Kokkuvõte põhikoolis õpitust (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Kirjandus

Mõisted

Aforism – mõttetera
Algriim – algushäälikute kordus värsis.
Allegooria- Mõistukõne, räägitakse nähtustest varjatult.
Alliteratsioon - alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses .
Ajalooline jutustus - teos, mille aluseks on ajaloolised sündmused ja tegelasteks ajaloolised või nendega seotud isikud.
Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu
Antonüümid – vastandsõnad
Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend
Arvustus e. retsensioon - žanr, mida iseloomustab kriitilisus . Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi.
Assonants- sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses.
Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu.
Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline , ajalooline või heroiline (kangelaslik).
Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja iseloomujooni, Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse ballaadis kahekõnet, Ballaad kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Ballaadi kui žanri arengut on kõge enam mõjutanud 18. sajandi ðoti rahvaballaadid. Tuntud ballaadimeistrid on, Johann Wolfgang Goethe (1749- 1832 ),); Rober Burns (1759-1796); Aleksandr Puðkin (1799 -1837), Jakob Tamm (1861 -1907) “Orjakivi”, Jaan Bergmann (1856 -1916) “Ustav Ülo”, Jaan Kärner ( 1891 -1958) “Kaarnamäe ballad”, Marie Under (1883 -1980) valimik “Kolmteist ballaadi”.
Biograafia - elulugu
Bürokraatia- Väiklane ja pealiskaudne asjaajamine ja suhtlemine .
Debüüt- esmaesinemine
Dialoog – kahekõne
Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend.
Žanrina kujunes välja 18. sajandil. Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. Draamast sai näitekirjanduse juhtiv žanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses. Kuulsad draamakirjanikud on norralane Henrik Ibsen (1828 -1906), rootslane August Strindberg (1849 -1912), venelane Anton Tðehhov (1860 - 1904 ), sakslane Bertolt Brecht ( 1898 -1956); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933) “Tabamata ime”, August Kitzberg (1855 -1927) “Tuulte pöörises”, Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) “ Kuningal on külm”, Juhan Smuul (1922 - 1971 ) “Lea”, Enn Vetemaa (1936) “Õhtusöök viiele ”. Dramaatika - näitekirjandus, üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Dramaatika põhižanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Reeglina jaotub draama vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks.
Ekspressionism - Kunstivool , mis sündis XX sajandi algul Saksamaal. Ideede ja elamuste kujundirikas väljendamine.
NT, Marie Under
Eleegia - lüürikažanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust.
Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi .
Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt , vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell , lühijutt, valm, anekdoot jt.
Epigramm - pilkeline salvav luuletus.
Epiteet - kõnekujund, mis on lisatud täiendina.
Eepos - pikk värsivormiline jutustav teos mille aineks on vägilaste ja jumalate teod.
Näiteks sumeri eepos “Gilgameð”, india “Mahabharata” ja “ Ramajana ”, prantsuse “Rol andi laul”, saksa “Nibelungide laul”, skandinaavia “Vanem Edda ”, vene “Lugu Igori sõjaretkest”, anglosaksi “Beowulf”, armeenia “Sassuuni Davith”, hispaania “Laul minu Cidist ”, soome “ Kalevala ”, läti “Laćplesis”.
Epopöa - ulatuslik mitmeosaline eepiline teos, romaanisari.
Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal.
Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus.
Fantastika - ebatõeline, mõttekujutuslik. Kirjanduses fantaasiaga seotud kujutlused, mõtted, tegelaskujud , sündmustik.
Följeton - pilkejutt, veste . Ajakirjandusžanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi.
Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele teemale , on mahult lühike, sõnastuselt leidlik ja vaimukias. Kirjanduslikke följetone on kirjutanud näiteks August Gailit (1891-1960) ja August Alle (1890 -1952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on humoristliku põhilaadiga veste, Tuntud vestekirjanikud on Eduard Vilde (1865 -1933), august Kitzberg (1855 -1927), Oskar Luts (1887 -1953) jt.
Haiku - jaapani väike loodusluuletus , mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna.
Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad.
Huumor- Heatahtlik nali
Hümn- Kiituslaul, milles ülistatakse mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid.
Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist.
Ilukirjandus- kirjandus, kus ei kujutata tegelikku maailma, vaid esitatakse selle tõlgendusi.
Impressionism - 1860 Prantsusmaal tekkinud kunstimeetod, mida kasutati ka kirjanduses. Hetkemuljete kaudu jõuti nähtuste olemuseni, üksikasjalikult ei kujutatud midagi.
Nt, Tammsaare
Intervjuu - usutlus
Intriig - põhitegevuse arenemine romaanis või draamas.
Iroonia- Terav pilge
Jant - kerge ja lõbusasisuline näidend, milles on esikohal jämekoomika ja sündmuste arengu juhuslikkus.
Jutustus - novelli ja romaani vahepealne žanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse kolm põhikomponenti on süžee, tegelased ja miljöö.
Jutustuse süžee ei keskendu ühe peamise sündmuse kirjutamisele, vaid kaldub sageli pealiinilt kõrvale ega ole pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus. Jutustuse miljöö (aeg ja ruum) võib hõlmata pikki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti. Jutustus esitatakse tavaliselt jutustaja (autori) vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline. Jutustaja pidev kohalolek on üks jutustuse põhitunnus ning muudab süžee arengu aeglaseks. Tuntud kirjanikud on venelased Ivan Turgenev (1818 -1883), Anton Tšehhov (1860 -1904); ameeriklased Mark Twain (1835 - 1910 ), Jack London (1876 -1916); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933), Mati Unt (1944).
Katekismus - lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat.
Kantsoon - vana prantsuse ja itaalia luuležanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust.
Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused .
Keerdküsimus- küsimus, mille lahendus on rajatud naljakale vastusele.
Kirjanduse suund ehk vool - selline etapp kirjanduse arengus, kus mingile suuremale grupile kirjanikele ja nende loomingule on omased mingid ühised tunnused.
Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni.
Komöödia arenes põhijoontes välja 5.- 4. sajandil e.Kr antiikses Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. Komöödial on mitu alaliiki : tragikomöödias vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused; janti iseloomustav algeline ja juhuslik sündmustik ning väljaarenemata tegelastüübid. Vanimad säilinud komöödiad on pärit Aristophanese (u 446 - 385 e.Kr) sulest. 16 -17. sajandil, mil komöödia sai uuesti populaarseks, arendasid seda edasi inglane William Shakespeare (1564 -1616) ja prantslane Moliere (1622 -1673). Eesti kirjanduses on kunstiküpseid komöödiaid kirjutanud Eduard Vilde (1865 -1033) “Pisuhänd”, Hugo Raudsepp (1883 -1952) “Mikumärdi”, Enn Vetemaa “Püha Susanna ehk Meistrite kool” jt.
Kriminull- teos, mille keskmeks on peategelane (keegi, kes hakkab kuritegu lahendama ), kelle silme läbi sündmusi jälgitakse.
Kriminaalkirjandus - seikluskirjanduse eriliik, mis põhineb kurjategija(te) ja politsei vastasseisul.
Kroonika - ajaraamat, teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras.
Kunstmuinasjutt - muinasjutt , millel on kindel autor.
Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse .
Laulupidu - suur muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid .
Luulegraafika - luuletused, milles stroofi kuju ning teksti paigutuse kaudu lehekülgedel taotletakse sisule vastavaid nägemuskujundeid.
Lõppriim- lõpuhäälikute kordus värsis.
Lüürika- üks kolmest kirjanduse põhiliigist, mida iseloomustavad elamuslikkus ja tunded, lüürika on enamasti seotud kõnes.
Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused , mõtted. Kujundi ja kõlaseoste loomisel on väga oluline sõnavalik. Lüürikažanrid on: ood, hümn, eleegia, sonett , kantsoon, sekstiin , ballaad.
Memuaarid- Teosed, kus autor jutustab enda või lähedaste elust.
Metafoor - tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga.
Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Näiteks:
Looja minemas, looja minemas
Kullase valgusega
Oled sa, sinitaeva silm!
( Kristjan Jaak Peterson )
Miljöö - teose aeg-ruum
Monoloog - tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid
Motiiv - teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku.
Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest.
Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele.
Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kokkuvõte põhikoolis õpitust #1 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #2 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #3 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #4 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #5 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #6 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #7 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #8 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #9 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #10 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #11 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #12 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #13 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #14 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #15 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #16 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #17 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #18 Kokkuvõte põhikoolis õpitust #19
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 91 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mew Õppematerjali autor

Lisainfo

18 lk materjale.Mõisted erinevatele astmetele.
kirjandus , eesti , siuru , Ões , põhikool

Mõisted

algriim, allegooria, alliteratsioon, ajalooline jutustus, anekdoot, arhaism, assonants, autobiograafia, ballaad, bürokraatia, draamas, kuulsad draamakirjanikud, dramaatika, dramaatika põhižanrid, ekspressionism, eleegia, epigramm, epiteet, eepos, epopöa, faabula, fantastika, vestekirjanikud, haiku, homonüümid, hümn, impressionism, intriig, jant, tuntud kirjanikud, katekismus, kantsoon, keerdküsimus, komöödia, komöödial, kriminull, kriminaalkirjandus, kunstmuinasjutt, kõnekäänd, laulupidu, luulegraafika, lõppriim, lüürika, kõlaseoste loomisel, memuaarid, monoloog, motiiv, jagunevad pea, muinasjutt, sündmustik, loomamuinasjuttude tegelasteks, muistend, mõistatus, mõttekordus, mõtteriim, naljand, naljandite sündmustik, naturalism, neljajalaline trohheus, novell, oratoorium, panteism, pastoraal, personifikatsioon, piltmõistatus, poeem, kangelaspoeemi aluseks, prototüüp, publitsistika, puänt, rahvakunst, rahvalaul, rahvaluule, realism, regivärsiline rahvalaul, reportaaž, siseriim, riimid iaus, romaanile, satiir, seikluskirjandus, sekstiin, släng, stroof, stseen, sünonüümid, süžee, süžeel, teaduskirjandus, tegelaskoomika, teosoofia, tragöödia, tragöödia, uudises, keelelt, utoopia, vabavärss, õpetlik järeldus, vanasõna, väitlus, värsijalg, maailmakirjandus, klassitsism, romantism, modernism, sümbolism, impressionism, ekspressionism, sürrealism, rahvaluule, rahvajutt, mõnest tüübist, rahvaluulel, rahvaluule, tänapäevale, rahvaluule, uus passikorraldus, tänu eüs, rühmitus noor, vana testament, hiiglase tegudega, analoogilised muistendid, ekms, maarahwa, maarahwa kalender, esines ões, publitsistikast, rühmituse noor, kirjaniku hilisluulet, lisaks luulele

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

99
doc
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
174
doc
Kirjanduse mõisted A-Z
58
doc
Kirjanduse eksam
53
doc
Kirjanduse eksami piletid
7
docx
Mõisted
33
rtf
Kirjanduse eksam erinevad PILETID
54
docx
Kirjanduse eksamipiletid
62
docx
Kirjanduse lõppueksami materjalid





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !