Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus. (4)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
+
Lk.1 “ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU”
I VARAKRISTLIK MUUSIKA
1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA
Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle .
Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid , hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris)
Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi:
1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi), seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad.
Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. Psalmoodial on kiriklikus liturgias väga tähtis koht- ta on peamiseks laulutüübiks kõikidel tunnipalvlustel, klassikalise kloostrikorra järgi lauldakse igal nädalal läbi kõik 150 psalmi.
2.Hümnide laulmine ehk hümnoodia- esmakordselt Matteuse ja Markuse evangeeliumist -tõenäoliselt tegemist uute laulutekstide laulmisega
Lihtsamate laulutüüpide hulka kuuluvad hümnid, mis on stroofilise värsitekstiga.
2.RESPONSOORNE ,ANTIFOORNE ettekandeviis
Antitoon – üks sagedasemaid laulutüüpe, refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele, aja jooksul on ka iseseisvunud , psalmideks eraldunud. Lühike tekst, üks pikem või paar lühemat lauset, on pühendatud kirikuaasta konkreetsele päevale ja pärit enamus Piiblist(sageli vabalt töödeldud).Eriti pidulikud on missade avalaulud.
Respektooriumid- on kaunistatud stiilis keerulisemad laulud, mis algselt on olnud koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud . Nende vabas improvisatsioonis kujunenud stiil on säilinud pikkades väljendusrikastes kaunistusvokaliisides ehk melismides.
Missalaulude hulgas on kaks responsoorset laulu: graduale ja alleluja- mõlemad saadavad pühakirjalugemist ning loovad hetke nende ülemõtisklemiseks. Enam kaunistusi sisaldab alleluia.
3.CONCENTUS , ACCENTUS meloodiastiil
Kaks meloodiastiili:
a)concentus- vaba meloodiakujundus ,jubilius
b)accentus- deklamatsiooniline, valdav on kõnerütm

Lk.2
4.Liturgilise laulu vormid - missa ordinarium , missa proprium , officiumid.
Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga:
1.Tunnipalvlus ehk offitsium –lihtne tavaliselt ilma eriliste rituaalideta palvus , mida peetakse 8 korda päevas ,peamiselt kloostrites. Tunnipalvused toimuvad kindlatel tundidel , korraldades nii tervet päeva.
2. Missa –igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud paljude rituaalidega.
Nii tunnipalvuses kui missas on tekste , mis jäävad alati samaks ,neid muutumatuid iga päev korduvaid osi nimetatakse ordinaariumiks.
Suur osa tekstidest aga muutub igal päeval vastavalt kirikukalendrile, neid osi nimetatakse propriumiks.
5. Gregooriuse laul.
Gregooriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Nagu vanakreeka klassikalises lüürikas , ei saa siingi lahutada muusikat ja teksti
(liturgilised tekstid pole algselt eksisteerinud kõnelduna ,neid on alati lauldud)
Liturgilised tekstid on mõeldud jumalateenistuse, palvuste või rituaalse talituse jaoks- nii pole ka gregooriuse laulul muud funktsiooni.
Olemuselt on see laul ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või koor(mis sageli jaguneb kaheks grupiks)
Igasugune mitmehäälsus –on gregooriuse laulu kunstipärane töötlus.
Loomu poolest on gregooriuse laul saateta. Laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed , kasutatakse proosatekste või vahelduva rütmiga vabavärssi.
Laulu rütmiline omapära – tal puudub ühtne taktimõõt, rütm on vabalt hõljuv ning 2-3 osalised jaotused vahelduvad täiesti süsteemitult.
Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitustiile, zanre ja lauluvorme.
6. Neuma , neumakiri.
Gregooriuse laul on sajandeid levinus suulise traditsioonina, vajamata noodikirja .
Varaseimad noodikirja näited, mis meieni on jõudnud 8.-9.sajandist, paistavad meile õige primitiivsed .
Neumad - noodikirja märgid, mis ei tähista mitte üksnes heli ,vaid 1-4helist koosnevat meloodiaelementi.
On arvatud ,et neumad matkisid graafiliselt meloodia liikumise suunda, seda teevad teksti kohale ühele kõrgusele joonistatud neumad algeliselt ja viisi meenutamisel on sellest vähe abi. Uusimad uuringud näitavad aga ,et neumad tähistavad esituse rütmilisi peensusi ja teevad seda täpsemalt kui ükski hilisem noodikiri .
10.sajandil tehti katseid märkida täpsemalt üles ka helikõrgusi. Kõige otstarbekam oli aga kirjutada neidsamu neumasid eri kõrgustele,kasutades selleks noodijooni.(algselt oli neid 2, hiljem kuni 10)
11. sajandil leiutas Guido Arezzost kompaktse joonesüsteemi ,helikõrgusi tähistavad nii jooned kui joontevahed-see süsteem on siiani kasutusel.

Lk.3
II ÜHEHÄÄLSE KIRIKUMUUSIKA EDASINE ARENG
1. Zanrid : troop ja sekvents
9.-12.sajandil, ajal mil kirikulaulu suuline traditsioon muutus valdavalt kirjalikuks, ilmus sinna uus omapärane loomingu meetod troop-traditsiooniliste tekstide vaba laienemine. Väga paljudesse liturgiatekstidesse kiiluti uusi, lühemaid ja pikemaid lõike, algteksti õpetlikke ja poeetilisi kommentaare.
Palju troope loodi suurtes laulukeskustes (Galleni klooster Sveitsis )
Troobid võisid olla nii pikad ja iseseisvad ,et nendest arenesid välja iseseisvad laulud.
Näiteks varased sekventsid – olid alleluia laulude pikkadele vokaliisidele loodud troobid.(hiljem sai neist omaette lauluvorm)
Sekventsi tekst on värsiline- see oli keskajal üks levinumaid vaimuliku luule vorme, mille ülesehitusele olid eeskujuks rahvalikud tantsulaulud. Sekventsid olid pühendatud oma kiriku, kloostri või linna kaitsepühakule.

III ÜHEHÄÄLNE ILMALIK LAUL

1. Trubaduurid ja truväärid
Kõige enam on tänaseks säilinud keskaegset õukondlikku luulet ehk rüütlilaulu.
Provintsikeelne trobar ja prantsuskeelne trouver tähendavad ühte ja sama –(leidma, leiutama )ja on seotud verbiga tropare – tropeerima, troope looma.
Trubaduurid – olid provintsi keeles luuletanud laulikud Lõuna –Prantsusmaal , nende kunst levis ka Põhja- Prantsusmaale , kus prantsuse keeles luuletanud laulikuid nimetati truväärideks.
Trubaduuride luule õitseaeg oli 12.sajand .Järgmise sajandi algul laastanud sõjad tõid kaasa selle aadlikultuuri hääbumise ning 13.saj. rüütliluules andsid tooni truväärid.
2. Minnesingerid .
Keskaegsel Saksamaal võeti rüütlikodades kõiges eeskuju prantslastelt ning 12.sajandi lõpu poole tärkas rüütlilaulikute minnesingerite (saksa keeles lembelaulik) kunst .
Rüütlilaulu värsid elasid esmalt vaid laulduna ja pandi kirja alles hiljem. Luule ja muusika olid siin veel lahutamatud ning kõik luuletajad olid üheaegu ka laulikud. Rüütlilaulikutelt on säilinud rohkem tekste kui viise , viiside mäletamine oli edasilauljal ilmselt kergem kui nende kirjapanek.
Rüütlid ja õuedaamid laulsid ja luuletasid üksnes oma õukonna tarbeks. Laiemalt levisid nende laulud tänu alamast seisusest muusikuile.
Rüütlilaulikuid oli mitmesugusest seisusest. Algul andis tooni kõrgaadel, hiljem kohtame samavõrd alamaadlit, kuid särav anne tõi laulikute hulka ka madalast seisusest inimesi. 13.saj. hakkas truvääride kunst linnastuma ja oli seetõttu võrreldes trubaduuridega rahvuslikum.
Peamisteks olid armastus ja kangelaslaulud , iseloomuliku südamedaami kultusega(rõhutatud aupaklikkus ja alandlikkus )
Prantsusmaal ja Saksamaal oli rüütliluule valdavalt ilmalik, Hispaanias ja Itaalias peamiselt vaimul

Lk.4
IV MITMEHÄÄLNE MUUSIKA (IX-XIV saj.)
V MADALMAADE MUUSIKAAJALUGU(XV-XVI saj.)
1. Burgundia kool ehk I madalmaalaste põlvkond; Dufay.
Kahe sajandi vältel kogu Lääne- Euroopa muusikastiili määranud koolkond kujunes Burgundia hertsogiriigi hiilgeajal ( 1420 –1460). Tähtseim muusikakeskus -
Hertsog Philippe Hea õukond Dijonis, kuid olulised olid ka kaubandusega kiiresti rikastunud linnad (Cambria), lubades endale 20 lauljaga kapelle.
Madalmaade koolkonnas kujunes uudne muusikaline keel, mille eelkäiaks oli : 1) prantsuse art nova ratsionaalne kompositsioonitehnika
2)inglise muusika uudsed tertsilised kooskõlad
3) itaalialikult laulev meloodia
Siit sai alguse polüfooniatüüp, kus hääled ei vastanud enam üksteisele tempode ja rütmikaga. Ideaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine, mis saavutati häälte pehme kooskõlaga. Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid- seda nim. imitatsiooniliseks polüfooniaks. Kompositsioonitehnika ratsionaalne pool ei arvesta nii palju rütmilist korda , vaid peab silmas meloodiaelementide korrapära.
Imitatsioonilise polüfoonia ratsionaalseim vorm on kaanon .
15.saj. I poolel oli tavaline 3- häälne polüfoonia, saj. keskel kujunes normiks 4-häälsus, alumiseks hääleks madalas registris bass , mitte laenatud tenoriga meeshääl keskmises või kõrgemas ulatuses. Vaba bassihääle tulek andis aluse ka harmooniasüsteemi väljakujunemiseks.
Madalmaade vokaalmuusika puhul kasut. mõistet a-capella stiil. (selle all mõistetakse pillisaateta vokaalmuusikat ) Tolleaegset vokaalmuusikat on stiilne esitada koos pilliga. A- capella stiil-võrdväärsete häältega ansamblipolüfoonia .
I põlvkond- meistrid sünd. 1400 a. paiku , tegevusaeg 1420-1460
Stiili alusepanijaks Guillaume Dufay (1400- 1447 ) oli pärit Burgundia vaimuelu keskusest Cambraist ning 1409.a.katedraali laulupoisiks. Õppis Itaalias, Bologna ülikoolis omandas kraadi kanoonilise õiguse alal, 1428.a. pühitseti ka preestriks. Dufay jagas oma elu Cambria ja Itaalia vahel, rändav eluviis mõjutas tema loomingut. Säilinud üle 200 teose käsikirjad- 8 missatsüklit, ladinakeelsed motetid, hümnid, pr. keelsed sansoonid , it. keelsed laulud. Kunsti aluseks pr. art nova rats. tehnika ja teda peetakse uusaegse heakõlastiili peamiseks rajajaks. Oma muusikas suutis pr. rütmitehnika ja ingl. muusika kooskõlad geniaalselt ühendada it. – liku laulva pehmejoonelise meloodiaga.
Legendaarseim teos motett ” Äsja rooside õisi… “


Lk.5
2. II Madalmaalaste põlvkond ,Ockeghem, Obrecht
Meistrid sünd.1430.a. tegevusaeg 1460- 1490 .Alustasid tegevust Burgundia riigi langusajal. 15.saj. I poolt iseloomustab “renssanslikulu” lihtne meelelisus , siis II poolel muutus kompositsioon taas “gootilikumaks”- mõistusepärasemaks, keerukamaks. Meloodiate selge liigendus asendus pideva, lõpmatusse suunatud arenguga, rütm ,muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks, ning kaotas oma selge seose tekstiga . Zanrid jäid samaks ,domineerinud ilmalik laul loovutas koha missale ja motetile. Iseloomulik on äärmiselt viimistletud ja mõistuspärane polüfooniatehnika, mille arenenumaks võtteks on kaanon ( võte ,kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletatakse teistest).
15.saj. II poole tähtsaim helilooja madalmaadel oli Johannes Ockeghem (1420-1497).Pärit Ida –Flandriast, laulis katedralikoolis, 1440 siirdus Pr. ja sai kuningakapelli liikmeks ja peatselt juhiks. Tegutses peamiselt Tours `is ja Pariisis, Pr. kuningate kahes residentsis. Hinnatud kui suurepärane helilooja ja laulja, väljapaistvate heliloojate õpetaja.
Looming- kümmekond terviklikku missat (mitmed kirjutatud vabas tehnikas).Üks kuulsaim teos on esimene säilinud polüfooniline reekviem –missa.
Jacob Obrecht (1450- 1505 ) Teenis Cambrias, Brügges, Antverpenis,Ferraras- elust on teada vähe,suri katku. Eluajal tunnistati teda kui üht Euroopa suurimat heliloojat.
Looming- peamiselt kiriklik, pearõhk missatsüklitel(säilinud 30).Jätkas Dufay jaOckeghemi laadis ja jõudis oma stiilis kõrgrenessansliku vormiselguseni.(on raamatus III põlvkonna Juures)

3.III madalmaalaste põlvkond. Josguin des Prez


Meistrid sün.1440-1460, teg. aeg 1490-1520.
15.-16.saj. vahetusel algasid sõjad Pr. ja Habsburgide võimuvõitlus Euroopas, sellest pr. ja flaami muusika tulek It.-sse. Täht. helilj.tegutsesid Põh.-It. või keiser Maximillian õukonnas Innsbruckis. Periood langeb kokku kõrgrenessansiga It. kujutavas kunstis (Raffael, leonardo de Vinci), arenesid renessanslikud jooned ka muusikas täiuseni. Kõrvaga tabamatud struktuuri mängud ei köitnud heliloojaid, kasut. lihtsamaid kaanonvõtteid ja imitatsioone, mis on kuulajates kergesti jälgitavad.
Kompositsioonis eelistati pala selget liigendust võrdseteks osadeks . Rütm lihtsustus ja lähtus teksti deklamatsioonist. Häälte kooskõla harmoonia - mängib järjest suuremat rolli .Polüfoonia pole liiga keerukas, tekst on selgelt kuulda. Tekst hakkab inspireerima muusikalist väljendust, ilmuvad tundelise väljenduse võtted.
III suurim helilooja Josguin Desprez (1440-1521) nim. “muusikute vürtsiks”, kes avas teiste silmad. Sünd. Põhja –Pr., laulupoisiks Picardies ja õppis arvatavasti Ockeghemi juures. Tegutses Itaalias- Milanos, Roomas ja Pr.
15. ja 16. saj. vahel leiutati nooditrüki tehnika ,suurem osa loomingust on eluajal trükitud- 20 missat, 100 motetti, 70 ilmalikku laulu. Loomingule on iseloomulik harmooniliselt tasakaalustatud selge vorm, isikupärane väljenduslaad, jõuliselt emotsionaalne stiil- veelahe keskaja ja uusaja vahel.

Lk. 6
Eelmise põlvkonna pikkade ja lõputute melodialiinide asemele on tulnud kontsentreeritud ja tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine .(leinaood Ockeghemi surma puhul). Motetizanris on ta end väljendanud kõige vabamalt ja uudsemalt , andes eeskuju kogu 16 sajandile. Suutis vararessansi matemaatilise kirjatehnika ja kõrgressansi tasakaalustatud vormi ühendada tundelise väljendusega.
4. Humanism . Afektikeel. Orlando di lasso.
Meistrid sün. 1520- 1530 ,teg. aeg 1560
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus #1 Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus #2 Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus #3 Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus #4 Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus #5 Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus #6 Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus #7 Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus #8 Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus #9 Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus #10 Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus #11 Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus #12 Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus #13 Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus #14 Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus #15 Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus #16 Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus #17 Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus #18 Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus #19 Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus #20 Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus #21 Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus #22 Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus #23 Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus #24
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 116 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Muidumees669 Õppematerjali autor

Lisainfo

25 lk kokkuvõta Toomas siitani enam kui 300 lehelisest raamatust. Väga hea õppimiseks , sobib ka keskastmemuusikakoolide materjaliks. Katsetatud Otsakoolis
muusikaajalugu , bach , händel , heliloojad , siitan , klarnet , klaver , helilooja , viiul , kontrabass

Mõisted


Kommentaarid (4)

ropzz profiilipilt
ropzz: päris hea suht pikk jne.
13:12 05-10-2008
mukkel profiilipilt
mukkel: väga hea ja kasulik asi!
20:04 12-11-2008
yaya1 profiilipilt
yaya1: vägagi laialdane
17:59 25-08-2013


Sarnased materjalid

17
doc
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt
29
doc
Muusikaajalugu
22
doc
Muusikaelu ja ooper 19-sajandil-19-sajandi üldiseloomustus
20
doc
Renessanssi Žanrid-heliloojad
30
docx
Muusika ajastud-õpimapp
50
docx
MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium
13
doc
Eesti rahvamuusika
414
pdf
Tiit Lauk humanitaar





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun