Kokanduse põhimõisted (0)

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Erialane sõnastik

Erialane sõnastik. Koostanud: Ülle Schönberg TT12 A Aaloe - kasutatakse toidutööstuses enamasti mahla, millel on toniseerivad omadused. Adzika - on eriti levinud Gruusia lääneosas, kus on rohkem Türgi mõjutusi. Serveeritakse peamiselt grillitud liha juurde. Aedmaasikas ­ ajasaadus, magustoitude valmistamiseks, kaunistamiseks jne. Aedtill ­ maitseroheline Ahjupraad ­ sea-,veise-,uluki- vm. loomalihast Ahven ­ sobib uhhaa valmistamiseks, suitsutamiseks, praadimiseks Ansoovis ­ merekala Levinud komponent Vahemeremaade roogades. Antrekoot - veiseseljast kahe ribikondi vahelt lõigatud steik, mille paksuseks on umbes 2 cm. Apelsin ­ puuvili, hea söögiks mitmel erineval viisil. Al dente - küpsusaste, kergelt hamba all vetruv Aroruudijahu ­ spetsiaalne toidutärklis B Basiilik ­ maitsetaim, sobib kasutamiseks nii värskelt kui ka kuivata

toiduainete sensoorse hindamise alused

8

docx

Köögileksikon

Köögileksikon Piprad - viljad, mida kasutatakse vürtsina toidu maitsestamisel Must pipar ­ keedetud ja küpsetatud pooltoored seemned. Maitsestatakse kala-, liha-, köögiviljatoite, marinaade, suppe, kastmeid, pitsaseid Roheline pipar ­ kuivatatud pooltoored seemned. Kasutatakse nagu musta pipart Valge pipar ­ kuivatatud küpsed seemned. Maitsestatakse keedetud liha, kala, suppe, ühepajatoite, marinaade, heledaid kastmeid Rose' pipar ­ pohla meenutava, hapra koorega, seest pruun ja aromaatse tuumaga. Maitsestab mahedalt. Maitsestatakse liha- ja kalatoite, magustoite, küpsetisi Safran ­ vürts, mida saadakse safrankrookuse õiest. Värvilt kollakas ja kasutatakse saiataignate, lihatoitude ja riisi maitsestamisel ja värvainena Vanilliin ­ vanilli kuprais esinev maitsetaim. Valmistatakse ka kunstlikult eugenoolist ja guajakoolist. Vanill ­ kallis ja harukordne looduslik aroom-maitseaine. Maitsestatakse piimatoite, kakaod, sokolaadi, magu

Kodundus

14

pdf

Köögileksikon

Tallinna Ülikool KÖÖGILEKSIKON Toiduvalmistamise tehnoloogia I Tallinn 2012 1  A (Crassostrea virginica) ja suur hiidauster(Crassostrea gigas). Sisaldavad rohkesti fosforit, rauda, tsinki, joodi ja vitamiine. Austriliha värvus varieerub roosakaspunakast rohekassiniseni, al dente - tähendab, et ,,on hamba all tunda". Väljendit olenevalt sordist on liha sitke ja krõmpsuv või rasvane ja pehme. kasutatakse pasta ja köögiviljade küpsuse väljendamiseks. Ei ole Karpi avatakse spetsiaalse noaga ja kindaga, etkäsi ei kriimustuks. liiga pehme eg

Toiduvalmistamise tehnoloogia i

6

doc

Köögileksikoon. Toiduvalmistamise tehnoloogia I

Toiduvalmistamise tehnoloogia I 2013/2014 Sõnad köögileksikoni koostamiseks Sissejuhatav tund: Must pipar on üks maailma populaarsemaid maitseaineid, mida kutsutakse ka "maitseainete kuningaks". Must pipar tõstab esile iga toidu maitse, ka magustoidu. Kvaliteetne jahvatatud pipar on jahvatatud tervest pipraterast, mille hele sisu annab heledat tooni pulbrile. Mida tumedam jahvatatud pipar, seda rohkem on selles koori, mis ei anna õiget, tugevat pipra maitset. Sellist pipart tuleb toidule mitu korda rohkem lisada. Valge pipar, pipraliaanil valminud kooritud mari, on pipardest kõige tugevama maitsega. Pipar sobib hästi keedetud kala ja linnulihaga, suppidesse ning kastmetesse. Võib panna ka liha-, maksa- ja munatoitudes ning salatites ja salatikastmetes. Roheline pipar pärineb samalt taimelt (piper nigrum) n

Toiduvalmistamise tehnoloogia i

68

docx

Köögileksikon

KÖÖGILEKSIKON Sisukord 1Sissejuhatav tund..................................................................................................... 6 1.1Piprad (must, roheline, valge)............................................................................ 6 1.2Rosé pipar.......................................................................................................... 8 1.3Safran................................................................................................................. 8 1.4Vanilliin............................................................................................................... 9 1.5Vanill................................................................................................................... 9 1.6Basiilik.............................................................................................................. 10 1.7Rosmariin...........................................................................

Toiduvalmistamine

33

docx

Koka kutseeksami küsimused ja vastused

Koka kutseeksami kordamisküsimused ja vastused 1. Kirjelda külmtöötlemismeetodid · Külmutatud toiduainete sulatamine külmutatus liha- ja kalatoodete, pooltoodete sulatamine · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine Näiteks: köögivilja sorteerimine köögivilja pesemine köögivilja koorimine tapaloomade seedeelundite eraldamine lindude sulgede ja sisikonna eraldamine kalade soomuste ja sisikonna eraldamine · Madala toiteväärtusega osade eraldamine Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine · Võtted mis kiirendava järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine · Võtted, mi

Kokandus

26

docx

Koka eksamiküsimused vastustega.

Kirjelda külmtöötlemismeetodid lehekülg 12-13 Selleks, et toiduaineid saaks kas toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid pesta, koorida sellist tegevust nimetatakse toiduainete külmtöötlemiseks. Külmtöötlemisel toiduainete mass enamasti väheneb. Külmutatud toiduainete sulatamine: Külmutatud liha- ja kalatoodete sulatamine. Külmutatud pooltoodete sulatamine. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine: Köögiviljade sorteerimine. Köögiviljade pesemine. Köögiviljade koorimine. Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. Erineva toiteväärtusega osade eraldamine: Kontide eraldamine lihast. Kõõluste eraldamine lihast. Kalade fileerimine. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine: Toiduainete tükeldamine. Toodete vormimine. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti: Vahustamine. Hakkliha valmistamine. Toiduainete või pooltoodete paneerimine. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid lehekülg 14-19 Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja praadimi

Kokandus

23

doc

Kulinaariaraamatu küsimused ja vastused(2)

VASTUSED 1. TOIDUAINETE KULINAARNE TÖÖTLEMINE. 1. Mis on toiduainete külmtöötlemine? Selleks, et toiduaineid saax toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid eelnevalt pesta, koorida, jne. 2. Kas toiduainete külmtöötlemine ja eeltöötlemine on analoogilised mõisted? Ei ole kuna eeltöötlemisel võib kasutada kuumtöötlemist. 3. Millised on toiduainete kuumtöötlemise viisid? Toiduaine keetmine(rohkes vedelikus, väheses vedelikus, veeaurus keetmine, omas mahlas, vesivannil, rõhu all, kupatamine, blanseerimine-lühiajaline töötlemine kuuma veega või auruga) Toiduaine praadimine(väheses rasvas, rohkes rasvas, friipraadimine, röstimine, grillimine, küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavaliselt. 5. Ni

Kokandus

Meedia

Kommentaarid (0)