Kokku ja lahku kirjutamine 9. klassi eksamiks (0)

Overview

LIHTNE
NIMISÕNA
mitm .om
TÄHENDUS
TÄIEND
OMADUSSÕNA
NE ja LINE
TEGUSÕNA
ARVSÕNA
SIDEKRIIPS
KOOND
NB!

Sheet 1: LIHTNE

LAHKU LAHKU KOKKU

Mis liiki ? Kelle oma ? Missugune ? TEKKIB UUS MÕISTE Isa kell Uus kell Käekell Logisev kell Taskukell Hea kell käokell Naabri koer Tore koer Tõukoer Minu koer Karvane koer Karjakoer Ema tort Maitsev tort Küpsisetort Lapse põlv Verine põlv Lapsepõlv Lõvi lõug Värisev lõug Lõvilõug Tädi vaas
Täpiline kleit
Tiibklaver Onu auto
Raske haigus

Sheet 2: NIMISÕNA

NIMISÕNA +NIMISÕNA
Nimisõna nimetavas käändes Lühenenud tüvi põldmari inimhääl korvmööbel inimväärikus merisiga inimvaenulik purilennuk kuningriik kuldkett maasikmari jalgratas äädikhape nahkmööbel ehtameerikalik sõrmkübar lühikursus, ühistöö tornmaja võõrkeel, ürgmets võrkpall salasilm kristallvaas sinilill raudkang umbtänav õlgkatus kõrgkool laudlina hõõglamp, purskkaev vesiveski heegelnõel sarvloom triivjää verivorst s-tüveline liitumine nööpnõel välispoliitika vesiroos ehitustegevus juurvili vihmutussüsteem soolvesi kirjutuslaud meistersportlane põletusmatus kingloom haldusnõukogu lumivalge elamistingimused veripunane naisarst tigutiivan kalastusvahend poolaasta lugemiskiirus omastavaline täiendsõna omastavaline täiendsõna on sihitislik (tegevus on suunatud sellele) on mitmusliku sisuga rõõmuavaldus ( avaldatakse rõõmu) linnukasvatus (palju linde) odrakoristus (koristatakse otra ) vangivalvur (palju vange) kraanajuht ( juhitakse kraanat) piletimüük ilmaennustaja (ennustab ilma) raamatuhoidla majaehitus ( ehitatakse maja) lauluvõistlus korvipunumine (punutakse korvi) pliiatsikarp rehepeks (pekstakse rehte) palgikoorem kalapüük hambaarst pesupesemine tikutoos karjakasvatus raamatukapp tuletõrjuja männimets kartulipanek marjakorjamine raamatupidamine kartulipanek konkreetse üksikjuhtumi korral hulka või kogu väljendavad kirjutatakse lahku ühendid vaiba puhastamine suhkrutükk, vorstiviil kinga parandamine piimaliiter, veetilk , klaasikild põranda värvimine leivaviil , saiapäts, singiviil selle kirja saatja rahvahulk, liivahunnik

Sheet 3: mitm.om

TÄIENDSÕNA ON MITMUSE OMASTAVAS
LAHKU KOKKU rohkem kui 2 silpi 2-silbilised mä-ge-de tipud las-te-aed, las-te-koor õpetajate tuba lastekaubad, lastepäevakodu loomade söötmine naisterõivad, naistepesu kellade helin naistearst, naistepäev sisehaiguste arst meestesokid, meestemood vigade parandus noorteüritus kirjatarvete kauplus käterätik, kätekreem, kätetöö sademete hulk teedevõrk, kiirtepärg, koertenäitus muusikariistade kauplus häälteenamus, meeltesegadus uudiste agentuur maadeuurija , nõudepesu sisehaiguste kliinik väljakujunenud mõisted kurttummade kool pühadekaart, hingedepäev
vanadekodu , võõrastemaja
rahvastepall , teenetemärk
teadeteagentuur, teadetetahvel

Sheet 4: TÄHENDUS

KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMISE SÕLTUMINE TÄHENDUSEST
TÄIENDSÕNA AINSUSE OMASTAVAS KÄÄNDES
LAHKU KOKKU ESIKKOMPONENT VÄLJENDAB ESIKKOMPONENT OSUTAB KUULUVUST LIIKI, LAADI , SORTI, OTSTARVET konkreetne omanik, otsene tähendus piltlik tähendus, uus mõiste isa maa isamaa poisi pea poisipea ema keel emakeel varsa kabi varsakabi konna silm konnasilm lõvi lõug lõvilõug linnu laul linnulaul lapse põlv lapsepõlv isa auto sõiduauto sõbra raamat pildiraamat õe karp kommikarp naabri koer karjakoer, toakoer, tõukoer ema kell taskukell, seinakell, tornikell minu hommik septembrihommik, juunikuu õe küpsis talvehommik, reedehommik
klimbisupp, seapraad
Muu sõnaliik ja nimisõna.
LAHKU KOKKU Tavaliselt kirjutatakse omadus-, arv-, ase- Tekib uus ähendus või mõiste ja määrsõna nimisõnast lahku
pikk poiss (pikka kasvu poiss) pikkpoiss ( hakklihatoit) teed rajav (teed ehitav) teedrajav (edumeelne) üle pea ( peast üle) ülepea ( üldse) oma pead ( enda pead) omapead ( üksi) mõni kord (paar korda) mõnikord (vahetevahel)
vana ema vanaema

Sheet 5: TÄIEND

LAHKU KOKKU ESIKKOMPONENDIL ON SÕNAÜHENDIL ON TÄIEND TÄIEND suure puu leht suur puuleht ilusa linnu laul ilus linnulaul kirju kana pojad kirjud kanapojad suure linna väravad suured linnaväravad kortsunud särgi käis kortsunud särgikäis iga firma juht iga firmajuht selle puu oksad kaharad puuoksad suure karu nahk kulunud karunahk tuntud sepa töö suurepärane sepatöö märja liiva koorem suur liivakoorem

Sheet 6: OMADUSSÕNA

OMADUSSÕNA KOKKU- LAHKUKIRJUTAMINE
Käänd või määrsõna + omadussõna
KOKKU LAHKU Uus omadussõnaline mõiste Tavaliselt kirjutatakse omadussõna
teistest sõnadest lahku tulikuum, sulgkerge, kivikõva, piltilus väga kuum, tohutu kõva sametpehme, peegelsile , tuhkkuiv, määratu lai, põhjatu sügav hulljulge, sademeterohke, hirmkallis, otsatu pikk metsarikas, pururikas, ränkraske, rampväsinud, eriti rikas maailmakuulus , eelarvamustevaba hiiglama põnev lumivalge, hõbehall, tulipunane, sünkmust, üüratu turske tumepunane, sügavpruun, helesinine, kuldkollane, ääretu lai šokolaadpruun, hallikasroheline
smaragdrohelin, rubiinpunane
samblaroheline, roostevärvi,
taevakarva, tinakarva, samblavärvi
igavavõitu, noorevõitu, laisavõitu
lapseohtu, mustaverd, kurikaval
poolpidune, pooltoores, magushapu
eba-: ebareaalne , ebatervislik, ebaõiglane
ala-: alakaaluline, alaarenenud, alateadlik
ime-: imelihtne , imeilus , imekena
püsti- : püstirikas
puht- : puhtsüdamlik, puhtjuhuslik
eht- : ehteestlaslik, ehtnaiselik

Sheet 7: NE ja LINE

NE- JA LINE LIITELINE OMADUSSÕNA
ne- ja line-liitelised
omadussõnad
kirjutatakse eelneva sõnaga kokku.
eesti keel eestikeelne eestikeelsed puhast tõugu puhtatõuline puhtatõulised kuum veri kuumavereline kuumaverelisi must nahk mustanahaline mustanahalist rõõmus meel rõõmsameelne rõõmsameelset kalda ääres kaldaäärne kaldaäärsel tihe karv tihedakarvaline tihedakarvalist lapse meel lapsemeelne lapsemeelsed pikka kasvu pikakasvuline
üheksa korrust üheksakorruseline
üheksa korda üheksakordne
see aeg selleaegne
kilomeeter pikk kilomeetripikkune
neli kilomeetrit pikk nelja kilomeetri pikkune
metsa vahel metsavaheline
jõe ja metsa vahel jõe ja metsa vaheline
jõe ääres jõeäärne
selle jõe ääres selle jõe äärne
kõrge kvaliteet kõrgekvaliteediline
eriti kõrge kvaliteet eriti kõrge kvaliteediline
TÄPSUSTAME REEGLIT

ne- ja line-lõpuline omadussõna ne- ja line-lõpuline omadussõna
eelneva käändsõnaga kirjutatakse eelnevast käändsõnast
KOKKU LAHKU, kui

KUI KÄÄNDSÕNAL ON TÄIEND
kümnekroonine, teravaokkaline, halvamaitseline
kiviaegne, tuhandeaastane, äikese- eelne ,
rõõmsailmeline, tumedavärviline, eestikeelne
mäekõrgune selle mäe kõrgune
sajandipikkune mitme sajandi pikkune
sõjaaegne eelmise sõja aegne
koolidevaheline nende koolide vaheline
meetri laiune kolme meetri laiune
õunamaitseline hapu õuna maitseline
minuvanune minu õe vanune
metsavaheline jõe ja metsa vaheline
Kerese -nimeline Paul Kerese nimeline
Koidula-nimeline Lydia Koidula nimeline
Panso -nimeline V. Panso nimeline
Tartu-suurune selle linna suurune
Peipsi -äärne tormise järve äärne
Vabadussõja-aegne Eesti Vabadussõja aegne
U-kujuline suure U kujuline
13-aastane
kolmeteistaastane kolmekümne viie aastane
202-leheküljeline kahesaja kahe leheküljeline
kahekümneaastane kahekümne viie aastane

Sheet 8: TEGUSÕNA

TEGUSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE



TEGUSÕNAD KIRJUTAME
TEGUSÕNADEST
HARILIKULT
KÄÄNDSÕNAD
LAHKU
KOKKU
OSAD ON VAHETATAVAD

välja sõitma
sõitis välja väljasõit vastu panema
pani vastu vastupanu osa võtma
võtan osa osavõtt aru saama
saan aru arusaam pealt vaatama
vaatama pealt pealtvaataja teoks saama
sai teoks teokssaamine ette võtma
võttis ette ettevõtlik

LIITTEGUSÕNAD
KOKKU
abielluma
abielu, abiellumine
kooskõlastama
kooskõla, kooskõlastamine
alahindama
allahindlus ,
võidurõõmutsema
võidurõõm
OSAD EI OLE VAHETATAVAD

Sheet 9: ARVSÕNA

- KÜMME
- TEIST
- SADA
maja on kahekümne ühe korruseline on 21-korruseline = on 21korruseline
maja ehitatakse kahekümne ühe korruseliseks 21-korruseliseks = 21korruseliseks
sai kolmekuulise karistuse 3-kuulise = 3kuulise
on üheteist(kümne)nädalastel kursustel 11-nädalastel = 11nädalastel
sai saja-aastaseks 100-aastaseks = 100aastaseks
sai saja ühe aastaseks 101-aastaseks = 101aastaseks
võttis kolmeliitrise purgi 3-liitrise purgi
võttis kahe- ja pooleliitrise purgi 2- ja 0,5-liitrise purgi
võttis kolme ja poole liitrise purgi 3,5-liitrise purgi

Sheet 10: SIDEKRIIPS

SIDEKRIIPS
nimetav+alaltütlev muud käänded paarissõnad kääne
kordussõnad
sobib lisada JA päev-päevalt päevast päeva maast-ilmast aasta-aastalt aastast aastasse õed-vennad järk-järgult aasta aasta järel aprill-mai samm-sammult maast madalast tahes-tahtmata tükk-tükilt nädalast nädalasse musta- valgekirju kari aeg-ajalt
sinna-tänna
ühe-kahe sõnaga ÜKS OSIS ON TÄHT:
LIITSÕNA KORDUV OSA w-täht, MM-võistlused
sünniaasta või -koht Käänamine:b-st c-sse; lk-d
linna- või maaelu
NB! Jää-äärne; plekk -katus, kuu-uurija

Sheet 11: KOOND

KOKKU VÕI LAHKU
NIMISÕNA
ARVSÕNA
KELLE OMA? MISSUGUNE?
MIS LIIKI / LAADI?


isa auto ilus auto
sõiduauto


õe kleit uus kleit
peokleit
- KÜMME
JÄLGI LIITSÕNA TÄIENDOSA ( e esimest poolt)

kakskümmend, nelikümmend viis
VESIROOS - nimetav k
kuuekümne kolmas
kilpkomm, korvmööbel, juurvili, purilennuk, kuldkett
- TEIST (KÜMMEND)
MÄGISMAA - lühenenud tüvi
kaksteist, kaheksateistkümnes
välispoliitika, vihmutussüsteem, inimvaenulik
üks kuueteistkümnendik
TIKUTOOS - mitmuslik sisu
- SADA
porgandipeenar, männimets, kartulipanek
seitsesada, kakssada kuuskümmand üks
LASTEARST - mitm. om.k. - 2 silpi
* TUHANDED JA ÜHELISED -- LAHKU
keeltekool, maadeuurija, keeltekool, käterätik
NT: kaks tuhat kolmsada viiskümmend üks
*MÄGEDE TIPUD - m.om.k. rohkem kui 2 silpi



nelikümmend kolm tuhat kuussada kakskümmend neli
vigade parandus, õpetajate tuba, kellade helin



OMADUSSÕNA
TEGUSÕNA
VÄRVITOONID: samblaroheline, tumepruun , …
Otsustamisel on oluline sõnade vahetatavus !
OMADUSED: kivikõva, piltilus, hulljulge, pururikas
Kui on vahetatavad - kirjutame LAHKU
ränkraske, võhivõõras, läbimärg, alateadlik, üliviisakas
jättis maha - maha jätma
imeilus, ebatervislik, puhtsüdamlik, ehteestlaslik
võttis ette - ette võtma
NE- ja LINE-liitelised sõnad
vastu panema - panema vastu
üks täiend
rohkem täiendeid
pealt vaatama - vaatama pealt
kaheaastane
kahekümne viie aastane
Liittegusõna ei ole vahetatav - KOKKU
mäekõrgune
selle mäe kõrgune
abielluma, kooskõlastama, alahindama
sajandipikkune
mitme sajandi pikkune
meetrilaiune
kolme meetri laiune
Tegusõnadest saab moodustada käändsõnu.
Koidula-aegne
L. Koidula aegne
- need kirjutatakse KOKKU
Panso-nimeline
Voldemar Panso nimeline
- MINE
- JA
Läänemere-äärsed sooja mere äärsed
ettevõtmine
ettevõtja, ettevõte
U-kujuline
suure U kujuline
vastupanemine
vastupanija, vastupanek
290-leheküljeline
Tartu ja Viljandi vaheline
pealtvaatamine
pealtvaataja pealtvaade
Kokku- ja lahkukirjutamine võib sõltuda kaastekstist

Täiend kuulub põhisõna juurde

Täiend kuulub täiendosa juurde

suur puuleht
suure puu leht
suur liivahunnik
märja liiva hunnik
usinad kooliõpilased
meie kooli õpilased
rahustav metsavaikus
lumise metsa vaikus
igihaljad männioksad
kõrge männi oksad

SIDEKRIIPS
nimetav+alaltütlev
muud känded

paarissõnad

üks osis on täht

päev päeva järel
sobiks lisada JA
w-täht
päev-päevalt
päevast päeva
maast-ilmast
MM-võistlused
järk-järgult
nädalast nädalasse
õed-vennad
lühendi käänamisel
aeg-ajalt
maast madalast
musta-valgekirju
lk-delt
aasta-aastalt
aasta aasta järel
sinna-tänna
b-st c-sse
Puudub liitsõna korduv osa:
sünniaasta ja -koht; linna- või maaelu; ees- ja perekonnanimi

Sheet 12: NB!

- line
KUUD jaanuarikuu
- ne
LEMMIK lemmikraamat
Koidula-nimeline Lydia Koidula nimeline MEELIS meelispaik
VÄRVID samblaroheline

- mine - ja