Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kokkuvõte:maitsmine,haistmine ja kompimine - sarnased materjalid

kompimine, haistmine, maitsmine, retseptorid, survet, maitsed, magusat, tajub, hnade
thumbnail
10
pptx

Maitsmine, haistmine, kompimine

MAITSMINE, HAISTMINE JA KOMPIMINE Maitsmine Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine. Inimese maitsmiselund on keel. Tänu keelel olevatele keelenäsadele tunneme me maitset, kuid kui keele pind on kuiv, siis me tahke toidu maitset ei tunne. Maitse tajumises on oluline ka haistmine. Kui sa ei tunne lõhna, ei tunne sa ka nii hästi maitset. Maitsmise peamine mõte on söögi kõlblikkuse hindamine ja seedimiseks ette valmistamine. Kui sa saad vanemaks, siis su maitsetaju muutub ja maitse tundlikkus väheneb. Suitsetajatel on maitsismeel tuimendatud, sest nende maitsmisnäsade närvirakud on kahjustunud. Neli põhimaitset Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput. Erinevad keele osad tunnevad erinevat maitset ja maitsmisnäsad pole suus

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

MAITSMINE, HAISTMINE, KOMPIMINE

keelenäsad tunderakud Maitsmispungasid on inimese keelel sündides ligi 10 000 Vananedes maitsmispungade arv väheneb Maitsmispungad Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda, kus eristatakse maitset toiduosakesed maitsmisnärv Maitsmine Lahustunud ainete keemiliste omaduste tundmine. Keele erinevad piirkonnad tajuvad erinevaid maitseid: soolast magusat kibedat haput Huvitavat Kassid ei tunne magusat maitset Kärbsed tunnevad maitset jalgadega Maod kasutavad keelt haistmiseks Huvitavat 1957 aastal kindlustas maailmakuulus toidukriitik Egon Ronay oma keele maitsmispungad 400 000 dollari väärtuses. Haistmiselund Inimese haistmiselundiks on nina. Ninaõõne ülemises osas asuvad haisterakud (20 miljonit). on 7 põhilõhna Inimene suudab eristada ligi 10000 erinevat lõhna. Vananedes lõhnatundlikkus halveneb.

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Haistmine, maitsmine ja kompimine

........................................................................................3 Kompimine.....................................................................................................................4 Kompimismeele tähtsus............................................................................................. 4 Kasutatud kirjandus................................................................................................5 Maitsmine Maitsmine on vajalik toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks ja seedimise ettevalmistamiseks. Meelerakud, mis võtavad vastu maitsmisärritusi, asuvad keelel. Inimese maitsmismeel suudab tegelikult eristada vaid nelja liiki maitseid: magusat, haput, soolast, kibedat. Kõik ülejäänud maitsmisaistingud tekivad koos haistmisega. Kui oleme tugevas nohus, lülitub haistmismeel välja. Parimgi toit tundub meile siis maitsetu, mageda ja tuimana. Kui sulgeme silmad ja

Bioloogia
52 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Meeleelundid

................. klass Juhendaja:.................. Tallinn 2010 SISUKORD Meeleelundid.......................................................................................2 Nägemine............................................................................................3 Kuulmine............................................................................................4 Haistmine, maitsmine..............................................................................5 Kompimine..........................................................................................6 Tunnetusprotsessid.................................................................................7 Lisad..................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.................................................................................9

Psühholoogia
27 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Meeleelundid

Meelelundid Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis närviimpulss liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. Nägemiselundid Silma läbimõõt on kõigest 2,5 cm. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Meelelelundid

nina, kõrvad, keel ja nahk. Teateid saadakse nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ning kompimise kaudu. Kui mõni meeleelund ei tööta, siis kompenseerivad teised meeleelundid mingil määral selle puuduse. Meeleelundid töötavad koos peaajuga. Aju töötab meeleelunditelt saadud info läbi ja seejärel mõistab inimene, mida kuulis, tundis või nägi. 1.NAHK Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahk on inimkeha kõige suurem ja nähtavam organ.;Nahas asuvad erinevad retseptorid, mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. Kompimiselundi ülesandeks on anda teavet väliskeskkonnas toimuvate muutuste ja organismile ohtlike olukordade kohta. Kompimiselundid, puudutustele või survele reageerivad, peamiselt nahas paiknevad mikroskoopilised moodustised. Keerukama ehitusega kompekehakesed ning karvanääpsu ümbritsevad närvilõpmed. Komperetseptoreid on rohkesti sõrmeotstes, jalatallal ja huultel. Kompimiselundeina

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Inimese meeleelundid

vahendusel. Kõrvalest suunab sinna sattunud helilained kuulmekäiku. Kuulmekäik lõpeb trummikilega, mis hakkab helilainete toimel võnkuma. Edasi liiguvad helilained kuulmeluukesele. Kuulmeluukesed võimendavad võnkeid ja edastavad need teole, kus asuvad heliretseptorid muundavad helivõnkeid närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad mööda kuulmisnärvi peaaju oimusagara kuulmiskeskusesse, kus tekib kuulmisaisting. Helina tajub inimene õhuvõnkeid sagedusega 16-20 000 hertsi. Inimese kuulmine on hästi kohanenud kõne põhilise helisagedusega, mis on umbes 300-3500 Hz. Kuulmisteravus sültub inimese vanusest. Vanemas eas langeb koos sensoorse tundlikkuse üldise kahanemisega ka kuulmisteravus. Väga tugevad helid võivad tekitada valuaistiguid või viia koguni kuulmiskahjustusteni. 3 Maitsmine Inimese maitmiselundiks on keel

Psühholoogia
22 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Meeleelundid

karvakesi. Seetõttu tajume oma keha asendit ka siis, kui me end ei liiguta. Poolringkanalid, milles on vedelik, asuvad kolmel tasapinnal, üksteise suhtes täisnurga all. Keha asendi muutumisel ärritab liikuv vedelik vastavaid kanalite meelerakke, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. *Sisekõrva kahjustuste(kasvajad, traumad, põletikud, verevarustuse puudulikkus)korral ilmnevad tasakaaluhäired. Maitsmine, haistmine ja kompimine Maitsmispungad > maitsmisnärvid > maitsmiskeskus ajukoores Haisterakud > haistenärvid > haistmiskeskus *Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega. Keelenäsade tipus asetsevad maitsmispungad, milles on retseptorid. *Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma süljes. *Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat,(keeleots) kibedat(keele tagumine osa) ja haput(keele küljepiirkonnad).

Bioloogia
86 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Meeleelundid

karvakesi. Seetõttu tajume oma keha asendit ka siis, kui me end ei liiguta. Poolringkanalid, milles on vedelik, asuvad kolmel tasapinnal, üksteise suhtes täisnurga all. Keha asendi muutumisel ärritab liikuv vedelik vastavaid kanalite meelerakke, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. *Sisekõrva kahjustuste(kasvajad, traumad, põletikud, verevarustuse puudulikkus)korral ilmnevad tasakaaluhäired. Maitsmine, haistmine ja kompimine Maitsmispungad > maitsmisnärvid > maitsmiskeskus ajukoores Haisterakud > haistenärvid > haistmiskeskus *Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega. Keelenäsade tipus asetsevad maitsmispungad, milles on retseptorid. *Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma süljes. *Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat,(keeleots) kibedat(keele tagumine osa) ja haput(keele küljepiirkonnad).

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Meeleelundid

Sisukord. 1 Sissejuhatus.............................................................................................................................. 2 2 Aistingud.................................................................................................................................... 3 3 Nägemine.................................................................................................................................. 4 4 Maitsmine ................................................................................................................................. 5 5 Haistmine................................................................................................................................... 5 6 Kompimine................................................................................................................................. 5 7 Kuulmine......................................................................

Psühholoogia
19 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Närvisüsteem, sisenõrenäärmed ja meeleelundid

· Õhuga täidetud õõs, 3 väikest luukest(kuulmeluukesed)- annavad helivõnked edasi sisekõrva. SISEKÕRV - Vasar-alasi-jalus · Kuulmiselund on tigu ­ teokujuline luustunud spiraal kindlustab heliaistingu. · Poolringkanalid(3) ­ tasakaalutunnetus. Kõrva kaitsevad kuulmetõri ja kõrvavaik. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. Keel on maitseelund. Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitse tajumine. Keelenäsad - seal asuvad maitsepungad. Tunderakud, retseptorid. 4 erinevat maitset ­ magus, hapu,kibe, soolane. Amülaas ­ lagundab tärklised lihtsamateks suhkruteks. KOMPIMINE - võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinnaomadusi, temo, massi jm. Kompimistaju tekib nahas asuvate retseptorite abil. Valuretseptorid ­ inimene saab vältida eluohtlike situatsioone, talumispiir. Külmaret ­ kõige rohkem, temp vähenemine.

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Meeleelundid ja tunnetusprotsessid

Kuulmine Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained ­ need panevad trummikile võnkuma ­ kuulmeluukesed võtavad võnked vastu ­ võimendavad need ning annavad edasi teole - teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid - need omakorda kuulmisrakkude kiud - helivõnked muutuvad närviimpulssideks - kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse. Helilained Häälekõrgus ehk helilainete võnkesagedus mõõdetakse hertsides (Hz). Helina tajub inimene õhuvõnkeid sagedusega 16-20 000 Hz. Inimene kuuleb vahemikus 20 ­ 20 000 Hz. Infralevi ­ madal heli, mille sagedus jääb alla 16 Hz. Ultraheli ­ kõrged helid sagedusega üle 20 000 Hz. Kuulmise nõrgenemine ja heli kahjulikkus Inimese vananedes kuulmine nõrgeneb. Nooremas eas inimesed kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaratavatel sagedustel, vanemas eas langeb aga kuulmisteravus. Probleeme tekib just kõrgema sagedusega heli korral

Psühholoogia
34 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Inimese närvisüsteem meeleelundid konspekt

e. tingimatud nt imemine,neelamine, valgustundlikud rakud, millega eristame värvusi esemete suurrust, kuju, temp, pinnaomadusi, reageerimine torkele, higistamine, hingamine, kaugelenägevus-nägemishäire, kus lähedal jms.(naharetseptorid, mis tajuvad puudutust, soolte kokkutõmbed,külmavärinad, asuvad objektid on hägused, kujutis tekib survet, valu, külma, kuuma), tundlik nahk on oksendamine, sülje eritamine ja 2.elu jooksul võrkkesta taha, tuleb kanda +prille e. kumerläätsi sõrmeotstel, jalataldadel ja huultel omandatud e. tingitud refleksid nt. valurefleksid, lühinägevus-nägemishäire, kus kaugel asuvad liigutuste vilumus, kahel jalal kõndimine objektid on hägused, tuleb kanda +prille e.

Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Närvisüsteem ja Meeleelundid

Närvisüsteem - juhib ja reguleerib inimprganismi kõigi elundite talitamist See jaguneb 2 osaks: kesknärvisüst. ja piirdenärvisüst(närvid).Kesknärvisüst : pea-ja seljaaju. Väikeaju-reg. Lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju-reg. Tahtele allumatuid tegevusi Keskaju-Närviimpulsside liikumine pea-ja seljaaju vahel ning tagab lihaste pingeseisundi Vaheaju-regl. Ainevahetust, paljunemist, keha Suuraju-painevad kõrgema mõtlemistasandi keskused, sensoorsed keskused(nägemine...) Ajukoores kujuneb mälu, millel on võime salvestada, säilitada ja taasesitada inffi. Sensoorne mälu-lühiajaline,väga kiire unustamine, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks Lühiajaline mälu-kestus 30sek, Selle laiendamisvõimalus- infi üldistamisega suurteks ühikuteks, et õppimine roimuks peab uus teadmine pikaajalisse mällu jõudma, infole tähenduse leidmine, unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega Pikaajaline mälu-info liikumine sellesse toimub kordamise teel, kättesaadavus a

Bioloogia
37 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Silm ja nägemine, kõrv ja kuulmine

tasakaaluelundi, kahjustuste(kasvajadm traumad, põletikud verevarustuse puudulikuse korral) võivad ilmneda tasakaaluhäired, peapööritus,iiveldustunne, oksendamine ja kohin kõrvades. Keha lihastes ja liigestesd närvirakkude kogumikud., mis võimaldavad tajuda keha asendit ja liigutusi. Maitsmiselund: keel, maitmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. Palju keelenäsasi, külgedel on maitsmispungad, miles on tunderakud ehk retseptorid. Kuiva keele ja vähese süljeerituse korral maitset ei taju. Inimene tajub nelja põhimaitset: soolane, magus, kibe ja hapu, ülejäänud on nende segunemisel. Haistmine: lõhnade tajumine ja eristamine, õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades närvi impulsse. Lõhna tajumine sõltub ka lõhnaaine kogusest, need pääsevad haistmiselunditesse ka suust läbi tagasõõrmete.

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Füsioloogia

südamelihasele, näärmetele), 2. autonoomne e. vegetatiivne NS(suurendab aktsioonipotensiaale KNS-st sile- ja südamelihastele, näärmetele. tegutseb eelkõige siseelundite töökorraldusega, reguleerimise ja ühtlustamisega.) 3 tüüpi retseptoreid: *eksteroretseptorid võtavad ärritusi vastu väliskeskkonnast *interoretseptorid võtavad ärritusi vastu organismi sisekeskkonnast *proprioretseptorid on lihastes, kõõlustes, sidemetes paiknevad retseptorid. Autonoomne NS jaguneb: 1)Sümp osa ­ *avaldab siseelunditele troofilist mõju (reguleerib nende AV protsesside intensiivsust ja funktsionaalset seisundit); *veresoontele, südamele, bronhidele avaldab funktsionaalset mõju (talitlusi esilekutsuv, aktiivsuse suurenemine) Nt südame kokkutõmmete sagenemine, tugevnemine, bronhide laienemine, südame- veresoonte laienemine, naha veresoonte ahenemine;

Füsioloogia
76 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Meeleelundid

Meeleelundid 1.SILM:Pisaravedeliku ül-niisutav silmamuna kaitsesüsteem,vähendab hõõrdumist,parandab silma optilisi omadusi jms.Pupilli ül-e. Silmaava kaudu pääsevad valguskiired läätsele.Võrkkest-paikneb silma tagaosas ning selles on valgustundlikud rakud.Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt.Kepikese ül-eristab musta valgest.Kolvikese ül-võimaldab tajuda värvusi.Pimetähn-koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga.Kollatähn-Koht võrkkesta pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed.Nägemisteravus kõige suurem.Kaugelenägevus- kaugele näeb, lähedal sitasti.Tingitud:silmalääts lame v silmamuna normist lühem.Abi saab kumeraid +klaasidega prille kandes.Lühinägevus-Lähedale näeb, kaugele ei.Tingitud:Kumer silma sarvkest või silmamuna pikergune.Abi:nõgusad e ­klaasidega ürillid.Värvipimedus(daltoonikud)-pole ravitav,kaasasündinud,näevad üldjuhul must/valgelt.Toitumine+nägemine ja mõju-vitamiinirikas

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Psühholoogia konspekt

retseptor ->analüsaator Ärritaja ­ miski mis mõjub otseselt meie meeleorganile. Ärritus ­ Meeleorganites konkreetne käivitunud protsess Erutus ­ närvidevaheline omavaheline suhtlemine, mil viisil ärritus edasi kantakse/närviprotsess erinevate meeleelundite vahel Retseptor ­ töötlevad ärritust, väliskeskonnast või sisekeskonnast; Analüsaator ­ erinevad komponendid mida pidi erutus meie ajju jõuab Retseptorite alusel: Eksterotseptiivsed aistingud ­ nägemine, haistmine, kuulmine, kompimine Interotseptiivsed aistingud ­ siseelundkondne ­ nälg, janu, tasakaal, temperatuur Propriotseptiivsed aistingud ­ luude- ja lihaskond; milline on kehaasend, kui palju suudame jäsemeid liigutada, milline on tagasiside Algühikuks aisting Tajude liigid analüsaatorite kaupa: Mida teadvustame ­ kuulmine, nägemine, maitsmine jne Mida ei teadvusta ­ tasakaalumeel, sügavustaju, kolmemõõtmeline nägemine Kontaktne ja taktiilne (kompimine, maitsmine, puudutus)

Psühholoogia
44 allalaadimist
thumbnail
51
docx

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

2) erutuste edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; 3) närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimisel. Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närvi protsessiks on erutus ja pidurdus. Närvikeskkonna muutus ­ ärritus e stiimulit vahendavad signaalis kutsuvad selleks kohandunud rakkudes e retseptorites esile seisundimuutuse, mis omakorda käivitab närviimpulsid. Retseptorid on spetsialiseerunud kindaliigiliste ärrituste vastuvõtjateks. Tekkinud närviimpulsid juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuhte pidi selja ja peaajusse. Seal neid töödeldakse. Ning saadetakse vastuimpulss. NS peamiseks funktsiooniks on välisärrituste ja organismi vastureaktsioonide integreerimine. NSi struktuurseks osaks on närvirakk e neuron. Inimesel u 10 triljonit närvirakku. Närviraku peamised ehituslikud osad: rakukeha, dendriidid ja aksonid.

Psühholoogia
20 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Psühholoogia konspekt

retseptor ->analüsaator Ärritaja – miski mis mõjub otseselt meie meeleorganile. Ärritus – Meeleorganites konkreetne käivitunud protsess Erutus – närvidevaheline omavaheline suhtlemine, mil viisil ärritus edasi kantakse/närviprotsess erinevate meeleelundite vahel Retseptor – töötlevad ärritust, väliskeskonnast või sisekeskonnast; Analüsaator – erinevad komponendid mida pidi erutus meie ajju jõuab Retseptorite alusel: Eksterotseptiivsed aistingud – nägemine, haistmine, kuulmine, kompimine Interotseptiivsed aistingud – siseelundkondne – nälg, janu, tasakaal, temperatuur Propriotseptiivsed aistingud – luude- ja lihaskond; milline on kehaasend, kui palju suudame jäsemeid liigutada, milline on tagasiside Algühikuks aisting Tajude liigid analüsaatorite kaupa: Mida teadvustame – kuulmine, nägemine, maitsmine jne Mida ei teadvusta – tasakaalumeel, sügavustaju, kolmemõõtmeline nägemine Kontaktne ja taktiilne (kompimine, maitsmine, puudutus)

Psühholoogia
104 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Inimene

võib tekkida merehaigus. Enesetunne on halb pärast kiikumist seetõttu, et vedelik jätkab kanalites liikumist ja tekitab peapöörituse tunde. Sisekõrva kahjustuste korral võivad ilmneda tasakaaluhäired. Peale sisekõrva on keha lihastes ja liigestes närvirakkude kogumikud, mis reageerivad raskusjõule ja lihaste liikumisele, võimaldades nii tajuda keha asendit ja liigutusi. Inimene saab pimedas panna sõrme suhu, kinnisilmi puudutada ninaotsa. Maitsmine. Inimese maitsmiselund on keel. Maitsmine on lahustunud ainete erinevate keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. Keele pinnal on palju erineva ehitusega keelenäsasid. Näsade tipus on maitsmispungad, milles asuvad tunderakud. Inimene tunneb nelja põhimaitset: kibe, hapu, magus ja soolane. Maitse tundmiseks peab aine lahustuma süljes. Kui keel on kuiv ja sülge vähe, siis me maitset ei tunne. Proovi, tee katse! Ava suu, kuivata keel pabertaskurätiga ja pane suhu tükk puuvilja. Ära keelt liiguta! Kas tunned maitset?

Bioloogia
55 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Närvisüsteemi talitlus

Preganglionaarsed ja postganglionaarsed närvikiud. Elundite troofiline ja funktsionaalne innervatsioon. Sümpaatilise närvisüsteemi põhilised funktsioonid. Parasümpaatilise närvisüsteemi põhilised funktsioonid. Meelelundite talitlus. Meeleelundid kui sensoorsed süsteemid (analüsaatorid). Nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja tasakaaluanalüsaatorite ehitus ja toimimine. Igale nimetatud meeleelundile spetsiifilised ärritajad ja neid vastu võtvad retseptorid. Nahk kui meie keha suurim meeleelund. Suuraju poolkerade koore spetsiifiliste piirkondade osa aistingute tekkes. 2 Närvisüsteemi talitlus 1 Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. (2.1.1) KNS : pea- ja seljaaju. NS-i peamised funktsioonid on: •Org erinevate osade talitluse kordineerimine ja liitmine üheks tervikuks •Väliskesk adekvaatne peegeldamine ning org kui terviku talitluse ja käitumise

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Meeleelundite konspekt

SILMI TULEB HOIDA BLABLABLA... Kõrvad on inimese kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. VÄLISKÕRV:Kõrvalest, kuulmekäik, trummikile KESKKÕRV:Trummiõõs, kuulmeluukesed(vasar, alasi, jalus), kuulmetõri SISEKÕRV:Tigu, poolringkanalid ja närv KURTUS ehk kuulmise täielik puudumine. Poolringkanalid ja kaks kotikest moodustavad tasakaaluelundi. Maitsmine-lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. Keelenäsadel paiknevad maitsmispungad, milles on retseptorid. Kuiva suu puhul ei tunne tahke toidu maitset. Neli põhimaitset: kibe (keele tagumine osa), hapu (keele küljed), soolane ja magus (keele ots). Maitse tajumisel osaleb ka haistmine. Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Aineosakesed satuvad ninaõõne haistmispiirkonda, limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haisterakkudes närviimpulsse, mööda haistmisnärve kanduvad need edasi peaaju piirkonda, kus lõhnu eristatakse.

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Psühholoogia konspekt - Taju ja tunnetus, emotsioonid

Ärritaja ­ meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ­ ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis, (2) närviimpulssi edasikandvad närvikiud ja (3)erutust töötlevad peaasju osad. Aisting kui protsess - aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsatorid üheaegselt ja kombineeritult. Edastades informatsiooni esemetest või nähtustest, aktiviseerivad aistingud kogu psüühhilist tegevust, aidates organismil muutustega ümbritsevas keskkonnas kohaneda.

Psühholoogia
81 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Meeled

Meel-on võime infot vastu vtta(ntks, nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) meeleelundid- infot vastuvõttev elund(nt. Silmad, kõrvad, keel, nina, nahk) Kõvakest(valget värvi, kaitseb silmamuna) soonkest(sisaldab veresooni, varustab silma rake hapniku ja toitainetega) võrkkest(katab silma tagaosa seestpoolt, võtab vastu valgusärritusi) kollatähn(kõige suurema nägevusteravusega) nägemisnärv (yhendab silma peaajuga) klaaskeha (syltjas, täidab silma sisemust) ripslihased(lõtvuvad ja tõmbuvad

Bioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Eksami teemad

· Kaitsta välisvigastuste, UV-kiirguse, vee kaotuse, haigus tekitajate ja kehavõõraste ainete eest. · Eritada jääkaineid (vesi, soolad) · Võtta vastu ärritusi · Reageerida keha temperatuurile · Sünteesida melaniini ja D-vitamiini Inimese nahk koosneb kahest kihist: · Marrasnahk- sarvkiht ja elusate rakkude kiht. · Pärisnahk- higinäärmed ja rasunäärmed Pärisnahk on tihe veresoontevõrgustik ja ärrituste vastuvõtmiseks retseptorid. Pärisnaha all on naha aluskoda, mis koosneb peamiselt rasvkoest ja mis kaitseb põrutuste ja mahajahtumise eest. 23.2.teab luude koostist ja ehitust ning luustiku ülesandeid Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. Keemilistest ühenditest on luudes nii mineraalained (erinevad soolad) kui ka orgaanilisi ühendeid (valgud ja rasvad). Luu pindmise osa moodustab tugev plinkollus, selle all paikneb pehme käsnollus. Pealt katab luud luuümbris, mis toodab uusi luurakke

Bioloogia
225 allalaadimist
thumbnail
107
docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat ­ Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment

Psühholoogia
486 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Konspekt - 10. klass

Descartes'i meelest on hing on teadvus, mille põhiülesandeks on mõtlemine. Descartes andis psühholoogiale mitmeks sajandiks kõige kasutatava uurimistmeetodi ­ sisevaatluse ehk introspektsiooni. Samal ajal tekkis Inglise assotsionalistide koolkond. John Locke oli Aristotelese põhimõtete järgija. Ta väidab esimesena, et inimese psüühika on arenev ja sõltub omandatud kogemuste hulgast. Mõtete järjekorrad tekivad juhuslikest seostest (assotsiatsioonidest), mida inimene tajub. See läks aga vastuollu tahtliku mõtete suunamisega. Seletamiseks võttis kasutusele mõiste reflektsioon: inimene saab oma mõtteid jälgida ja suunata, aga ei oska seda endale seletada. George Berkley oli kõrge Inglise vaimulik, kes samuti tegeles psühholoogiaga ning oli assotsiatiivsete mõtete pooldaja. Uuris põhiliselt nägemistaju. Avastas, et inimese silmas pööratakse tekkinud kujutis ümber. Selles ei ole probleemi

Psühholoogia
289 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Näärmed, närvid ja meeleelundid

kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Tigu ­ teokujuline luustunud spiraal, milles on veega täidetud kanalid, mis kindlustab heliaistingu. Poolringkanalid ­ koos mõigu ja kotikesega moodustavad tasakaaluelundi MAITSMINE Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega. Keelenäsad ­ erineva ehitusega näsajad moodustised, mille tipus ning külgedel paiknevad maitsmispungad. Maitsmispungad ­ nendes on tunderakud e. retseptorid HAISTMINE Haisterakud ­ Haisterakud paikvenad ninaõõne ülaosas. Limaskest ­ piisavalt niiske ninaõõne sisepind, sest näärmerakud eritavad lima Haistekarvad ­ Häisteraku see olevad karvakesed, mis ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ja võtavad vastu lõhnaaineid KOMPIMISELUNDID Nahas on retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. Kuidas on omavahel seotud meeleelundid ja närvisüsteem? Too üks näide elust!

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Maitsmine ja haistmine

Maitsmine Regina Väina Inimese maitsmismeel on keel. · Maitsmismeele abil saame kindlaks teha toidu maitset ja maitsmine on oluline eeskätt toidu ja joogi kõlblikkuise hindamisel. · Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustusi- keelenäsad mille küljel paiknevad tunderakud. · Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma vees, või süljes. · Maitset ei tajuta siis kui sülje eritub vähe ja keele pind on kuiv. Keelenäsad Põhimaitsed mida inimesed tunnevad · Inimene tajub viit põhimaitset: Soolast, magusat, kibedat, haput ja umamit.

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maitsmine, nägemine

Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säiliada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Pimedatel on ntks hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud nägemine. Tunderakud ehk retseptorid.Meeleelundites tekib närvipulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reg. Inimene vastavalt saadud ärritusele.Inimesed silmad asuvad luudsest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad.Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub silmamuna niisutav pisaravedelik

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
39
pdf

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

varjatud ja vahetult mitte antud omadused. Meeleline tunnetuse ­ moodustavad aistingud, tajud ja kujutlused, MT-sele järgnevad tunnetusprotsessid omandavad kvalitatiivse eripära. Loogiline tunnetus ­rajaneb meelelise tunnetuse andmetel ja on vahendatud meelelise tunnetusega mälu- ja tähelepanuprotsesside kaasabil. Ärritaja ­ Meeleorganile mõjuja Erutus ­ ärritusel tekkiv närviprotsess. Retseptor ­ tundenärvi lõpmed Analüsaatori ­ moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid kehapinnal, spets. meeleorganeis ( silm ,kõrv) või siseorganeis (2) närviimpulssi edasi kandvad närvikiud, (3) erutust töötlevad peaasju osad. Aistingud ­ Nägemis -, kuulmis-, kompimis-, maitsmis-, haistmisaistingud. (tänapäeval loendatud 20) Kontaktsed ­ taktiilsed (kombitav) ja maitsmisaistingud, puudutus Distantsed ­ nägemine, kuulmine, haistmine. Eksterotseptiivsed aistingud­ retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku

psühholoogia
48 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun