Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast (2)

2 HALB
 
1. Loomaraku ehitus.
Tsütoplasmavõrgustik koosneb arvukastest kanalitest ja nende laienditest, mida
mööda liiguvad rakus ained.
Golgi kompleksis sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi.
Lüsosoomides lagundatakse raksu mittevajalikud orgaanilised ühendid.
Ribosoomid on kõige väiksemad organellid. Neis sünteesitakse valgud. Osa
ribosoome on seostunud tsütoplasmavõrgustikuga, osa on tsütoplasmas vabalt.
Rakutuum juhib rakutegevust.
Rakumembraan ümbritseb rakku.
2. Taimeraku ehitus.
Mitokondrid varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja
olemasolevate rakustruktuuride säilitamiseks. Hapnikku tarbides muundavad nad
süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. ON KA
LOOMRAKUS.
Tsütoplasma on raku sees. See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud
orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. ON KA LOOMARAKUS.
Rakumembraan eraldab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast.
Vakuool on õhukese membraaniga ümbritsetud vee ja selles lahustunud ainete
mahuti.
Kloroplastid on plastiidid, milles toimub fotosüntees. Neis valmistatakse orgaanilisi
aineid, kasutades päikese energiat.
Rakukest annab taimerakule tugevuse ja kuju. Läbi rakukesta ja rakumembraani
pooride toimub aine- ja energiavahetus.
3. Rakkude jagunemine.
Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest. Rakud paljunevad jagunemise teel.
Kõigepealt toimuvad muutused rakutuumas. Enne raku jaguneemist kahekordistuvad
kromosoomid. Rakkude paljunemine tagab ainuraksete organismide puhul järglaste
tekkimise, hulkrakstel organismidel ka nende kasvamise ja arenemise. Samuti
paranevad või taastuvad hulkraksetel organismidel vigastused.
94% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #1 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #2 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #3 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #4 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #5 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #6 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #7 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #8 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #9 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #10 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #11 Kokkuvõte 8-klassi bioloogiast #12
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
196 laadimist Kokku alla laetud
2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
PatrickM Õppematerjali autor

Lisainfo

Täielik kokkuvõte 8-ndast klassist:
1. Loomaraku ehitus
2. Taimeraku ehitus
3. Rakkude jagunemine
4. Viiruste ehitus ja paljunemine
5. Viirushaigused. Nakatumise viisid ja haigustest hoidumine.
6. Bakteriraku ehitus ja paljuneimne.
7. Bakterite tähtsus looduses ja inimeste elus.
8. Algloomad kui ainuraksed organismid. Nende tähtsus looduses ja inimese elus.
9. Vetikate tähtsus looduses ja inimese elus. Näiteid liikidest.
10. Seente põhiehitus ja nende võrdlus taimede ja loomadega. Näiteid liikidest.
11. Pärmseente ehitus ja elutegevus.
12. Seente tähtsus looduses ja inimese elus.
13. Samblike ehitus ja tähtsus looduses. Näiteid liikidest.
14. Organisme mõjutavad eluta ja eluslooduse tegurid.
15. Organismide kasulik kooselu. Mükoriisa. Sümbioos. Koloonialsus.
16. Organismide kahjulik kooselu. Parasitism.
17. Kisklus ja konkurents.
18. Energia liikumine toiduahelates. Tootjad, tarbijad ja lagundajad looduses.
19. Toiduvõrgustikud ja looduslik tasakaal. Loodusliku tasakaalu rikkumine.
20. Koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus.
21. Bioloogiline mitmekesisus kui loodus vara. Ohustatud ja kaitset vajavad liigid.
22. Eesti rahvuspargid. Lühiiseloomustus ja asukoht kaardil.
23. Igameheõigus ja looduses käitumine.
24. Selgroogsete ja selgrootute võrdlus.
25. Inimese tervisele ohtlikud selgrootud usside näitel.
26.Tigude ja karpide kehaehituse võrdlus. Näiteid Eestis elavatest liikidest.
27. Lülijalgsete kolm rühma. Nende üldine iseloomustus ja võrdlus.
28. Putukate arengutsüklid.
29. Putukate mitmekesisus. Näiteid erinevatest putukate rühmadest ja neid esindavatest liikidest.
30. Putukate tähtsus looduses ja inimese elus.
31.Keskkonnakaitse ja rahvusvaheline koostöö. Näiteid rahvusvahelistest lepetest.
32. Globaalprobleemide mõiste ja põhjused.
33. Inimkonna toiduprobleemid ja nende leevendamise võimalused.
34. Taastuvad ja taastumatud loodusvarad.
35. Metsade tähtsus loodusvarana. Säästev metsade majandamine. Vihmametsade tähtsus.
36. Õhu saastumine. Happesademed. Osoonkiht.
37. Õhu saastumine. Kasvuhooneefekt.
38. Muld kui loodusvara. Keskkonnamürgid. Erosioon.
39. Puhas vesi kui loodusvara. Veekogude reostumine. Vete kaitse.
40. Jäätmed kui keskkonnaprobleem. Võimalikud lahendused.

tsütoplasmavõrgustik , golgi kompleks , lüsosoomid , ribosoomid , rakutuum , rakumembraan , mitokondrid , tsütoplasma , vakuool , kloroplastid , rakukest , loomarakk , taimerakk , rakkude jagunemine , viirused , viirushaigused , bakterirakk , algloomad , vetikad , seened , pärmseened , samblikud , mükoriisa , sümbioos , koloonialsus , parasitism , kisklus , konkurents , toiduahel , toota , tarbija , lagundaja , toiduvõrgustik , kooslus , populatsioon , ökosüsteem , rahvuspargid , selgroogsed , selgrootud , teod , karbid , lülijalgsed , putukad , keskkonnakaitse , Helsingi konventsioon , Londoni dumpingleping , Baseli konventsioon , Berni konventsioon , Washingtoni konventsioon , globaalprobleemid , toiduprobleemid , taastuvad loodusvarad , taastumatud loodusvarad , metsad , happesademed , osoonikiht , kasvuhooneefekt , muld , keskkonnamürgid , erosioon , vesi , jäätmed

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kui palju erinevaid loomi sööb rohtu ?

Mõisted

Teemad

  • Loomaraku ehitus
  • Tsütoplasmavõrgustik
  • Golgi kompleksis
  • Lüsosoomides
  • Ribosoomid
  • Rakutuum
  • Rakumembraan
  • Taimeraku ehitus
  • Mitokondrid
  • Tsütoplasma
  • Rakumembraan
  • Vakuool
  • Kloroplastid
  • Rakukest
  • Rakkude jagunemine
  • Viiruste ehitus ja paljunemine
  • Viirushaigused. Nakatumise viisid ja haigustest hoidumine
  • Siirutajatega
  • Toidu ja joogiveega
  • Raseduse ajal haigelt emalt lootele
  • Otseses kontaktis haigega, toidunõudega jt asjadega
  • Vere jt kehavedelikega
  • Õhu kaudu tillukeste piiskadega
  • Bakteriraku ehitus ja paljuneimne
  • Bakterite tähtsus looduses ja inimeste elus
  • Algloomad kui ainuraksed organismid. Nende tähtsus looduses ja inimese
  • elus
  • Vetikate tähtsus looduses ja inimese elus. Näiteid liikidest
  • Seente põhiehitus ja nende võrdlus taimede ja loomadega. Näiteid liikidest
  • Pärmseente ehitus ja elutegevus
  • Seente tähtsus looduses ja inimese elus
  • Samblike ehitus ja tähtsus looduses. Näiteid liikidest
  • Organisme mõjutavad eluta ja eluslooduse tegurid
  • Organismide kasulik kooselu. Mükoriisa. Sümbioos. Koloonialsus
  • Mükoriisa
  • Sümbioos
  • Koloonialsus
  • Organismide kahjulik kooselu. Parasitism
  • Parasitism
  • Kisklus ja konkurents
  • Kisklus
  • Konkurents
  • Energia liikumine toiduahelates. Tootjad, tarbijad ja lagundajad looduses
  • Toiduvõrgustikud ja looduslik tasakaal. Loodusliku tasakaalu rikkumine
  • Koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus
  • Kooslus
  • Populatsioon
  • Ökosüsteem
  • Bioloogiline mitmekesisus kui loodus vara. Ohustatud ja kaitset vajavad
  • liigid
  • Eesti rahvuspargid. Lühiiseloomustus ja asukoht kaardil
  • Igameheõigus ja looduses käitumine
  • Selgroogsete ja selgrootute võrdlus
  • TUNNUS
  • SELGROOGSED
  • SELGROOTUD
  • Lihastik
  • Närvisüsteem
  • Süda ja
  • vereringesüsteem
  • Inimese tervisele ohtlikud selgrootud usside näitel
  • Tigude ja karpide kehaehituse võrdlus. Näiteid Eestis elavatest liikidest
  • Lülijalgsete kolm rühma. Nende üldine iseloomustus ja võrdlus
  • Putukate arengutsüklid
  • Rohutirts
  • Liblikas
  • Mardikad, Kiilid ja Puruvanad
  • Putukate mitmekesisus. Näiteid erinevatest putukate rühmadest ja neid
  • esindavatest liikidest
  • Rohutirtsudel
  • Liblikatel
  • Mardikaid
  • Mitmetel putukatel
  • Putukate tähtsus looduses ja inimese elus
  • Putukad kui taimekahjurid
  • Putukad on toiduks paljudele loomadele
  • Putukad kui lagundajad
  • Putukad tolmendavad taimi
  • Paljud putukad on loomade parasiidid
  • Putukad on haigustekitajate edasikandjad
  • Keskkonnakaitse ja rahvusvaheline koostöö. Näiteid rahvusvahelistest
  • lepetest
  • Helsingi konventsioon
  • Londoni dumpingleping
  • Baseli konventsioon
  • Berni konventsioon
  • Washingtoni konventsioon
  • Globaalprobleemide mõiste ja põhjused
  • Inimkonna toiduprobleemid ja nende leevendamise võimalused
  • Taastuvad ja taastumatud loodusvarad
  • TAASTUMATUD
  • TAASTUVAD
  • Metsade tähtsus loodusvarana. Säästev metsade majandamine
  • Vihmametsade tähtsus
  • Õhu saastumine. Happesademed. Osoonkiht
  • Õhu saastumine. Kasvuhooneefekt
  • Muld kui loodusvara. Keskkonnamürgid. Erosioon
  • Erosioon
  • Puhas vesi kui loodusvara. Veekogude reostumine. Vete kaitse
  • Jäätmed kui keskkonnaprobleem. Võimalikud lahendused

Kommentaarid (2)


Fartyld trgfsda: hea kokkuvõte parim

16:03 13-01-2010

martin mets: suht hea aitas ikka
17:45 24-05-2011


Sarnased materjalid

12
rtf
83
doc
150
docx
10
doc
17
docx
9
docx
84
docx
98
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto