TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 1. Organisatsioon - kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsess on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule (loovus, uuendused, muudatused). Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4. Kavandamine - organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede
Käesolev trükis on abiks algajale karjäärinõustajale, pakkudes samas teada-tuntud tõdede äratundmisrõõmu ja värskeid ideid ka kogenud nõustajale. Käsiraamat annab ülevaate nõustamise teooriast ja praktikast. Esimeses osas tutvustatakse lühidalt nõustamisteooriaid, millest ka Eesti nõustajad on igapäevatöös lähtunud. Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi. Nõustaja saab näpunäiteid nõustamise planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi nõustamise füüsilise keskkonna kujundamiseks. Teise osa keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse gruppidega töötamise üldiseid põhimõtteid, põgusa
SAAVUTAMISEKS. I SISSEJUHATAV OSA: USALDUSSUHTE LOOMINE Esitlemine, istekoha pakkumine. Selgitus, milliseks kujuneb intervjuu: informatsioon ja kokkulepe intervjuu struktuuri, aja, konfidentsiaalsuspiiride, õiguste ja vastutuse osas. Motiveeritus: kuidas sai informatsiooni, kes kutsus, tuli ise, mida teab firmast?) ANDMETE TÄPSUSTUS. (esitatud dokumentide osas) II INFO KOGUMINE KANDIDAADI KOHTA TULEVIKUPLAANID (selle ametikoha osa karjääriteel) VARASEM TÖÖKOGEMUS Eriala, ametikoha töövaldkond, tööoskused, koormatus, pingetaluvus. Võtmetulemuste, tööprotsessi, kvaliteedi, kriteeriumide meenutus; emotsionaalne külg: mis vihastab, mis rõõmu valmistab) KOOSTÖÖ Meeskonnatööoskused, läbisaamine juhiga, kolleegidega, ametialane suhtlusring väljaspool. TÖÖTINGIMUSED Töövahendid, töö- ja puhketingimused, töötasu Motiveeritus, väärtushinnangud, töörahulolu iseloomustus. AMETIALANE ARENG.
Näidata, et mõningad juhi poolt vastuvõetud otsustusteisendid nõuavad juhilt nende hindamiseks kõrget erialast professionaalsust Otsuste liigid Mille alusel liigtada? Koht, korduvus, ulatus ja tähtsus. Tegevusalased Tehnilised, juhtimislikud, asutuslikud Esinemissageduselt Kordumatu, korduv Haardeulatuse järgi Strateegilised, taktikalised, operatiivsed Tegevusalane otsustamine kajastab organisatsiooni mingit kitsamat tegevust või eriala. Tehnilised otsused vahetu ärategemine Juhtimislikud otsused põhi ja seda abistavate tegevuste kavandamine Asutuslikud seotus pikaajalise kavandamisega, eesmärkidega, tegevusjoontega Korduvuse järgi kordumatu või korduv otsustamine. Kas uuelaadsed probleemid või harjumuslik otsustamine Haardeulatuse järgi strateegilised, taktikalised, operatiivsed Oluline on tagajärgede avaldumise ulatus Raskusastme järgi liigitamine Miks
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tule
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgt
intelligentsusprofiil. “Laseri” tüüpi intelligentsuse puhul on inimesel välja joonistunud väga kõrge tase kas ühes või kõige enam kahes erivõimes – näiteks Mozartil oli see muusikalises intelligentsuses, Einsteinil mate- maatilis-loogilises ja ruumilises intelligentsuses. Niisugused inimesed süve- nevad tavaliselt väga varakult oma andega seotud valdkonda ja valivad ka eriala, mis on selle konkreetse intelligentsusega seotud. “Helgiheitja” tüüpi intelligentsusprofiiliga inimestel on võrdselt tugevad kolm või enam intel- ligentsust, niisugused inimesed on tavaliselt esile kerkinud kas poliitikaga või majandusega seonduvates valdkondades. Selle eest, et Gardner nimetab neid erivõimeid intelligentsusteks, on ta saanud ka kriitika osaliseks. Kuid isegi tema suurimad kriitikud, kes
Kõik kommentaarid