Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kokkuvõte 8. klassi bioloogiast. (2)

3 HALB
Punktid
Rahvusvaheline - Sama nagu isamaaline, aga vähem šovinistlik ja igas keeles

Esitatud küsimused

  • Kui palju erinevaid loomi sööb rohtu?
Vasakule Paremale
Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #1 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #2 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #3 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #4 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #5 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #6 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #7 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #8 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #9 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #10 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #11 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 228 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor PatrickM Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
rtf

Bioloogia 8. klassi kokkuvõte

1. loomaraku ehitus; koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus Loomarakk koosneb: Rakumambraan - eraldab rakku teistest rakkudest, selle kaudu toimub naaberrakkudega aine- ja energiavahetus. Tsütoplasma - täidab rakku, sisaldab vett ja orgaanilisi aineid Mitokondrid - Varustavad rakku energiaga, mida tal on vaja, et ennast töös hoida. Hapnikku tarbides muudavad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakule kättesaadavaks. Mida rohkem rakk töötab, seda rohkem mitokondreid. Lüsosoomid - seal lagundatakse mittevajalikud org. ühendid Golgi kompleks - seal sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi Ribosoomid - seal sünteesitakse valgud Tsütoplasmavõrgustik - koosneb paljudest kanalites, neid mööda liiguvad rakus ained. Selle pinnal sünteesitakse mitmeid aineid (nt süsivesikuid ja rasvu). Osa kanaleid on seotud tuuma pooridega, ühendades tuuma ja tsütoplasma. Rakutuum - Ümar ja suur, poorid võimaldavad info- ja ainevahetust tsütoplasmaga. ______

Bioloogia
thumbnail
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka

Bioloogia
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

energiarikastest (makroergilistest) ühenditest. 16 Rakuorganellid. Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku. Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine. Võrgustik on seotud ka ainevahetuslike protsessidega. OMADUSED: sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid- näib karedana. Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. RIBOSOOMIDE EHITUS JA ÜLESANNE: ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestest. Liiguvad tsütoplasmasse ja seal kinnituvad tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoomides toimub valkude süntees. Ka mõned suuremad rakuorganellid- mitokondrid ja koloroplastid- sisaldavad ribosoome

Bioloogia
thumbnail
10
doc

8. klassi bioloogia

Linnud Lendamist soodustavad: voolujooneline keha, kerge luustik, kiire seedimine, kahekordne hingamine, suled ja tiivad. Lindude siseehitus Seedeelundkond: nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja näärmemagu) peensool jämesool kloaak. Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toitainete transport, jääkainete eemaldamine. Lindudel on neljaosaline süda. Suur vereringe: vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem koda. Väike vereringe: parem vatsake kopsud vasak vatsake. Hingamiselundkond rikasdab verd ja kehe hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad koopsud ja õhukotid. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eemaldamine. Erituselundkonda kuuluvad neerud. Lindude sigimine ja areng emasloom isasloom munasarjad

Bioloogia
thumbnail
17
docx

11.klassi bioloogia konspekt

BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused ­ kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid ­ molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid ­ organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid) · Heterotroofid ­ tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust) Paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline o Eoseline o Vegetatiivne Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng ­ nt inimene · Moondeline areng ­ nt konn Stabiilne sisekeskond · Kõigusoojased ­ kehatemperatuur sõltub ainult

Bioloogia
thumbnail
9
docx

Kokkuvõte bioloogiast 11.klassi materjal

BIOLOOGIA TASEMETÖÖ 1) Millised tunnused iseloomustavad elusorganisme? (n: konna, tigu, tiigrit)? · Elu erinevused elutust ei toimu hingamist, toitumist jne. · Elusorganisme iseloomustavad biomolekulide olemasolu aineja energiavahetus (hingamine!) rakuline ehitus ärrituvus (reaktsioon ümbritsevale keskkonnale) sisekeskkonna stabiilsus toitumine areng paljunemine 2) Biomolekulid, bioelemendid. · Bioelemendid jagunevad kolmeks: Põhielemendid ehk makroelemendid N, O, P, S, C, H. Esinevad aatomitena. Ioonsel kujul esinevad elemendid Na, K, Ca, Mg, Cl, Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, I, F · Biomolekulid orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. (valgud,

Bioloogia
thumbnail
84
docx

ELUSLOODUS

ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.................................................................................................................................

Bioloogia
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ

Bioloogia



Lisainfo

Täielik kokkuvõte 8-ndast klassist:
1. Loomaraku ehitus
2. Taimeraku ehitus
3. Rakkude jagunemine
4. Viiruste ehitus ja paljunemine
5. Viirushaigused. Nakatumise viisid ja haigustest hoidumine.
6. Bakteriraku ehitus ja paljuneimne.
7. Bakterite tähtsus looduses ja inimeste elus.
8. Algloomad kui ainuraksed organismid. Nende tähtsus looduses ja inimese elus.
9. Vetikate tähtsus looduses ja inimese elus. Näiteid liikidest.
10. Seente põhiehitus ja nende võrdlus taimede ja loomadega. Näiteid liikidest.
11. Pärmseente ehitus ja elutegevus.
12. Seente tähtsus looduses ja inimese elus.
13. Samblike ehitus ja tähtsus looduses. Näiteid liikidest.
14. Organisme mõjutavad eluta ja eluslooduse tegurid.
15. Organismide kasulik kooselu. Mükoriisa. Sümbioos. Koloonialsus.
16. Organismide kahjulik kooselu. Parasitism.
17. Kisklus ja konkurents.
18. Energia liikumine toiduahelates. Tootjad, tarbijad ja lagundajad looduses.
19. Toiduvõrgustikud ja looduslik tasakaal. Loodusliku tasakaalu rikkumine.
20. Koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus.
21. Bioloogiline mitmekesisus kui loodus vara. Ohustatud ja kaitset vajavad liigid.
22. Eesti rahvuspargid. Lühiiseloomustus ja asukoht kaardil.
23. Igameheõigus ja looduses käitumine.
24. Selgroogsete ja selgrootute võrdlus.
25. Inimese tervisele ohtlikud selgrootud usside näitel.
26.Tigude ja karpide kehaehituse võrdlus. Näiteid Eestis elavatest liikidest.
27. Lülijalgsete kolm rühma. Nende üldine iseloomustus ja võrdlus.
28. Putukate arengutsüklid.
29. Putukate mitmekesisus. Näiteid erinevatest putukate rühmadest ja neid esindavatest liikidest.
30. Putukate tähtsus looduses ja inimese elus.
31.Keskkonnakaitse ja rahvusvaheline koostöö. Näiteid rahvusvahelistest lepetest.
32. Globaalprobleemide mõiste ja põhjused.
33. Inimkonna toiduprobleemid ja nende leevendamise võimalused.
34. Taastuvad ja taastumatud loodusvarad.
35. Metsade tähtsus loodusvarana. Säästev metsade majandamine. Vihmametsade tähtsus.
36. Õhu saastumine. Happesademed. Osoonkiht.
37. Õhu saastumine. Kasvuhooneefekt.
38. Muld kui loodusvara. Keskkonnamürgid. Erosioon.
39. Puhas vesi kui loodusvara. Veekogude reostumine. Vete kaitse.
40. Jäätmed kui keskkonnaprobleem. Võimalikud lahendused.


Kommentaarid (2)

bmv100 profiilipilt
Fartyld trgfsda: hea kokkuvõte parim

16:03 13-01-2010
arvuti26 profiilipilt
martin mets: suht hea aitas ikka
17:45 24-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun