Kolga mõis (0)

Sarnased õppematerjalid

29

pdf

Kloostrimõis Kolgas

1 Kloostrimõis Kolgas ­ mõtteid ja vastuseta küsimusi KOLGA OOTAB ARHEOLOOGE Eessõna Kirjutamist alustasin 2009. aastal eelkõige iseenda ja teiste huviliste tarbeks, kuid töö käigus tuli välja niivõrd tähtsaid, kuid tähelepanuta jäänud avastusi, et nüüd on töö peamine eesmärk üldisema tähelepanu juhtimine neile avastustele. See on asjaarmastaja tehtud uurimus, võib sisaldada väga elementaarseid vigu ja kahtlemata sisaldab teadusliku töö jaoks lubamatuid spekulatsioone

Eesti ajalugu

2

doc

Lihula mõis

Frontooni karniise kaunistab hammaslõige. Hoonele on iseloomulikud ka madalad pööningukorruse, nn mezzanino-korruse aknad. Hoonet on restaureeritud. Mõisast edelas asub Lihula linn, mis kujunes välja ajaloolise Risti-Virtsu maantee äärde. See linn on kasvanud välja juba 13. sajandisse tagasi ulatuvast alevist, kuid sai oma linnaõigused alles 1993. aastal. Mõisas tegutseb hetkel Lihula muuseum. 1870. aastal on mõisas tegutsenud ka kool. Lihula mõis on ehitatud klassitsistlikus stiilis. Hoone on kahe korruseline ja hoone ees neli sammast. Lisaks on ehitisel kolmnurkfrontoon, mille karniise kaunistab hammaslõige. Hoonel on ka klassistsimile iseloomulikud madalad pööningukorruse niinimetatud mezzanino-korruse aknad. Tegemist on väga kaugesse aega ulatuva ajalooga asukohaga, see-tõttu on Lihula mõisas ja linnas arhailine õhkkond. Seda tekitavad mõisa taga olevad üsna väheselmääral säilinud

Kultuur

20

doc

VÕRTSJÄRVE MADALIK

..............................................................................................10 Rõngu kirik......................................................................................................................10 Kõver kõrts ja Vabadussammas......................................................................................10 Rõngu lossimägi..............................................................................................................11 Aakre mõis.......................................................................................................................11 Puka.................................................................................................................................11 Pikasilla...........................................................................................................................11 Maardina talu...................................................................................

Geograafia

29

pdf

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise ajaloo referaat

......................... 3 2 Haapsalu linnus ............................................................................................................................... 6 3 Purtse linnus .................................................................................................................................... 9 4 Katariina kirik ............................................................................................................................... 12 5 Palmse mõis .................................................................................................................................. 14 6 Maardu mõis ................................................................................................................................. 17 7 Eliisabeti kirik ............................................................................................................................... 19 8 Tartu Ülikooli peahoone .............................

Ajalugu

25

docx

Edise linnus

sajandini, kuid see lammutati pärast Teist maailmasõda 1950. aastatel. Torni kohta on teada, et see oli kolmekorruseline, selle müüripaksus oli 1,8-2 meetrit. Tõenäoliselt asus selle juures idas ehitiste kompleks. Praeguseks on linnusest alles vaid rusuhunnik. Allikad: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13871 http://www.mois.ee/viru/edise.shtml Edise mõisakompleksi hoonestus Keskaegne vasall-linnus. Edise mõis oli keskajal välja ehitatud vasall-linnusena. Linnuse täpsem kuju ei ole teada ja selle välja selgitamine vajab täiendavaid uuringuid. Arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Vasall-linnusest on säilinud ainult madal küngas, mille servast mõnes kohas paljanduvad müürisäilmed. Linnuse asukoht on kantud arhitektuurimälestisena kultuurmälestiste riiklikku registrisse nr. 13866 (Jõhvi kirik vallikraaviga 14.-16. sajand ning arvele võetud 13.01

Ajalugu

13

docx

ARHITEKTUUR EESTI MÕISATES JA LINNADES

Tööstus- ja tsiviilehitus ER 4 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2012. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2012. a ............................. dotsent Epi Tohvri Tartu 2012 SISUKORD PALMSE MÕIS Palmse mõis asub Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas. Kunagi kuulusid need territooriumid Kadrina kihelkonnale. Mõisat on esmakorselt mainitud juba keskajal kuuludes Tallinna tsistertslaste Mihkli nunnakloostri valdusse. 1510. aastal vahetas klooster mõisa Bertram Jungega Harjumaal asuva Nabala mõisa vastu. 1522. aastal läks Palmse Metztackenite suguvõsa kätte, kuniks mõisa võtsid oma ülal pidada Pahlenite suguvõsa aastani 1919. Praeguse härrastemaja ehitust alustas G. Chr. von Pahlen 1697 J

Arhidetuur

28

docx

Kehra ajalugu

.......................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS https://et.wikipedia.org/wiki/Kehra................................14 3 KEHRA AJALUGU Kehra küla (Jägala jõe ääres) on esmakordselt mainitud Taani hindamisraamatus 1241. aastal. 1620.–1630. aastatel rajati külast kilomeeter lõuna poole, varasema Karukse veskikoha juurde Kehra mõis. Praeguseni säilinud varaklassitsistlik puidust mõisahoone ehitati 1820. aastatel ning arvatakse, et see on linna vanim ehitis. 1850. aastal alustas tegevust Kehra Vallakool, millest kujunes hiljem välja Kehra Gümnaasium. 1870. aastal avati Tallinna–Peterburi raudteeliin ning 1876 ehitati Kehra raudteejaam. Selle tulemusena hakkas Kehra arenema suvituskohana. 4. jaanuaril 1919 toimus linna lähedal Eesti Vabadussõja ning lahinguid, mis peeti siin nimetatakse erinevat moodi:

Geograafia

16

docx

Eesti mõisad

kohta on liikvel palju legende ja Sangaste loss on ilus. Saue lossi valisin ma aga sellepärast, et ma elan ise Sauel ja oleks ju huvitav teada ka oma kodukoha mõisa kohta. Saue mõisa ma ise kahjuks külastada pole veel jõudnud Seda referaati kirjutades üritan ma keskenduda mitte ainult mõisade ehituslikule küljele, vaid hankida üldse igasuguseid huvitavaid fakte ja muud infot nii palju kui vähegi võimalik. Alatskivi mõis (Allatzkiwwi) ­ rüütlimõis Kofavere kihelkonnas Tartumaal Sissejuhatus Alatskivi loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone. Alatskivi mõisat on esmamainitud 1601. aastal. 1628. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa oma sekretärile Johan Adler Salviusele. Tema käest siirdus mõis 1642. aastal Hans Dettermann Cronmanni omandusse. 1753. aastal ostis mõisa Otto Heinrich von Stackelberg. 1870

Kunstiajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)