Kokkuvõte ajaleht Postimees arvamuse rubriigis ilmunud Ilmar Raagi artiklist „Kultuuritust ei
ole olemas“
Artikili autor Ilmar Raag leiab, et mõistet „kultuur“ defineeritakse kaheti. Üldjuhul mõeldakse „kultuuri“ all
erinevaid kunste. Näiteks kirjandust ja muusikat. Leiame, et kultuur
hõlmab enda tedmisi, uskumusi, moraali. Seega ei saa anda hinnangut
teisele inimesele tema kultuurituse kohta, olles ise väljaspool tema kultuuri ruumi, sest erinevatel kultuuridel on erinevad hinnangud .
Vaatamata kahele eelnevale definitsioonile on mõju avaldanud ning
eesti rahvuse eneseteadlikust muutnud saksa valgusfilosoofia ja ka
pratntsuse revulutsioon.
Eesti kultuuri kujundavad nii Eesti meedia, mis on tugevate
anglo-Ameerika kallutustega, suuriiigi Venemaa naabrus kui ka riik,
mille kohustus no luua parim võimalik elukeskkond kultuuri suhtes.
Kuna kõik inimesed on kaasatud kultuuri, selle loomisesse ja
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Julli Semp.
Õppematerjali autor
Ajakirja sügisnumbris 3/2011 ilmub ka portreelugu ajakirjanikust endast. Autorkonda kuulub sõjaajaloo uurija Vaino Kallas, kes võitles Teises maailmasõjas Kuramaal. Autori artiklite temaatika lähtub peamiselt isiklikust kogemusest. 7 Muusiku ja helilooja Alo Põldmäe lood ilmuvad ajakirja muusikarubriigis. Neljas viimases ajakirja numbris on Alo Põldmäe sulest ilmunud kaks persoonilugu (Leonhard Neumanist (4/2010) ja Roman Toist (2/2011)) ning artikkel Estonia kontsertklaverist (1/2011). Kultuuri ja Elu heaks töötab ajakirjanik Aino Siebert, kes elab Saksamaal. Seega on tema artiklid seotud Saksamaa ajaloo ja kultuurieluga. Ajakirjanik Jaanika Kressa tegeleb enim viimase aja kultuurisündmuste käsitlemisega, kuid sündmused, mida puudutatakse, on paljuski seotud ajakirja põhitemaatika lähiajalooga.
B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid......................................................................................................................40 3 Sissejuhatus
Kirjaliku eksami küsimused 1. Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded? Kultuuriteooria eesmärgiks on uurida kultuuri teoreetiliste meetoditega. Et midagi uurima hakata, peab olemas olema: Objekt- mida ta uurib. Probleemi asetused- millele ta vastust otsib. Meetod- kuidas ülesandeid üritab lahendada, millised argumendid on lubatud. Tulemused- mis laadi tulemusi soovib saada. 2. Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid? Kõrgkultuur- kirjandus, kontserdid,filmid- mida vähesed käivad vaatamas. Rahvakultuur- ületab otseseid ja vahetuid vajadusi. ühendab meid ajaloolise traditsiooniga. Nt. rahvalaulud ja tantsud
....................................................................................... 24 2 SISSEJUHATUS Ilmar Laabanit Eesti luuleklassikuks nimetada oleks võib-olla kohatu, kuna tegemist on sürrealismi suuna esindajaga. Pigem on ta välis-eesti autor, kes peaaegu ainuisikuliselt pani eesti kirjanduses sürrealismile aluse. Tema elu ei ole küll lühike ja traagiline, kuid on siiski huvitav ja mitmekülgne. Autori sulest ilmunud luulet ei ole lehekülgi arvestades väga palju, kuid see on sügav ja mõtestatud ning võrreldav maailma tipptegijatega, keda Laaban ka päris palju eesti keelde tõlkinud on. Käesolev referaat annab ülevaate Ilmar Laabani elust ja loomingust. Vaatluse all on tema luulekogud ja luuletused. Kasutatud on nii loomingut ennast, kui selle kohta kirjutatud retsensioone. 3 1. ELULUGU Ilmar Laaban sündis 11. detsembril 1921 aastal Tallinnas
Baas asub looduses.sellest tulenevalt loomulikud õigused (inimõigused) ei ole inimese enese poolt võetud vaid tulenevad loodusest (olla vaba, mõelda mida tahad). Iga riik peab olema rajatud õiglusele. Õigus mitte töötada. Lisaks põhilistele õigustele on inimeste omalised kontaktid, mis viib kokkulepetele ja organiseerimisele, sellest tekib kaasaegne riik. Inimesed lepivad kokku millist riiki nad soovivad (demokraatia) Poliitikud on meie kõigi teenrid. On olemas asju, mida ei saa kokku leppida nt pole õigust oma inimõigustest loobuda. Rousseau järeldus inimese kohta: Inimene sünnib maailma heana, puhtana ja rikkumatuna. Probleem asub mujal, inimene ei saa seda puhtust säilitada, see läheb tsivilisatsiooni sisenemisega kaduma. Konkurents, raha, kadedus jne. Puhtusest ja süütusest ei jää midagi järgi. "Kõik on hästi asjade looja käes, kõik käib alla inimese käes." Tsivilisatsioon on inimese allakäik
on nauding kohe kätte saadav. Prantsuse sotsioloog Bourdiey väitis, et kõrge ja madala jaotus pole midagi absoluutselt, üle aegade kestvat. // Kuid kui me vaatame enda ümber, siis see jaotus on väga kehtiv, seda on näha. NT: Haridussüsteemis on ka jaotus olemas. 3. Populaarkutluuri samastetakse massikultuuri mõistega. Industrialiseerimine 19.sajandi teisel poolel, mil hakkas probleemiks kujunema see, et madalamatel kihtidel oli oma kultuur, mis oli kahjulik teistele. Nüüd selgus, et linnastunud massil on oma kultuur, millest
v teine mõtteviis sisaldab, et te oskaksite seda hiljem kultuuriteoreetiliste tekstidega iseseisvalt töötades ära tunda, oskaksite erinevaid autoreid ja 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 12 seisukohti omavahel võrrelda ja kujundada omaenda arusaama kultuurist. Kultuuri ei ole võimalik üheselt defineerida: Chris Barker tuletab meile oma raamatus Cultural Studies: Theory and Practice (2000) meelde, et ei ole olemas ühte ,,õiget" kultuuridefinitsiooni. Kultuur ei oota meid kusagil seal väljas, kuni keegi lõpuks ta ära defineerib. Kultuuridefinitsioonid ise on osa kultuurist. Kultuuri määratlust võib käsitada kui vahendit maailma mõistmiseks. Meie kui kultuuriuurijate tähelepanu ei peaks niivõrd koonduma sellele, mis see kultuur siis ikkagi on vaid pigem sellele kuidas, millises keeles kultuurist räägitakse ja millistel eesmärkidel seda tehakse.
sisaldavad nad oma põhjas viiteid teisele. Igas keeles sisalduv algne «võõras» saab dialoogi käigus «teiseks», mis tähendab seda, et igas identiteedis on ühtlasi ka midagi «teist». See jäljeks redutseerunud «teine» on ühtlasi embrüonaalseks sillaks erinevate kultuuride vahel. Hulga sajandeid valitses vastandus DeutschUndeutsch, ehk maamehe jaoks saks ja mittesaks. Rahvusest, täpsemini ehk rahvustundest, mida tollal ei olnud olemas, olulisem oli sotsiaalne seisund. Saksa keele oskamine ja haridus andis võimaluse tõusuks sotsiaalsel redelil. Mats muutus uhkeks oma matsiseisusele alles 19. sajandi lõpul rahvusliku ärkamise käigus. Tegelikult tekib Eesti rahvas koos nn katkestuse kultuuriga, otsustavalt lahti rebides ennast oma talupoeglikkusest ja luterlikkusest. Tänase eestlase kultuur ei juurdu kuigivõrd kunagises ugrilises karukultuses ega kristlikus feodaalajas, vaid 19. sajandi positivistlikus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid