nõukogu sisuline külg on riigiti erinev. Ametiühingu puhul võib ka sisuline tähendus olla väga erinev. Miks töötajate esindamist on vaja? Kollektiivsete töösuhete areng ei ole olnud lihtne. 20. sajandi alguses, kui võeti vastu Hollandi tsiviilkoodeks ja kollektiivleping tunnistati kehtivaks. Seda peetakse normaalseks, et töötaja on kaasatud töötingimuste läbirääkimisse. Struktuaarne võrdlus 1. Ühe kanali süsteem ­ ametiühing. On olemas vaid üks töötajate esindaja ­ ametiühing. Ametiühingu pädevus sõltub sellest, mis riigis see on loodud. Ühe kanali süsteem on Rootsis, Soomes ja Ameerika Ühendriikides. 2. Kahe kanali süsteem ­ ametiühing ja töötajate organid. See süsteem eeldab, et on

Tööõigus

16

doc

Tööõiguse eksami kordamisküsimused

lepingu järgi üleantu või täidetu tagastamist. Töötaja tagastab tööalaseks kasutamiseks saadud töö- ja isikukaitsevahendid. Kui töötaja pettis tööandjat asjaoluga, mis on olulise tähtsusega töötasu määramisel, võib tööandja töötajalt tagasi nõuda töötajale tasutud osa, mida tööandja ei oleks maksnud tegelikke asjaolusid teades. 18. Kollektiivlepingu pooled. Rakendusala Mõiste: Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Kollektiivlepingu pooled: Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. *) Kollektiivleping sõlmitakse: 1) tööandja ja töötajate ühingu, liidu või volitatud esindaja vahel;

Tööõigus

Kommentaarid (2)