Kohtusüsteem (8)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Kohtuvõim

ÜHISKOND 23 KOHTUVÕIM Charles Montesquieu järgi oli kolm võimu: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Ka tänapäeval rõhutatakse, et kohtuvõim peab olema iseseisev, mis on demokraatia tunnus. Demokraatlikus riigis kasutatakse tavaliselt mitmeastmelist süsteemil, st kohtuasja võib edasikaevata kui lahend ei rahulda. Aastal 2006 ühendati Eestis kohtuid, kuid lubati, et senised kohtud jätkavad tegutsemist uute kohtuasutuste kohtumajadena, st ühtki kohtumaja ei suleta ning teenuse kättesaadavus ei vähene. 1. jaanuaril 2006 ühendati 16 maa- ja linnakohut neljaks maakohtuks (Harju maakohus 66 kohtunikku, Viru maakohus 30 kohtunikku, Pärnu maakohus 22 kohtunikku, Tartu maakohus 35 kohtunikku). Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Maakohtute struktuuri kuuluvad kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusosakondades peetakse kinn

Ühiskonnaõpetus

23

docx

Õiguskaitseasutuste süsteem eksam

Tagada ühiskonnas õiguskindlus ja vältida õigusvaidlusi. 24. Ameerika Ühendriikide õiguskaitsesüsteem Föderatsiooni subjektidel ja föderatsioonil on üksteisest sõltumatud kohtusüsteemid. Seega on kokku 51 erinevat ja täiesti iseseisvat kohtusüsteemi (50 osariigi kohtusüsteemid ning föderaalne süsteem). Puuduvad spetsiaalsed kohtud, mis tegeleksid haldusasjade lahendamisega- ei tehta vahet haldusõiguslike ja eraõiguslike vaidluste vahel. Osariikide kohtusüsteem. Suurem osa kohtuasjadest kuuluvad osariikide kohtute pädevusse ning föderaalkohtute pädevusse kuuluvad ainult need kohtuasjad, mis seadusega on föderalkohtute kompetentsi antud. Kohtunikke valitakse : · Üldvalimistel;  · Nimetamisega osariigi seadusandliku võimu poolt; · Nimetamisega täidesaatva võimu poolt. Piiratud jurisdiktsiooniga I astme kohtud- Praktiliselt kõigis osariikides on moodustatud

Õiguskaitseasutuste süsteem

23

pdf

ÕIGUSKAITSEASUTUSTE SÜSTEEM - EKSAMIKS

Tagada ühiskonnas õiguskindlus ja vältida õigusvaidlusi. 24. Ameerika Ühendriikide õiguskaitsesüsteem Föderatsiooni subjektidel ja föderatsioonil on üksteisest sõltumatud kohtusüsteemid​. Seega on kokku ​51 erinevat ja täiesti iseseisvat kohtusüsteemi (50 osariigi kohtusüsteemid ning föderaalne süsteem). ​Puuduvad spetsiaalsed kohtud​, mis tegeleksid haldusasjade lahendamisega- ei tehta vahet haldusõiguslike ja eraõiguslike vaidluste vahel. Osariikide kohtusüsteem. Suurem osa kohtuasjadest kuuluvad osariikide kohtute pädevusse ning föderaalkohtute pädevusse kuuluvad ainult need kohtuasjad, mis seadusega on föderalkohtute kompetentsi antud. Kohtunikke valitakse​: ·​ Üldvalimistel; ·​ Nimetamisega osariigi seadusandliku võimu poolt; ·​ Nimetamisega täidesaatva võimu poolt. Piiratud jurisdiktsiooniga I astme kohtud​- Praktiliselt kõigis osariikides on moodustatud

Õiguskaitseasutuste süsteem

15

rtf

EESTI KOHTUKORRALDUS

TALLINNA ÜLIKOOLI ÕIGUSAKADEEMIA Õigusteaduskond Siret Tammela EESTI KOHTUKORRALDUS Referaat Õiguse alustes Juhendaja: Aare Kruuser Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................... 1 Eesti kohtusüsteem................................................................................................................... 1.1 Kohtunik............................................................................................................................ 1.2 Kohtunikuabi ja rahvakohtunik......................................................................................... 1.3 Riigikohus....................................................................................

Õiguse alused

3

docx

Kohtusüsteemi konspekt

Ülevaade kohtusüsteemist. 1. Võimude lahusus. Võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimuharu: 1). Seadusandlikku (võim kuulub Riigikogule), 2). Täidesaatvat (võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile), 3). Kohtuvõimu (võim kuulub kohtule). Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega antud pädevust iseseisvalt. 2. Kohtute õigusemõistmise funktsioonid tulenevalt Põhiseadusest. Kohtute õigusemõistmise funktsiooni hulka võib lugeda : 1) Avaliku võimu kontrolli - Igaühel peab olema võimalus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Ning kohtute üks traditsiooniline funktsioon on täidesaatva võimu tegevuse seadusega kooskõla kontrollimine; 2) Põhiseaduslikkuse järelevalve - See on riigi tegevuse kontroll põhiseaduse valguses selle üle, et seadused ja muud üldaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduslikk

Õiguse alused

89

pptx

EV Õiguskaitsesüsteem

Kohtute sisulist tööd reguleerivad erinevad protsessiõigused Kohtute korralduslikku poolt reguleerib PS ja kohtute seadus Kohtute seaduse § 1: kohtute seaduses sätestatakse kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused. Õigust mõistab ainult kohus. Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse. Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele Õigusemõistmine tugineb seadustele. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal.  Kohtute paigutus Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohtuks ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas

Ev õiguskaitsesüsteem

2

docx

Eesti kohtukorraldus

EESTI KOHTUKORRALDUS 1. Kohtusüsteemi ülesehitus ja korraldus: Eesti kohtusüsteemi moodustavad: · Maakohtud ­ arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju, asudes ühes või mitmes kohtumajas ­ Harju, Viru, Pärnu, Tartu Maakohus. · Halduskohtud ­ arutavad esimese astme kohtuna halduasju ­ Tartu, Tallinna Halduskohus. · Ringkonnakohtud ­ arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikkohtuna ­ Tallinna, Tartu ringkonnakohus. · Riigikohus ­ kõige kõrgem kohus, põhiseaduse järelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbiviiv kohus. 2. Keda võib nimetada ja kelle poolt (rahva)kohtunikuks: Kohtunikuks võib nimetada isikut, kes on: · EV kodanik, · Omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või samaväärne kõrgharidustunnistus saadud välismaal, · Oskab eesti keelt, · Kõlbeliste omadustega, Kohtunikkuks ei või nimetada isiut, kes on:

Õigusõpetus

14

docx

Õiguskaitseasutuste süsteem

1. Kohtusüsteemi ülesehitus ja kohtunike ametisse nimetamise kord Eesti kohtusüsteemi ülesehitus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. I aste – 1) maakohus. Linnakohtuid alates 2006 aastast enam pole, nüüd kattuvad nad prokuröride piirkondadega. Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda – Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku).

Õigus

Kommentaarid (8)