- täitev võim (valitsus) - kohtuvõim Tsiviilasjad abielulahutus; kinnisomandi ost või müük; lapsendamine; vanemlike õiguste ära võtmine; üürilepingu lõpetamine; võlgade tagastamine/tasumine. Eestis on kohus 3-astmeline Kriminaalasjad Arvutikahjurlus või viiruse levitamine, kui tekitati olulist kahju; piraatkoopia - Riigikohus (Tartus) valmistamine, avalik esitamine või sellega kauplemine; avaliku korra rikkumine vägivallaga;
gruppi: 1) Seltsing mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita 2) Mittetulundusühing kõige arvukamalt 3) Sihtasutustena võivad tegutseda ka haiglad või õppeasutused. Protestiavaldus miiting või demonstratsioon, on huvide väljendamise viis, mis on seadusega lubatud. Demokraatia on tugev kodanikud kasutavad oma õigusi ja tunnevad kohustust neid kaitsta. Kodanikualgatus isikliku initsiatiivi ülesnäitamine. Seaduspärane kohtuprotsess kohus peab olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust, arvestama kohtuotsuse langetamisel igakülgset asjassepuutuvat informatsiooni ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklike juriidilisi kohustusi. Seaduse ülimuslikkus menetluse ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadustele. Tsiviilasi mõlemal osapoolel on võrdsed õigused, kumbagi neist ei käsitleta kui süüdlast. (abielulahutus, kinnisomandi ost või müük, lapsendamine, võlgade tagastamine)
Õiguskantsler ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seadusandlikkuse järelvalvet. (Indek Teder) Kohtunik jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat jurist, kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman õiguskantsler. Apellatsioon kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonnakohtusse ehk teise astme kohtusse. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine riigikohtus ehk kolmanda astme kohtus. Süüalune/kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toimepannud isik. Kannatanu isik, kellele on kuriteoga tekitatud kahju. Ametiühingud mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Süütuse presumptsioon korrakohase õigusmõi
3.1 Erakond- kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga registreeritud organisatsioon. Ül : osaleb valimistel ja taotleb selle kaudu pääsu võimule. Vasakpoolsed parteid- peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. SDE,Keskerakond,ERL Parempoolsed parteid- esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve Reformierakond, IRL Tsentripartei- mõnes küsimuses kalduvad vasakpoolsusse ja mõnes küsimuses parempoolsusse. Nt: Rohelised Ametiühing- mingi kutseala teenistujate/tööliste organisatsioon, mille eesmärk on töötajale SOT- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Sotsiaaldialoog- regulaarsed läbirääkimised valitsuse,ametiühingute ja tööandjate vahel töötajate töö- ning palgatingimuste üle 3.2 Kodanikuosalus- inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Kodanikuühendus- kodanikuosaluse raames kujunenud ORG , millel on püsivam juriidiline vorm. MTÜ- kod
Sotsiaaldemokraatlik erakond. Vasakpoolsed erakonnad sotsiaalne õiglus ja võrdsus, põhivastutus kodanike elujärje eest peab olema riigil. [ Sots.dem. erakond, Keskerakond ] Parempidised erakonnad igaüks peab ise vastutama oma käekäigu eest, inimest peab suunama ja innustama töötama, kaitsevad rikkamate ja jõukamate huve.[ Reformierakond, IRL] Tsentristlikud erakonnad [ Eestimaa Rohelised, Rahvaliit ] ÕIGUSKAITSE & KOHUS Demokraatliku kohtupidamise üldised põhimõtted on : 1) Kehtib seaduste ülimuslikkus. 2) Kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine. 3) Kohtu erapooletus. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis on : 1) Kodu ja isiku puutumatus. 2) Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuse kohta. 3) Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist (habeas corpus). 4) Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni.
Mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsingud. 2. Mis on kodanikuosalus? Näited? Kodanikuosalus on inimese omaalgatuslik kaasalöömine mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks. Näiteks keskkonna- ja rahuliikumine, heategevusüritused. 3. Milliste tunnuste põhjal võib väita, et demokraatia on tugev? Näit. Kui kodanikud oma õigusi kasutavad ning tunnevad kohustust neid kaitsta. Näiteks kodanikualgatused. 3.3 Õiguskaitse ja kohus. 1. Milline on õigussüsteemi peamine eesmärk tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas? Piirata vägivalla ja kuritegevuse lokkamist. 2. Millised on õiglase kohtupidamise põhimõtted? Kohus peab olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvas võimust, arvestama kohtuotsuse langetamisel igakülgset asjassepuutuvat informatsiooni ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklikke juriidilisi kohustusi. Kehtib seaduse ülimuslikkus. 3. Selgita:
Kõrgeim seadusandlik võim-rahva valitud parlament/RIIGIKOGU.Parlamendi ül-käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme,esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid,arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid,seaduste vastuvõtt,valitsuse ametissepanek ja selle kontroll,eelarve vastuvõtt.minister ei meeldi, tehakse umbusaldushääletus.Selle poolt peab olema vähemalt 51 riigikogu liiget.Riigikogu võtab vastu riigieelarve.Riigikogul on 2 istungijärku.Üks jaanuar-jaanipäev, teine september jõulud.Juulis parlament puhkab.Erakorraline istung tuleb,kui on kiire.Parlament valib juhatuse,juhatuse esimehe ja 2 aseesimeest.Ülejäänud liikmed on komisjonis.Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme. Nt: kultuuri, rahandus, keskkonna, põhiseadus, riigikaitse, sotsiaal,õigus,majandus,välis, maaelukomisjon.Koalitsioonivalitsus:mitmeparteiline valitsus. Koalitisoonipartei-kellel on kohti ka valitsuses-vastupidi opositsiooni.Parlament langetab otsuse
lõpetamiseks. 3) Süütuse presumptsioon (§ 7) – kedagi ei tohi käsitleda süüdlasena enne, kui tema kohta on jõustunud kohtuotsus. Kriminaal- menetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust ja kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Süüd peab tõendama riik läbi oma uurimisasutuste. 4) Menetlusosalise õiguste tagamine (§ 8) – uurimisasutus, prokuratuur ja kohus on kohustatud: *selgitama menetlusosalisele menetlustoimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi; *tagama kahtlustatavale või süüdistatavale reaalse võimaluse end kaitsta; *tagama kahtlustatavale või süüdistatavale kaitsja, kui kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on kohustuslik või kui ta seda taotleb; *edasilükkamatutel asjaoludel võimaldama vahistatud kahtlustatava või süüdistatava taotlusel talle muud õigusabi;
Kõik kommentaarid