Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kokkuvõte artiklist "Kas inimesi on liiga palju?" (0)

1 Hindamata
Punktid
Kokkuvõte artiklist-Kas inimesi on liiga palju- #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katrepohlak Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

Staatusega sobivat käitumisstandardit nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Staatuslikke tunnuseid, mille üle inimesel puudub kontroll, nimetatakse omistatud staatuseks 6 (sünnipära, rass, sugu). Inimese pingutuste, tegevuse tulemusel saavutatud staatust nimetatakse omandatud staatuseks (haridus, ametikoht, abielu). Ühiskonna kihistusele on omane hierarhilisus ­ sotsiaalne hierarhia. Avatud ühiskonnas pole inimesed kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti lõplik ­ toimub liikumine nii vertikaalselt (keskklassist kõrgklassi) kui horisontaalselt (ühest linnast või riigist teise) - sotsiaalne mobiilsus on kõrge. Suletud, korporatiivsetes, ühiskondades on sotsiaalne mobiilsus väike. Sotsiaalsed grupid ja huvirühmad eristuvad religioossete, rahvuslike, tegevusala, ea vms. tunnuse alusel. Näiteks pensionärid, õpilased, talupojad, vaimse töö tegijad. Sotsiaalsed grupid ei paikne

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit ­ esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ­ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed ­ mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

saamata. Eesmärk on panna kokku sisemiste vastuolude ja lünkadeta kirjeldus, miks suhtlus toimib üleüldse ja konkreetselt käsitletud valdkondades, ning saada järeldustena senisest oluliselt vaidlustus- kindlamaid ja ilmutatult põhjendatud praktilisi käitumisjuhiseid ja hindamiskriteeriume neis valdkondades. Kas see raamat on teie jaoks? Vaadake prooviks järgmisi väiteid. • Keel on selle üldistus, kuidas inimesed räägivad, mistõttu ei ole põhimõtteliselt võimalik kasutada keelt valesti. • Keelenditel ega tekstidel ei ole sellist parameetrit nagu tähendus; tähendus saab tekkida ainult pädeva lugeja teadvuses ja on seetõttu subjektiivne. Sama tekst võib tähendada ühe lugeja jaoks üht ja teise jaoks teist. • Ka õigsus, grammatilisus, vastuvõetavus jms ei ole mitte keelendite ega tekstide, vaid lugejate parameetrid. Sama tekst

Inimeseõpetus
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

Avaliku sektori põhiülesanne on tagada rahvuslik julgeolek ja sotsiaalne heaolu); ¥erasektoriks (hõlmab kõiki inimeste poolt ettevõetavaid tulundustegevusi. Erasektori põhiülesanne on toota kasumit); ¥mittetulundussektoriks (ei taotle võimu ega tulu, selle moodustavad vabatahtlikult kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: ¥vabade valimiste korraldamine ¥enamuse võimu teostamine ¥vähemuse õiguste austamine ¥põhiseadusel rajanev riigivõim ¥kontroll võimude tegevuse üle ¥valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus

Ühiskond
thumbnail
56
docx

TÄNAPÄEVA MAAILM

See väljendub kasvõi massikultuuris, mida levitatakse ja tarbitakse kõikjal maailmas. Hollywoodi filmidel ja Mehhiko seebiooperitel on oma vaatajaskond nii Euroopa kui Aasias, McDonald’s ja Michael Jackson on üleilmselt tuntud kuulsused. Suureneb ka ühiskondade vastastikune sõltuvus. Sündmus, mis toimub ühes riigis, mõjutab ka teisi, ning mitte ainult naaberriike. Näiteks 2003 aastal Kagu-Aasias puhkenud SARS-i epideemia tõttu vähenes Skandinaavia lennufirmade kasum ja paljud inimesed muutsid puhkuseplaane. Niisiis mõjutab globaliseerumisprotsess nii üksikindiviide kui ka firmasid ja valitsusi. Kõige üldisemalt räägitakse globaliseerumise kolmest mõõtmest: • majanduslik üleilmastumine – tekivad riigiülesed ehk rahvusvahelised korporatsioonid (nn multinatsionaalsed suurettevõtted); • kultuuriline üleilmastumine – kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja - väärtused;

Ühiskond
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

rakendatakse võrdselt isegi nende suhtes, kes on formaalselt ametis valitsuses ja annavad välja seadusi ; riigiaparaadi liikmed värvatakse ja koolitatakse riigi bürokraatlikuks juhtimiseks; riigil on õigus koguda temale alluvalt elanikkonnalt makse oma tegevuse finantseerimiseks. funktsionaalselt määratakse riiki kui eri funktsioonide kogumit. Peamised funktsioonid, mida riik peaks etendama: huvide väljendamine, täpsustamine, mida inimesed, kodanikud ja sotsiaalsed grupid ootavad riigilt; inimeste huvide koondamine (agregatsioon), mis tähendab poliitiliste huvide kristalliseerumist mingiks kindlaks poliitikaks; poliitiline sotsialiseerija, st riiklikus keskkonnas kujunevad välja inimeste väärtused ja orientatsioonid , riik juhib poliitilise informatsiooni edastamist; seaduste tegija ja poliitiliste otsuste tegija ja elluviija, nende seaduste täitmise kontrollija;

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
78
docx

Euroopa Liidu eksamikonspekt

Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil. Vanasti EP ja Komisjoni side oli üsna nõrk. Asjaolud muutusid Amsterdami lepingu pärast. Pärast seda EP määrab ametisse EK presidendi (keda nomineerib Euroopa Nõukogu) ning kinnitab kogu kolleegiumi (kogu komisjoni). Olid ka j

Ühiskond
thumbnail
52
docx

Perekonna ökoloogia ja eetika loeng

Määratlusi erinevates ühiskondades:  füüsilis-funktsionaalsus (peamiselt korilusühiskondades)  ea- ja põlvkonnaklassid  positsioon reproduktiivsüsteemis (naistel abielustaatuse ja laste järgi)  seenioriprintsiip (põlvnemise järjekorras võimu kasv) Modernne ühiskond(arvamused): vanadus kui sotsiaalne probleem *medistsiiniline vanamine *vaesuse ja marginaalsuse (tühisuse) põhjustaja * algab pensionile jäämisega kaasnev *vanad inimesed kui hoolduskoorem kellelegi * isekad ja nõudlikud kodanikud Postmodernne ühiskond: idee edukast vananemisest * psühho-sotsiaalne ja sotsio- kultuuriline vananemine * aktiivsuse ja sotsiaalse integratsiooni kontekst *pensionile jäämine ja vanadus pole üks ja see sama *vanad inimesed kui ressurss(saavad teistele edasi anda mingit väärtuslikku teadmist) *eakad kui ühiskonna mõjutajad Eesti tahaks olla tulevikus postmodernne , kuid praegu ei tulda tegude ja

Perekonnaõpetus



Lisainfo

Mare Ainsaar: kas inimesi on liiga palju?
Mare Ainsaar, Postimees


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun